KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja 21. mail 2007. a Tartu kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-06-6113 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Ka

§ 78p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada D.U täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 alusel määrata D.U-le katseajaks järgmised kohustused: - asuda tööle mitte hiljem kui kahe

§ 199lg.

2 p. 4 järgi mõistetud 4 kuud vangistust.

§ 65lg.

2 alusel on liitkaristuseks mõistetud 9 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistusaja alguseks on loetud 06.11.2006.a. ja seega karistusaeg lõpeb 25.08.2007.a.

§ 76

lg 1 p 2 järgi kandis kinnipeetav vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ära

1. maiks 2007.a. 26.04.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
2. mai 2007.a seisuga on D.U kantud karistusaeg pisut enam kui kuus kuud. D.U on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral. Tartu Vangla toetab D.U tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta D.U tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja on märkinud, et D.U käitumist vabaduses võib hakata mõjutama kindla elu- ja töökoha puudumine, tugivõrgustiku puudumine, eelnev alkoholi kuritarvitamine, materiaalse kindlustatuse puudumine. Prokurör toetas D.U ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. D.U on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kuus kuud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglas koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipidamise ajal on isik suhelnud viisakalt, probleeme käitumisega pole olnud. Agressiivset käitumist ei esine. Tunnistab alkoholiprobleemi, kuid leiab, et tänu vangistusele saab hakkama ka ilma võõrutusravita. D.U on veendumus, et vabaduses olles saab ta iseseisvalt hakkama. Kohtunik leiab, et D.U vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Kuigi ka kriminaalhooldaja on avaldanud, et D.U ei ole sobiv isik kriminaalhoolduseks ja arvestades tema alkoholiprobleemi, samuti sotsiaalset tausta on võimalus uueks kuriteoks keskmiselt kõrgem, leiab kohtunik, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus tegeleda selle probleemiga vabaduses ja kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangla iseloomustusest nähtub, et D.U on parandanud enda käitumist ja tahab jätkata seaduskuulekat elu. D.U vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Samuti leiab kohus, et kriminaalhooldus ja selle võrgustik on kohustatud aitama eelkõige just sellistel isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus, kriminaalhooldusametnike juhatusel ja abil on isikul parem võimalus taotleda abi vastavatelt ametiasutustelt. Järelvalveta vabanemisel on kohtu hinnangul suurem oht uue kuriteo sooritamiseks just tingituna tema sotsiaalsest seisundist. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb D.U-le lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks

§ 76

lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja läbida alkoholi võõrutusravi. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb D.U

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist 2 nädala jooksul.

Samuti ei tohi ta suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kuna D.U kandmata karistust on alla aasta, tuleb

§ 76lg 4 alusel määrata tema katseaja pikkuseks 1 aasta. Määruse tegemisel juhindus kohus Kr

MS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Annemarie Gerassimov Kohtunik 21.05.2007.a.