Obsah (5)

§ 263§ 74§ 75§ 78§ 262

1-07-13615 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12 detsember 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-13615 (06237300927) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 263

p 1, 4 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav L.N Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: ajutiselt ei tööta, elukoht: XXX tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kohtu poolt karistamata Väärteokorras karistatud AS § 70 järgi Kaitsja Advokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON 1. L.N süüdi tunnistada

§ 263p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta L.N-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 kuud L.N-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et L.N temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742, 6 127 758) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada L.N-i järgima katseajal kontrollnõudeid:  elada alalises elukohas Metsa 4 Keilas Harjumaal, 1 ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,  alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,  saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,  saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada L.N-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.12.

2. L.N-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. L.N-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgituseks: „L.N , 1-07-13615, sundraha“.
4. L.N-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2681 (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend üks) krooni ja 55 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „L.N, 1-07-13615, kaitsjatasu“.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. GKesitatud tsiviilhagi 20 350 krooni nõudes jätta KrMS § 310 lg 1 ja 3 alusel läbi vaatamata ja selgitada kannatanule, et tal on õigus uuesti esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras.
8. Asitõend: CD plaat fotodega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.  Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: L.N-i süüdistatakse selles, et tema grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega 27.08.2006 kella 02.00 paiku pani toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise sellega, et viskas korduvalt kividega aias viibinud isikute ning eramu aia taga seisnud autode pihta. Sealhulgas viskas kiviga vastu GK pead, millega tekitas kannatanule paremal pool pead peahaava. Samuti viskas kividega vastu GK kuuluvaid järgmisi sõidukeid: XXXreg nr XXX, tekitades kahjustusi summas 8120 krooni; XXXreg nr XXX, tekitades kahjustusi summas 5530 krooni; XXXreg nr XXX, tekitades kahjustusi summas 2200 krooni; XXXreg nr XXX, tekitades kahjustusi summas 4500 krooni. Selliselt tekitas kannatanule GK tervisekahjustuse ja füüsilist valu ning sõidukite lõhkumisega varalist kahju 20 350 krooni. 2 Seega L.N pani toime

§ 263

p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so rahu ja avaliku korra raske rikkumise, milline on toime pandud vägivallaga ning grupi poolt. Kohtuistungil süüdistatav L.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kannatanu seletas, et süüdistatav oli üks kolmest, kes kividega loopis. Käesolevaks ajaks on sõidukitest XXX, XXX ja XXX remonditud, XXX on senini remontimata. Mis puudutab tsiviilhagi, siis on kavas siiski pöörduda kindlustusandja poole kolme sõiduki osas ning sel juhul oleks varaliseks kahjuks kolme sõiduki puhul omavastutus 3000 krooni iga sõiduki kohta ja lisaks XXX taastamisremondi maksumus täies ulatuses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendamata ning süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  27.08.2006 koostatud GK avaldusest