1-06-14655\6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a Kriminaalasja number 1-06-14655 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Igor Amann ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg Maarja Rei
2. veebruar 2008.a Kriminaalasi Z.L süüdistuses KarS § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12.detsembri 2007.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Z.L Prokurör Õnne Neare-Vaarmann Süüdistatav Z.L, ik xxx, eestlane, Eesti kodanik, keskharidusega, elukoht: x, töötu, varem kohtu poolt karistamata Kaitsja advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. detsembri
5. a otsus osaliselt osas, millega Z.L´ mõisteti K. M kasuks välja 3000 krooni.
6. Mõista Z.L-ilt K. M kasuks välja 1500 / üks tuhat viissada / krooni.
7. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
8. Apellatsioon rahuldada osaliselt. ilt Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksne advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
9. Z.L mõisteti süüdi ja karistati KarS § 121 järgi 3 kuu vangistusega. KarS § 74 lg 1 1 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Z.L 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelvalve all.
10. Z.L mõisteti süüdi KarS § 121 järgi selles, et tema viibides 30.08.2005.a kella 19.15 ajal Harjumaal Keilas Paldiski mnt.l. asuva Keila Tervisekeskuse juures, torkas P. R suusakepiga vasakusse külge, millega põhjustas talle füüsilist valu ja rikkus motojope, tekitades varalist kahju 1500 krooni ning mopeedi gondli, tekitades varalist kahju 1500 krooni, kokku 3000 krooni; samuti torkas Z.L suusakepiga K. M vasakusse kätte, millega põhjustas talle füüsilist valu ning rikkus motojope, tekitades varalise kahju 3000 krooni. Apellatsiooni taotlused
11. Kaitsja leiab apellatsioonis, et vaidlustatud juhul on oluliselt rikutud kriminaalmenetluse norme KrMS § 339 lg 1 p 8 järgi ning Z.L-i süü ei ole usaldusväärselt tõendatud, mistõttu ta tuleb kuriteos õigeks mõista. Apellant märgib, et kohus on tõendite hindamisel jätnud kõrvale erapooletud tõendid ja tunnistaja L.L´i ütlused. Kaitsja leiab, et asitõendi vaatlusprotokolli ei saa tõendina arvestada, kuna fotodel ei ole suusakepi teravaid otsi näha. Keila Haigla teatis K. M kehavigastuste kohta on puudulik. Kohus on ebaseaduslikult arvestanud Z.L-i kohtueelsel uurimisel surve all antud ütlusi, et ta võis kannatanuid kogemata suusakepiga torgata. Ja kui kohus seda siiski tegi, pidi ta arvestama, et süüdistatava sõnul ei olnud tegemist tahtliku tegevusega. Kaitsja väitel ei arvestanud kohus, et Z.L-i näol on tegemist varem karistamata isikuga, kellel on õigus ja kohustus astuda välja oma lapseealise tütre kaitseks. Z.L kasvatab tütart üksi ning läks Keila Tervisekeskuse juurde eesmärgil kutsuda politsei, kes karistaks huligaane ning politsei töö kergendamiseks otsustas rikkujad ise peatada. Kaitsja on seisukohal, et kohus ei arvestanud huvide kaalutlemisel, et käesoleval juhul oli tegemist 4 liikluseeskirjade rikkujaga, keda kõiki hiljem ka väärteokorras karistati mootorsõiduki eeskirjade rikkumise eest. Kohus tugines põhjendamatult A. K ütlustele kannatanu vigastuste suhtes. K. M seletas, et süüdistatav rikkus tema jope, kus nüüd on auk sees, kuid vaatamata lubadusele jopet kohtule ei esitanud. Seega on kohtuotsus tsiviilhagi väljamõistmise osas põhjendamatu. Ringkonnakohtu seisukoht
12. Kohtukolleegium leiab, et kriminaalasja uurimisel on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele Z.L-i süüs P. R ja K. M kehalises väärkohtlemises s.o. valu tekitamises suusakepiga kehasse löömisel. Kohtukolleegium kordab seonduvalt apellatsiooniga Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-123-06, osundatut, et KrMS §-st 289 ja § 293 lg 1 järgi on lubatud kohtumenetluse poole taotlusel avaldada kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ka süüdistatava ristküsitlusel, kui kohtus antavad ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega, ning taoline ütluste avaldamine saab teenida vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. 4.
