← Eesti

1-06-3630\1

Obsah (7)§§ 159§251§ 173§ 189§ 175§ 179§ 180

Kriminaalasi nr.1-06-3630 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2006. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-3630 (06282000112)

§§ 159ja 254, kohus otsustas : Süüdi mõista U.K KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega kahesaja

(200)päevamäära (a´50 krooni) ulatuses, s.o. summas kümme tuhat (10 000) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. – U.K KarS §50 lg.1 alusel võtta U.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks
(3)kuuks. Välja mõista U.K-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874) kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas neli tuhat viissada (4500.-) krooni. Välja mõista U.K-lt kohtukulu – kaitsjatasu vandeadvokaat Otto Preemi osalemise eest kohtueelses menetluses summas viissada viiskümmend kaks
(552)krooni 24 senti (s.h.84.24 krooni käibemaks) riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874). Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi 10220034796011 SEB EÜP, viitenumber 4100065035). a/k-le Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s: Prokuratuuri taotlus 20.märtsil 2006.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Viljandi osakonna ringkonnaprokurör M.Väin edastanud Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale kriminaalasja U.K süüdistuses KarS §424 järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, U.K süüdimõistmist KarS §424 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. 10 000 krooni suuruse summas. U.K süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 04.03.2006.a kella 04.58 ajal juhtis xxx tänaval mootorsõidukit Ford Sierra riikliku registreerimismärgiga xxx xxx, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest 26.08.2005.a väärteokorras liiklusseaduse § 74´19 alusel rahatrahviga 8 640 krooni. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest pani U.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused resolutsioon ja Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses

§251alusel.

Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et U.K toimepandud tegu vastab KarS §424 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas U.K õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud U.K süüd välistavaid asjaolusid ning U.K tuleb KarS §424 järgi süüdi mõista. Süüdistatav U.K tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase U.K vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. U.K pani mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, toime rikkumise KarS §424 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et U.K-le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas, kuna U.K omab legaalset sissetulekut. Kohus leiab, et arvestades karistuseesmärke ja U.K süü suurust, tuleb U.K KarS §424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. summas 10 000.- krooni. Samuti tuleb U.K-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. Prokurör on palunud U.K-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Prokurör on viidanud, et U.K on karistatud väärteokorras LS §74-19 järgi ühel korral ning käesoleva süüteo pani U.K toime öisel ajal, mil tänavatel oli liiklus minimaalne ning oht tekitada liiklusohtlikke olukordi oli minimaalne. Kohus arvestab eelpooltoodud asjaoludega juhtimisõiguse äravõtmisel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175 ning

§ 173

lg 2 kohaselt hüvitab need

järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175lg.1 p.4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

U.K-le määratud kaitsja Otto Preem on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlus-aruande, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest 3 kaitsjatasu summas 552.24 krooni. Seoses U.K süüdimõistmisega jääb see kohtukulu U.K kanda.

§175

lg.1 p.9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179

lg 1 p.2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (1,5x3000.-), s.o. 4500.- krooni. Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Süüdistatavalt U.K-lt, mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ning kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 552.24 krooni - riigituludesse. Vastavalt

§ 189

lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). Hele Ilisson Kohtunik 17.04.2006.a. 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.