nähtuvalt peeti avaldaja elukaaslase sünnipäeva . Kuskil kella 02 paiku öösel tuli nende aia taha kuskil 7 liikmeline poiste seltskond. Avaldati soovi saada Keilasse ja taheti pidi jätkata nende seltskonnas. Algul kulges jutuajamine viisakalt. Nad hakkasid juba ära minema kui tulid uuesti tagasi juba nõudvamalt samade soovidega. Lisaks küsiti kas ei ole alkoholi neile kaasa müüa. Paar inimest sellest seltskonnast muutus agressiivsemaks väite peale, et ei ole ühtegi kainet autojuhti ja et nad on kutsumata võõral territooriumil. Alguses ähvardati suusõnaliselt, siis püüti kätega vehelda kuni võeti maast kive ja loobiti nendega inimeste ja autode suunas. Inimestest sai kiviga vastu pead avaldaja ise, käis ka traumapunktis. Autodest sai kannatada neli. Nendest on ka pildid tehtud. (t/l 5)  OÜ esitatud remondi kalkulatsioon, mille kohaselt on XXX ja taastamisremont 2200 krooni, XXX taastamisremont 4500 krooni, XXX taastamisremont 8120 krooni, XXX taastamisremont 5530 krooni, kokku 20 350 krooni. (t/l 6)  27.08.2006 koostatud kannatanu GK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt hakkas kannatanu 26.08.2006 kella 18st pidama oma elukohas XXX vallas elukaaslase sünnipäeva. Kella 02 ajal öösel tuli maja juurde 6-7 liikmeline poiste seltskond. Aeda sisse ei tulnud, kuid liikusid vanemate autode juures, milliste andurid hakkavad möödumisel põlema. Läks küsima keda otsivad. Vestlus oli algul sõbralik ja kestis viis minutit. Pärast seda läksid nad kõik maantee poole. 2 minuti pärast tulid tagasi ja vestlus hakkas kulgema agressiivsemal toonil. Poisid küsisid neilt alkoholi müügiks ja et neid Keila linna viidaks. Samuti taheti aeda tulla pidu edasi pidama. Ütles, et nad ära läheks. Üks noormeestest üritas teda lüüa üle aina, kuid oli väga purjus ja pihta ei saanud. Sama noormees üritas ka jalaga lüüa, kuid kukkus pikali. Osa seltskonnast eemaldus. Kolm noormeest jäi aia juurde, kellest kaks hakkasid aias seisvat autot kividega pilduma. Kannatanu sai ainukesena seltskonnast kiviga pihta ja vastu pead. Autodest said kannatada XXX XXX: tagumise põrkeraua alumine osa, täkked tagumisel klaasil ja vasakul külje, XXX XXX: tagumine klaas purustatud, vasakul tagumisel uksel täkked, XXX XXX: kriips tagumisel paremal küljel, XXX XXX: vasak esimene suunatuli, esiklaasil täkked. Pärast kividega pildumist jooksis seltskond minema. Helistati politseisse. Kõigepealt tuli kohale Falcki kaks patrulli, seejärel politseipatrull. Umbes 15 minuti pärast tuli teine politseipatrull koos kahe noormehega. Need oli samast 6-7 liikmelisest kambast ja üks neist oli sellest kolmeliikmelisest kambast, kes autosid pildus. Teine noormees eemaldus agressiivsemast kambast ja mäletamist mööda ei pildunud. (t/l 8-10)  27.08.2006 koostatud patsiendikaardist nähtuvalt tuvastati GK peapõrutus. (t/l 11)  27.08.2007 koostatud teatisest nähtuvalt diagnoositi GK paremal pool peas peahaav. (t/l 12) 3       Fototabelist nähtuvalt on fotografeeritud kivi, XXX registreerimismärgiga XXX, XXX registreerimismärgiga XXX, XXXregistreerimismärgiga XXX, XXX

1. (t/l 15-22) 27.08.2006 kell 03.47 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et L.N oli tuvastatud alkoholijoove 1,30 mg/l väljahingatavas õhus, millise tulemusega L.N nõustus. (t/l 27) 11.09.2006 koostatud tunnistaja L.N-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli tunnistaja 27.08.2006 kella 01 ajal koos AL ja TV. Liikusid Treppoja poe poole. Vastu tuli 4-5 liikmeline seltskond, tarvitasid koos paar lonksu viina ja suundusid kõik koos Keila poole. Ühes aiaga piiratud eramajas toimus pidu. Võõrad tegid ettepaneku minna sinna suitsu küsima. Läksid aia juurde ja pidulistest tuli sinna 3-4 inimest. Alguses küsisid suitsu, siis küsis Arvet kas saab peole tulla. Siis tekkis peoliste ja liitunud noormeeste vahel vaidlus. Tunnistaja koos T eemaldus, Arvet jäi koos teistega vaidlema. Korraga kuulsid klirinat ja kellegi hüüdu, et jookseme. Läksid edasi ja hääletasid. Korraga tuli politseiauto ja teised jooksid minema, tema jäi A paigale. Eemal seistes ei näinud kes konkreetselt viskas. Mingit löömist ega ähvardamist ei näinud. Ise selles intsidendis ei osalenud. Sõidukid olid värava taga ja neid võis olla 3-