13. Z.L on süüteo kohta andnud vastandlikke ütlusi. Prokuröri taotlusel avaldati kohtus Z.L-i kohtueelses menetluses antud ütlused selles, et ta võis kogemata suusakepiga torgata kahte minimopeedidel sõitnud noormeest (ühte möödasõidul kätte ja teist, seismas tervisekeskuse juures) põhjusel, et nad olid terviserajal möödasõitmisega ehmatanud tema 2 rulluiskudega sõitnud tütart L.L´i. Ehmatusest oli tütar oma sõnul kukkunud ja haiget saanud. Maakohtu istungil eitas süüdistatav kannatanute torkamist suusakepiga ning neile sellega valu tekitamist. Tema väitel takistas ta noormehi suusakepiga sõitu jätkamast, et neid tütre ehmatamise ja seetõttu kukkumise tõttu politseile üle anda, kuid ei torganud kepiga. Maakohus, hinnates süüdistatava vastuolulised ütlused mitteusaldusväärseks, tuvastas Z.L-i süü teiste asjas olevate tõenditega. 4.
14. Maakohus, analüüsides oma otsuses kannatanute ütlusi, märkis, et P. R ja K. M andsid süüasja uurimise käigus ühetaolisi ütlusi selles, et sõites 30.
15. 2005.a koos P. K ja R. R minimopeedidega Keila terviserajal ja selle ümbruses, ilmus nende teele Z.L, ( keda nad äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt näo järgi ära tundsid ) ja lõi suusakepiga P. R läbi jope torkehaava keha vasakusse külge. P. R küljele vajunud mopeedil purunes tagumine plastmassist gondel. Tervisekeskuse juurde läinud ja asjasse selgust saada soovivat K. M lõi Z.L suusakepiga läbi jope vasakusse kätte. Kannatanute väitel nägid nad terviserajal rulluiskudega tüdrukut, kuid ei riivanud teda möödasõidul ega näinud tema kukkumist. P. R ja K. M ütlused on kooskõlas Keila Haigla 30.
16. 2005.a teatisega, mille kohaselt K.M diagnoositi torkehaav vasakul käevarrel; isiku läbivaatuse 01.09.2005.a protokolliga, millest nähtub, et K. M IXS motojope vasakul käisel on 1 cm pikkune auk ja vasakul käevarrel 2,2 cm pikkune, 2 mm laiune haav ning isiku läbivaatuse 07.09.2005.a protokolliga, millest nähtub, et P. R vasakul küljel on punakas haavand läbimõõduga 0,5 cm; samuti jopede vaatlusprotokollide ja esitatud arvetega ( kd.1 tl. 7-9, 15-18, kd. 2 tl. 30-31). Maakohus leidis, et puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, sest need on kinnitatud eelkirjeldatud objektiivsete tõenditega – ning on kokkulangevad tunnistajate ütlustega. Maakohtu otsuses on kummutatud apellatsiooni väited, et Z.L olnud suusakepp ei olnud teravaotsaline. Kohus, uurinud asitõendi - suusakepi vaatlusprotokolli ( kd. 1 tl. 28 ) ja kuulanud üle vaatluse koostanud politseiametnik K. Kurmi, kelle väitel oli suusakepil ahenev metallist terav ots, ning kõrvutanud neid tõendeid teiste asjas kogutud tõenditega, leidis, et puudub alus kahelda, et tegemist oli teravaotsalise suusakepiga. 4.
17. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldustega ning märgib, et see puudutab ka maakohtu poolt antud hinnangut süüdistatava tütre L. L´i kohtus antud ütlustele. On eluliselt usutav, et lapseealine L.L, olles mõjutatud ajalisest intervallist ja isa autoriteedist, andis kohtus seletusi kahe aasta taguste sündmuste kohta lähtuvalt isa nägemusest toimunule. Teisalt, asjaoludel, mil rulluiskudega kukkunud L. L läks Keila Tervisekeskusesse, kus tunnistaja T.S oma ütluste kohaselt andis talle keskuse tagaruumis rahustuseks suhkruvett ja pani marraskil põlvele plaastri ( kd. 2 tl. 35), ei pruukinud märgata Z.L-i ja kannatanute vahel toimunu üksikasju. Kohus on põhjendatult pidanud need ütlused mitteusaldusväärseks. Kohtukolleegium ei nõustu apellandiga, et asjas oleva Keila Haigla teatise puudulikud rekvisiidid paneks kahtluse alla selle sisu, et K. M oli käevarrel torkehaav. 4.
18. Kohtukolleegium jagab maakohtu seisukohta, et tõendamist on leidnud Z.L-i poolt P. R ja K. M suusakepiga füüsilise valu ja varalise kahju tekitamine. Süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 kuriteo koosseis. Tõendite kogumi pinnalt ei tõusetu kahtlusi, mis annaks alust tõsimeelselt kaaluda seda, et Z.L võis kohaldada kannatanute suhtes kehalist väärkohtlemist hädaseisundis, mida sai kõrvaldada üksnes teisele õigushüvele kahju tekitamisega. Neid asjaolusid on kaalunud maakohus ka oma otsuses ja põhjendatult leidnud, et Z.L-i tegu on õigusvastane. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks sellekohaseid maakohtu motiive korrata. 4.
19. Kohtukolleegium on seisukohal, et Z.L-i tegu vastab kehalise väärkohtlemise 3 süüteokoosseisule, tegu on õigusvastane ja Z.L on selle toimepanemises süüdi. Temale sanktsiooni alammäära lähedane mõistetud motiveeritud karistus jäeti KarS § 74 kohaldamisega täielikult tingimisi täitmisele pööramata. Karistuse kergendamiseks puudub seaduslik põhjendus ja neid ei ole esitatud ka apellatsioonis. 4.
20. Z.L-ilt väljamõistetud tsiviilhagide osas märgib kohtukolleegium esmalt, et Võlaõigusseaduse § 127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. P. R taotles süüdistatavalt motojope AXO rikkumise eest- suusakepiga augu tekitamises1500 krooni, esialgne hind 5600 krooni ( kd 1 tl. 11-12, kd. 2 tl 13 – 14, a36 ) ja purunenud mopeedi tagumine plastmassist gondli eest - 1500 krooni, esialgne hind 1600 krooni, kokku 3000 krooni. P. R on kinnitanud tekitatud kahju arvega nr. 305 ( kd. 2 tl. 30 ). Kohtukolleegium leiab, et kahjunõue on põhjendatud. K. M taotles IXS motojope rikkumise eest, mille vasakusse käisesse süüdlane tekitas 1 cm suurune augu ( kd. 1 tl. 5, 7), kahju hüvitamist 3000 krooni suuruses summas. OÜ Motodepoost K. M 22.03.2007.a väljastatud hindamisaktist nähtuvalt on jope Z7285-341-M turuväärtus - 2500 krooni. ( kd. 2 tl 31, 34). Kohtukolleegium rõhutab, et asjas on kindlaks tehtud K. Markusele jope rikkumisega kahju tekitamine, kuid olemasolevate andmete pinnalt ei ole alust hinnata kahju suuruseks 3000 krooni, mistõttu juhindudes VÕS-i § 127 lg 6-st leiab kohtukolleegium, et K. M kuulub hüvitamisele kahju 1500 krooni summas.
21. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 1; 340 lg 1 p 5 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 12.
22. 2007.a otsuse osas, millega Z.L-ilt mõisteti Kristjan Markuse kasuks välja 3000 krooni ja mõistab Z.L-ilt välja K. M kasuks 1500 krooni. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Süüdistatava kaitsja apellatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt. Ene Randmäe Igor Amann Jüri Paap 4 5