Obsah (13)

§ 189§ 239§ 248§ 310§ 175§ 179§ 43§ 45§ 224§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2007 Tartu Maakohtu viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-07-14243 (kohtueelses mene

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada D.K süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 p 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud ning tunnistada D.K süüdi KarS § 323 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista D.K-le liitkaristusena vangistus 4 (neli) kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 4 kuud jääb tingimisi kohaldamata; määrata D.K-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.K ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; 1.2 tunnistada alaealine Rait Valdstein süüdi KarS § 263 p 4 järgi ning vabastada karistusest ja kohaldada KarS § 87 lg 1 p 2 alusel mõjutusvahendina KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile allutamist 10 (kümneks) kuuks; määrata Rait Valdsteinile katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; määrata Rait Valdsteinile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx x-xx xxxxx-xxxxx xxxxxxxxxxx 1.3 tunnistada alaealine Marek Ilves süüdi KarS § 263 p 4 järgi ning vabastada karistusest ja kohaldada KarS § 87 lg 1 p 2 alusel mõjutusvahendina KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile allutamist 10 (kümneks) kuuks; määrata alaealisele Marek Ilvesele käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xxx xxx xxxxx-xxxxx xxxxxxxxxxx 1.4 Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.2 välja mõista riigi kasuks: 2.2.1 D.K-lt sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni, riigi õigusabi tasu 2 324 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend neli) krooni 01 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 137 (ükssada kolmkümmend seitse) krooni 90 senti riigi kasuks; 2.2.2 alaealiselt Rait Valdsteinilt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni, riigi õigusabi tasu 3 810 (kolm tuhat kaheksasada kümme) krooni 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 102 (ükssada kaks) krooni 90 senti riigi kasuks; 2.2.3 alaealiselt Marek Ilveselt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni, ja muu kriminaalmenetluse kulu 102 (ükssada kaks) krooni 90 senti riigi kasuks; 2.1 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Raul Tosmannile 1 035.46 krooni, Vello Sikutile 1 035.45 krooni; 2.2 tühistada D.K-le, Rait Valdsteinile ja Marek Ilvesele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepete sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on sõlminud süüdistatavate kohtus süüdimõistmiseks ja karistamiseks kokkulepped: 1) D.K süüdimõistmine KarS § 263 p 4 järgi ja karistamine vangistusega 4 kuud ning süüdimõistmine KarS § 323 järgi ja karistamine vangistusega 3 kuud; KarS § 64 lg 1 järgi lugeda 2 kergem karistus kaetuks rakseimaga ning karistamine liitkaristuseks vangistusega 4 kuud; KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui D.K 18 kuulise katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi; määrata D.K elama katseajal KarS § 75 lg 1 p 1 alusel alalises elukohas: xxxxxxxx x xxxxx-xxxxx xxxxxxxxxxx 2) alaealise Rait Valdsteini süüdimõistmine KarS § 263 p 4 järgi ning karistusest vabastamine ja tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist – käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS § 75 sätestatule 10 kuuks, alalise elukohaga xxxxx x-xx xxxxx-xxxxx xxxxxxxxxxxx ; KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel lisakohustuste määramine: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osalema sotsiaalprogrammis; 3) alaealise Marek Ilvese süüdimõistmine KarS § 263 p 4 järgi ning karistusest vabastamine ja tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist – käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS § 75 sätestatule 10 kuuks, alalise elukohaga xxxxxxxx xxx xxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx
2. Kuritegude asjaolud 2.
3. D.K on toime pannud kuriteod: 2.1.1 rahu ja avaliku korra rikkumise KarS § 263 p 4 järgi, mis seisnes
4. aprillil 2007 kella 18.30 paiku isikute grupis koos 16-aastase Rait Valdsteini ja 16-aastase Marek Ilvesega huligaansel ajendil Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx lähedal Lõhavere - Taevere tee 1,0 km-l tee äärele pargitud ja Jüri Todoruki kasutuses olnud sõiduautot Ford-Sierra (registrimärgiga 226 AIM) lõhkumises, põhjustades varalise kahju kokku 15 000 krooni; 2.1.2 vägivallas kannatanu suhtes KarS § 323 järgi, mis seisnes
5. aprillil 2007 kella 21.00 paiku Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas Oja 2a asuva Teskatel AS juures Jüri Todoruki ähvardamises vägivallaga, lubades teda peksmisega, juhul kui viimane ei võta politseist tagasi varem esitatud kuriteo avaldust (
6. aprillil 2007 Jüri Todoruk politseile avalduse selles, et
7. aprillil 2007 kella 18.30 paiku Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx lähedal Lõhavere - Taevere tee 1,0 km-l tee äärele pargitud ja Jüri Todoruki kasutuses olnud sõiduauto Ford Sierra lõhkumises); 2.
8. alaealised Rait Valdstein ja Marek Ilves on toime pannud kuriteona rahu ja avaliku korra rikkumise KarS § 263 p 4 järgi, mis seisnes
9. aprillil 2007 kella 18.30 paiku isikute grupis koos D.K-ga huligaansel ajendil Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx lähedal Lõhavere - Taevere tee 1,0 km-l tee äärele pargitud ja Jüri Todoruki kasutuses olnud sõiduautot Ford-Sierra (registrimärgiga 226 AIM) lõhkumises, põhjustades varalise kahju kokku 15 000 krooni:
10. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
11. Põhjendused süüdimõistmistes Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3 3.2 Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 263 ja § 323 näevad ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid D.K karistamise kokkuleppemenetluses. D.K tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Juhindudes

§-st 308, kui kohus kriminaalasja arutamise tulemusena jõuab järeldusele, et alaealist isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, võib kohus kohtuotsuse tegemisel kohaldada talle KarS §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid. KarS § 87 järgi alaealise puhul peab kohus kaaluma talle mõjutusvahendite kohaldamise võimalust, arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid ja alaealise isikut. Arvestades neljateist- kuni kaheksateistaastase isiku kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, võib kohus sellise isiku karistusest vabastada, kohaldades talle mõjutusvahendeid. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid alaealisi süüdistatavaid karistusest vabastamiseks. Alaealistele süüdistatavatele Rait Valdsteinile ja Marek Ilvesele tuleb kohaldada mõjutusvahendeid vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3 Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks Jüri Toboruk on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 15 000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310

lg 1 kohaselt rahuldada ning välja mõista solidaarselt alaealiselt D.K-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt ning alaealiselt Rait Valdsteinilt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt 15 000 krooni Jüri Toboruki kasuks. 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 5 400 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava D.K kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1288.56 krooni. Süüdistatava D.K kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 1 035.46 krooni. Süüdistatava Rait Valdsteini kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 2 775.35 krooni. Süüdistatava alaealine Rait Valdsteini kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 1 035.45 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

§ 175

lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 1 kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 280.70 krooni. 4

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 36 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) D.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5 400 krooni, riigi õigusabi tasu 2 324.01 (1 288.56 + 1 035.45) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 137.90 (21+ 116.90) krooni riigi kasuks; 2) alaealiselt Rait Valdsteinilt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5 400 krooni, riigi õigusabi tasu 3 810.80 (2 775.35+ 1 035.45) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 102.90 (21+ 81.90) krooni riigi kasuks; 3) alaealiselt Marek Ilveselt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5 400 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 102.90 (21+ 81.90) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks. 5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 5