2. (t/l 30-31) 11.09.2006 koostatud tunnistaja AL ülekuulamisprotokollist tuli tunnistaja 27.08.2006 kella 03.30 paiku XXX koos RP ja TV. Teel said kokku 3 noormehega. Oli plaan minna Keilasse. Teed mööda kõndides nägid ühe eramu hoovis pidu. Keegi tegi ettepaneku minna vaatama. Jõudsid aia juurde ja nende juurde tuli alguses üks meesterahvas. Küsisid mis toimub ja soovisid seltskonda. Vastati eitavalt. Sel ajal kui peolistega vaidlesid, eemaldusid R, T ja veel üks ja ütlesid, et pole mõtet vaielda. Ise jäi tunnistaja koos nendega liitunud noormehega aia juurde vaidlema ja siis helistas talle naine ning ta eemaldus aiast. Kui aia juurde tagasi läks, siis seal enam kedagi ei olnud ning läks seltskonnale järgi. Kõndisid mööda teed ja järsku jooksis nendega liitunud seltskond minema ja T V koos nendega. Politsei pidas neid kinni ja viidi eramaja juurde tagasi. Neid tunti ära ja hiljem kuulis, et keegi oli kiviga loopinud ja keegi oli kiviga vastu pead saanud. Kes viskas, seda ei näinud. Telefoniga rääkimise ajal kuulis karjumist ja asi läks agressiivseks ära. Nägi niipalju, et üks nendega liitunud noormeestest turnis aia küljes ja üritas lüüa, kuid füüsilist kontakti ei olnud. Maja ees seisis 3-4 autot. (t/l 32-33) 11.09.2006 koostatud tunnistaja RA ülekuulamisprotokollist nähtuvalt viibis tunnistaja 27.08.2006 kella 02 ajal GK juures kodus, kus toimus sünnipäev. Mehed olid väljas ja naised õues. Aia taha tulid 6-7 noormeest. Alguses ajasid niisama juttu, siis taheti et neid Keilasse ära viidaks, seejärel et aeda lastaks. Alguses vestles G noormeestega sõbralikult ja mingi hetk läksid nad minema. Juhatasid neid rongijaama. Umbes 10 minuti pärast tuli 3 sellest seltskonnast tagasi. Teiste kisa oli tee pealt kuulda, kuid maja juurde näha ei olnud. Kolm tagasi tulnud noormeest hakkasid sõimlema ja ropendama. Teised kutsusid neid ära. Sõimati sellepärast, et keegi neid Keilasse ära ei visanud ja neid peole ei lubatud. Need kolm nõudis ka seda, et nemad aiast välja tuleksid. Neist kolmest keegi ära ei läinud ja kõik kolm hakkasid kividega pilduma nii aeda, terrassile ja vastu autosid. Loopimise ajal sõim jätkus. Helistasid mitmel korral politseisse. Keegi viskas sõiduki tagumise klaasi sisse ja pärast seda kui olid järjekordselt helistanud politseisse, läksid noorukid minema. Kõigepealt tuli Falck ja siis politsei ning politseil oli kaasas kaks noorukit, kes olid juustega. Kividega loopijaks olid kaks kiilakat ja üks juustega. Seega üks neist noormeestest ei saanud osaline olla. Kui olid kahest ühe ära tundnud, viidi noormehed minema. (t/l 35-36) 12.09.2006 koostatud tunnistaja MN ülekuulamisprotokollist nähtuvalt viibis tunnistaja ööl vastu 27.08.2006 kella 03 ajal GK elukaaslase sünnipäeval. Kella 03 ajal tulid aia taha 7-8 noormeest. Ise nad grillisid aias ja neid oli 3-4 meest. Noormeestega rääkis G . N tahtsid koos nendega pidu panna, vastasid neile viisakalt. Siis tahtisid noormehes neilt õlut osta, vastasid, et neil ei ole. Siis nad läksid garaaži taha urineerima ja seejärel hakkasid minema suure tee poole. Korraga hakkas kivirahe tulema. Siis tulid kolm isikut aia juurde tagasi ja hakkasid ajama, et keegi neid Keilasse ära viskaks. Keelduti ja selle peale nad vihastasid. Noormehed sõimlesid ja ropendasid. Kui esimesed kivid tulid, siis helistasid politseisse. Siis üritasid G lüüa, kuid ei õnnestunud. Et keegi kolmest oleks vahepeal ära 4       käinud, seda ei mäleta. Üks põhikaak rääkis vahepeal mobiiliga ja tema oli ka üks kividega loopija. See nooruk oli juustega ja tundus vähe viisakam. Korraga hakkasid kivid taas lendama ja tõenäoliselt võtsid nad need kivid maast. Sihtisid G ja teisi inimesi. Tunnistaja teada sai G ka kiviga pihta, mingil hetkel ka aia taga ja sees olevad sõidukid, ühel sõidukil läks katki ka tagumine klaas. Noormehed tahtsid, et keegi nad Keilasse viskaks või siis alkoholi annaks või et nad peole lastaks. Mõne aja pärast tuli turvapatrull ja siis politsei, kellel autos kaks noormeest. Üks nendest oli see, kes telefoniga rääkis, teine oli samuti osaline. (t/l 38-39) 26.09.2006 koostatud tunnistaja RR ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja Gunnar Koitma juures sünnipäeval. Kella 23 ja 02 vahel tuli üks seltskond Keila vallapäevadelt. Kuna aias oli tuli, siis tuli seltskond aia taha. Algul taheti, et neid Keilasse viidaks, siis tahtsid peole tulla. Kuna nad ei olnud nõus noormehi ära viima, hakkasid nad bravuuritsema. Kuna nad ei tahtnud ära minna, siis helistasid politseisse. Noormehed kuulsid helistamist ja läksid veelgi julgemaks. Mingi moment tuli kivirahe. Vahepeal läksid noormehed eemale, siis tulid lähemale tagasi. Viskamise ajal olid nad aia ääres ja nemad aias sees. Vahemaa oli umbes 10 meetrit. Kive visati suvaliselt ja inimeste pihta.. Vahepeal hakkasid mõned ära minema, siis tulid tagasi. Mingi moment läksid nad minema. Võib-olla ehmatasid sellest, et üks noormees hoidis kivi käes ja lõi sellega sõiduki tagaklaasi puruks. Kõik koos 6-7 noormeest lahkusid. Mingi aja pärast tuli Falck, siis politsei, kellel oli kaks noorukit kaasas. Mõlemad noorukid olid ka kividega loopijad. Kui Gunnar oli aia lähedal, siis keegi noorukitest haaras G käest kinni. (t/l 41-42) 26.10.2006 koostatud kannatanu GK täiendava ülekuulamise protokollist nähtuvalt lõhuti ära XXX, XXX ja XXX, millised on liisingautod ja Kaskokindlustusega. Ei näe vajadust kindlustuse poole pöörduda kuna vigastused ei ole sellised, mis takistaks liigelda. XXX ja XXX on parandatud oma raha eest. XXX remont läks maksma 2200 krooni ja XXX remont 5530 krooni. XXX eeldatav remondikulu on 4500 krooni. XXX on samuti remontimata ja paranduse eeldatav hind on 8120 krooni. Kokku tekitati varalist kahju 20 350 krooni, millises summas esitab tsiviilhagi. Samuti tekitati kiviga viskamisega tervisekahjustus ning füüsilist valu. (t/l 43-44) 12.09.2006 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis MN fotol nr 1 kujutatud L.N ära isiku, kes 27.08.2006 oli GK maja aia taga ning loopis kividega. (t/l 45-46) 26.10.2006 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis GK fotol nr 1 kujutatud L.N ära isiku, kes oli 27.08.2006 tema aia taga koos teiste isikutega ning ärples ja loopis kividega. See isik oli üks kolmest aktiivsest isikust ning tema oli üks kolmest, kellega oli sõnavahetus. Isik viskas kindlasti nende ja autode suunas kividega. Kolm noorukit olid kogu aeg aia juures ja teised hoidsid eemale. Seega oli see isik üks kolmest, kes oli pidevalt aia juures ning oli agressiivse käitumisega. Pretensioone on vaid nende kolme isiku vastu. Ülejäänud ei puutunud asjasse ja ärplemisest ega kividega loopimisest osa ei võtnud. (t/l 47-49) 26.10.2006 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis GK fotol nr 3 kujutatud AL ära isiku, kes oli selles teises pundis, kuid tema vastu pretensioone ei ole. Ta ei osalenud kividega loopimises ega käitunud agressiivselt. (t/l 5153) 03.11.2006 koostatud kahtlustatava RP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt lisas kahtlustatav oma varasematele ütlustele, et viibis eramu aia juures koos TV ja teiste temale võõraste noormeestega. Aia taga ootasid A , kes oli aia juures. Ootasid T umbes 50 meetri kaugusel. Kui ta algul aia juures oli, siis läks A ja teistel noormeestel vaidluseks ja seepärast läksid T eemale. Aias viibinud isikutega ta ise sõnagi ei vahetanud ja nendega mingit tüli ei olnud. Kui oli T eemale läinud, siis tulid kaasa ka veel paar võõrast noorukit. Viskas sel momendil kui minema hakkasid naljaviluks paar kivi aia suunas. Viskas vasakule kus autosid ei olnud. Võttis need paar kivi maast ja need olid väikesed. Ei tahtnud otseselt kedagi visata ja on kindel, et kedagi või midagi ei tabanud. Kui viskas, siis ei usu, et aias viibinud isikud teda nägid kuna oli sel ajal juba eemal tee peal. Ei usu, et aianigi välja viskas. Kaks kolm noorukit olid põhilised kividega loopijad. 5      Need olid aga võõrad noorukid. T ei visanud ühtegi kivi. Mida A tegi, seda ei tea kuna oli kohe aia taga. Ennast süüdi ei tunnista. (t/l 56-58) 01.11.2006 koostatud tunnistaja TV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja augustikuu lõpus 2006 koos A ja R Keila Vallapäevadel ja umbes kella 01-02 ajal hakkasid jalgsi Keila poole liikuma. Treppoja poe juures kohtusid veel mingi rahvaga. Neid võis olla kuue ringis. Need noormehed olid kõik kiilakad ja neist lühemad ning nooremad. Kuna joogid said otsa ja nägid ühes aias pidu läksid sinna aia juurde ja küsisid kas võib liituda. Vastati eitavalt. Ise eriti ei rääkinud, vaid kuulas. A ja teised nendega liitunud noorukid rääkisid pidulistega. Läks koos R aiast eemale. Mitu noorukit koos A sinna aia juurde jäi, seda ei mäleta. Ootas koos R umbes 100 meetri kaugusel. Arvab, et sealt tee pealt oli võimalik näha, mis maja juures toimus. Maja juurest kuulis vaid karjumist. Prille ei olnud ees, seega ei näinud, mis toimus maja juures. Mingi hetk tulid kõik nende poole. Klirinat ei kuulnud ja ei näinud, et keegi oleks kividega loopinud. Sellest kuulis alles hiljem. Ajaliselt võisid teised aia juures olla umbes 10 minutit kui nad nende juurde tulid. Mäletamist mööda tulid kõik ära ja liikusid edasi. Ei tea küll, et oleks kellelgi jutuks olnud, et midagi ära lõhuti. Kui kõndisid ei saanudki aru, miks kõik plehku panid. Kuna kõik jooksid minema, jooksis ka. Kuulis hiljem, et politsei oli tulnud ja et kellelgi oli aken kiviga sisse visatud. Momendil kui aiast eemale läks, oli koos L.N-iga . (t/l 61-62) 02.11.2006 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis GK fotol nr 2 kujutatud TV ära isiku, kes oli osaline. Isik oli tema aia taga ja ei lahkunud sealt koos osade noorukitega, vaid see isik viskas aias olnud isikute ja sõiduautode pihta kividega. Samuti käitus aia taga bravuurselt. (t/l 63-65) 20.12.2006 koostatud kahtlustatava TV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kahtlustatav end süüdi ei tunnistanud ja lisas varasematele ütlustele, et viibis koos R ja A nimetatud kohas aia juures. Lisaks oli kambas 5-6 tundmatut noorukit. Aias olnud poistega ta ise ei rääkinud, teised rääkisid. Kiviga loopimise hetkel oli umbes 60 meetri kaugusel aiast eemal. Kividega loopimisest kuulis alles hiljem. Oli eemal tee peal koos Raidoga. A oli aia juures. Nendega koos A ei olnud ja hiljem ütles, et oli aia juures. Sealt, kus koos R oli, oli aeda näha. Mingit kividega viskamist ei näinud. Läks aiast eemale seetõttu, et ei olnud mõtet seal enam olla, sest aeda neid ei lastud. Jäid eemale A ootama, kutsusid teda ka kaasa, kuid kohe ta ei tulnud. Koos R ootasid umbes 10 minutit, peale nende kedagi teist majast ei eemaldunud. Kui kõik aia taga olid, siis võis seal olla kuskil 10 minutit. Selle aja vältel räägiti pidulistega niisama juttu. Aias viibinutest rääkis nendega kolm isikut. Kui tema Raidoga aiast eemaldus, siis jäi aia juurde 4-5 isikut. Mingi hetk tulid kõik aia juurest ära ja kõik koos liikusid Keila suunas. Tema kividega loopinud ei ole, neid isikuid, kes loopisid ta aga ei tunne. Ta ei saagi midagi visata või loopida, sest käsi käib liigesest välja. (t/l 68-70) 28.12.2006 koostatud vastastamisprotokollist nähtuvalt andsid ütlusi GK ja T V . GK seletas, et vastas istuv T V viibis 27.08.2006 kella 02 paiku tema maja aia taga. Ei mäleta millises seltskonnas vastas istuv isik viibis kuna seltskond läks kaheks. T V otseselt viskajatest poistest ei olnud. Ei mäleta kas vastas istuv isik jäi aia juurde või eemaldus. Samuti ei ole enam kindel, kas vastas istuv isik viskas kividega. Aia juurde jäi kolm isikut. Hiljem nägi politseiautos kahte isikut, kellest üks oli kindlasti loopija. Teine võis olla ka, kuid ei ole kindel kuna oli sel ajal seljaga aia poole. Selle teise isiku tundis ära ka politseiosakonnas äratundmiseks esitamisel. See isik oli küll tema aia taga ja oli üks aktiivsemaid pooli, kuid nüüd ei oska öelda kas ta ka viskaja oli. TV seletas, et viibis sel ajal seal, kuid aias olnud isikute pihta kividega ei visanud. Samuti mitte autode pihta. Eemaldus aiast koos Raidoga kahekesi. Läks esimesena ja siis tuli Raido talle järgi. Ei näinud mida Raido sel ajal võis teha. Võib-olla tuli nendega veel keegi kaasa, kuid sellele tähelepanu ei pööranud. Arvet jäi aia juurde ja tema teada rääkis Arvet aia juures juttu. Täpselt ei tea mida ta seal tegi. Teisi isikuid ei tundnud. (t/l 74-75) 16.01.2007 koostatud prokuratuuri loal TV süüdistuses kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus. (t/l 77-78) 6   Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et L.N-i netosissetulekuks 2004 aastal oli 10 471 krooni. (t/l 85) AS iseloomustusest nähtuvalt töötab L.N äriühingus ettevalmistusjaoskonnas pingioperaatori õpilasena alates 25.01.
3. Tööülesandeid täidab rahuldavalt, tööalast initsiatiivi üles ei näita. Kaastöötajatega läbisaamine hea, iseloomult seltsiv. Lahkub töölt alates 01.12.2006 omal soovil. (t/l 86) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud L.N-i süüd eitavaid ja osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanu GK kohtuistungil antud ütlusi ja kohtueelsel menetlusel esitatud avaldust ja ütlusi, OÜ esitatud remondikalkulatsiooni, patsiendikaarti ja teatist tervisekahjustuse kohta, sõidukite kohta koostatud fototabeleid, protokolli L.N-i alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, tunnistajate AL, RA, M N , R R , TV ütlusi, isikute fotode järgi äratundmise protokolle, GK ja TV vastastamisprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava L.N-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Nii kannatanu GK kui ka tunnistaja Martin Nõmmik on süüdistatavas ära tundnud isiku, kes aia taga ärples ja hiljem kividega loopis. Samale seisukohale jäi kannatanu ka kohtuistungil. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistaja ütlusi tuleb lugeda usaldusväärsemaks süüdistatava ütlustest, kuivõrd nii kannatanu kui ka tunnistaja ütlused riimuvad nii omavahel kui ka sündmuskohal tuvastatud olukorraga. Peale selle on süüdistatav hilisemates ütlustes ka möönnud, et ta kive maast võttis ja aia suunas viskas, kuigi väidab, et kivid nii kaugele ei lennanud. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava ütlused on tingitud tema kaitseversioonist eesmärgiga vähendada oma süüd ja vabaneda vastutusest. Seetõttu leiab kohus, et kannatanu ja tunnistaja Martin Nõmmiku ütlusi aluseks võttes on süüdistatava süü kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 263lg 1, 4 järgi.

Kriminaalasja materjalidest süüdistatakse süüdistatavat selles, et tema grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega pani toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise sellega, et viskas korduvalt kividega aias viibinud isikute ning eramu aia taga seisnud autode pihta, samuti viskas kiviga vastu GK pead, millega tekitas kannatanule paremal pool pead peahaava ning viskas kive vastu GK kuuluvaid sõidukeid, tekitades sõidukite lõhkumisega varalist kahju 20 350 krooni. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt nõudsid süüdistatav ja temaga koos olnud isikud kannatanult ja teistelt aias viibinud kannatanult ja tema seltskonnalt neile alkoholi müümist, võimalust liituda kannatanu seltskonnaga ja edasi pidutseda ning lõpuks ka seda, et kannatanu või keegi tema seltskonnast süüdistatava ja temaga kaasas olnud isikud Keilasse sõidutaks. Kui kannatanu ja tema seltskond kõigist nendest nõudmistest keeldus, siis hakati kannatanut ja tema kaaslasi solvama, nende suhtes ebasündsaid väljendeid kasutama ja lärmama. Kohus asub seisukohale, et taoline käitumine kannatanu ja tema seltskonnas viibinud Rainis Adamsi ja Martin Nõmmiku suhtes oli lugupidamatuse väljendamine nende suhtes ja nende rahu häiriv tegevus. Taoline käitumine leidis aset aiaga piiratud territooriumi juures ning see koht oli kõigile avatud, mistõttu oli tegemist avaliku kohaga. Süüdistatav ja temaga kaasasolnud isikud rikkusid oma käitumisega peale teiste isikute rahu häirimise ja lugupidamatuse väljendamise ka kannatanu ja tema kaaslaste õigust privaatsusele ning panid sellega toime avaliku korra rikkumise

§ 262mõttes.

Pärast seda aga, kui kannatanu ja tema kaaslased ei nõustunud süüdistatava ja tema seltskonna esitatud nõudmistega, kasvas süüdistatava ja tema kaaslaste poolt alustatud avaliku korra ja rahu rikkumine üle vägivallatsemiseks, mille käigus visati kannatanu ja tema kaaslaste ning sõidukite suunas kive, mis lõppes sellega, et kannatanule tekitati tervisekahjustus ja rikuti kannatanu kasutuses ja omanduses olnud vara. Sellise käitumisega läks süüdistatav ja temaga kaasasolnud seltskond vastuollu tavade ja heade kommete, samuti normide või reeglitega kinnistatud isikutevaheliste suhetega ühiskonnas, mis peaks tagama igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma 7 õigusi, vabadusi ja kohustusi. Süüdistatava ja tema kaaslaste käitumine tekitas kannatanus ja tema kaaslastes arusaama, et süüdistatava ja tema kaaslaste jaoks ei kehti normid ja moraalireeglid inimestevahelistes suhetes, mille tulemusena tekkis kannatanus ja tema kaaslastes reaalne ohu- ja hirmutunne, milline realiseerus süüdistatava ja tema kaaslaste käitumise läbi selliselt, et kannatanule tekitati tervisekahjustus ja varaline kahju. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et kividega loopimine ja selle tagajärjel tervisekahjustuse tekitamine on hinnatav vägivallana

§ 263

p 1 mõttes ning kuivõrd sellises käitumises osales üheaegselt vähemalt kolm isikut, kes tegutsesid ühiselt, kooskõlastatult ja eesmärgipäraselt, siis on taoline käitumine hinnatav teo toimepanemisena grupi poolt. Seejuures ei ole tähtsust asjaolul, kelle visatud kivi tabas kannatanut pähe ja kelle kivid tabasid sõidukeid. Grupis tegutsenud isikud tahtsid enda poolt esile kutsutud konflikti lõpetuseks näidata kannatanule ja tema seltskonnale oma üleolekut teiste isikute turvatundest, julgeolekust ja põhiseadusega kaitstavatest õigustest oma vara ja kodu puutumatusele. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub, mistõttu kuulub süüdistatav süüditunnistamisele

§ 263p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kohtueelsel menetlusel on GK esitanud tsiviilhagi 20 350 krooni. Kohus asub seisukohale, et arvestades kriminaalmenetluse käigus tuvastatud sõidukitele tekitatud vigastuste iseloomu ja suurust, ei ole käesoleval ajal kehtivaid sõidukite remondihindu arvestades esitatud rahaline nõue ülepaisutatud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on OÜ 29.08.2006, so kaks päeva pärast sündmust, esitanud remondi kalkulatsiooni, millele on alla kirjutanud kannatanu ise. Kalkulatsiooni kohaselt läheks remont maksma 20 350 krooni. Oma ütlustes 26.10.2006 on kannatanu selgitanud, et Audi remont läks maksma 2200 krooni ja XXX remont 5530 krooni. XXX eeldatav remondikulu on 4500 krooni ja XXX eeldatav remondikulu 8120 krooni. Seejuures ei ole nendes ütlustes sisalduvate kulutuste tegemise kinnituseks esitatud ühtegi kuludokumenti, millest võiks tehtud kulutuste kohta järeldusi teha. Kohus asub seisukohale, et kuriteo toimepanemise tõttu varalise kahju hüvitamiseks esitatud tsiviilhagi peab olema dokumentaalselt tõendatud, eriti juhul, kui on tegemist sõidukite remondiga. Sõidukite remondi puhul ei saaks olla raske esitada kuludokumente ostetud varuosade maksumuse, varuosade paigaldamise, ettevalmistustööde ja värvimise ning abivahendite maksumuse kohta. Esitatavate dokumentide põhjal ei oleks ka raske tuvastada esitatava tsiviilhagi suurust ja põhjendatust. Kriminaaltoimikus on aga andmed vaid eeldatava varalise kahju kohta. Vastavalt KrMS § 37 lg 1 sätetele on kannatanuks füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga vahetult tekitatud varalist kahju. Käesoleval juhul ei ole vahetult tekitatud kahju kohta esitatud ühtegi tõendit. Tsiviilhagi rahuldamise eesmärgiks on viia kannatanu varaline seisund olukorda, milline see oli kuriteo toimepanemisele eelnenud hetkel ning see seisukorra taastamine peaks toimuma kahju tekitaja arvelt. Käesoleval juhul ei ole aga kriminaaltoimiku materjalide põhjal võimalik tuvastada kui suured on vahetult kuriteo toimepanemise tõttu tekkinud kulutused selleks, et kannatanu varaline seisund oleks samasugune nagu see oli enne kuriteo toimepanemist. Kohus ei saa lahendada tsiviilhagi remondikalkulatsiooni ja eeldatava edasise kulutuse põhjal, kuivõrd sel juhul otsustataks varalise kahju hüvitamine oletuste põhjal. Kohtuistungil aga avaldas kannatanu arvamust, et ta siiski pöördub kindlustusandja poole ja kolme sõiduki puhul taotleks vaid omavastutuse ulatuses varalise nõude rahuldamist ning ühe sõiduki osas kogu kahju hüvitamist. Sellises olukorras aga ei ole kohtule teada esitatava tsiviilhagi tegelik suurus. Kriminaalmenetluses tuleb varalise kahju suurus tõendada ja tuvastada. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalasja materjalidest võib teha järeldusi kannatanule varalise kahju tekkimise kohta kuriteo toimepanemise tulemusena, kuid kriminaaltoimiku materjalide alusel ei ole kohtul võimalik tuvastada ei varalise kahju suurust ega rahuldamisele kuuluva tsiviilhagi ulatust. Seetõttu jätab kohus esitatud varalise nõude KrMS § 310 lg 1 ja 3 alusel läbi vaatamata ning selgitab kannatanule, et tal on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri 8 andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga ning väärtegu on toime pandud kolme kuu möödumisel inkrimineeritava kuriteo toimepanemisest. Seega tuleb süüdistatavat lugeda isikuks, keda ei ole enne kuriteo toimepanemist karistatud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poole kohtuistungil avaldatud kahetsust toimepandus, millise kahetsuse siiruses kahtlemiseks kohtul alus puudub. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära, kui ka vangistus kuni 5 aastat. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja asjaolu, et süüdistataval puudub hetkel pärast äsja lõppenud kaitseväeteenistust alaline sissetulek, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad rahalised vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Karistuse määra valikul arvestab kohus karistust kergendava asjaolu olemasolu ja karistust raskendava asjaolu puudumist, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni alammäära. Kuivõrd kannatanule tekitati kerge tervisekahjustus ja varaline kahju ei olnud oluline, siis peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud, samuti on inkrimineeritud kuritegu toime pandud ligi poolteist aastat tagasi ja toimikust nähtuvalt on süüdistatavat karistatud selle aja jooksul väärteo toimepanemise eest, mis on toime pandud aasta tagasi. Sellistest andmetest võib järeldada, et süüdistatav ei ole süstemaatiline õigusrikkuja, mistõttu ei pea kohus otstarbekaks mõistetavat karistust täitmisele pöörata ja peab võimalikuks jätta selle tingimisi kohaldamata. Samas aga nähtub kriminaalasjast, et süüdistatavat on karistatud AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemise järgselt tuvastati süüdistataval samuti alkoholijoove, milline oli raske alkoholijoove. Selliseid andmeid arvestades peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale kõrvalise isiku abil võimaluse aru saada sellest, et senised süüteod on kõik tingitud liigsest alkoholi tarvitamisest. Kohus leiab, et süüdistatava isikut arvestades võib piirduda katseajaga miinimummääras. Märt Toming kohtunik 9