1-06-2028\3

Kriminaalasi nr. 1-06-2028 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinn,

1. märtsil 2006 Harju Maakohtu kohtunik Raivo E i n u l a, sekretäri Merily Mets, tõlgi Imbi KangurPopova juuresolekul, prokuröri abi Aleksander Tšitšerov, kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil lühimenetluses Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas Tallinnas Liivalaia 24
2. märtsil 2006 läbi V.M, süüasja KarS § 424 järgi Kohus, uurinud kohtulikke tõendeid, tuvastas V.M süü selles, et tema isikuna, keda on 23.08.2004 väärteoasjas nr 2314,04,020912 karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi rahatrahviga 9000 krooni, kehtiva karistuse ajal uuesti 03.12.2005 kella 22:45 ajal juhtis Tallinnas Tammsaare teel mootorsõidukit (sõiduautot Opel Kadett, registrinumbrimärgiga XXX XXX), olles seejuures joobeseisundis. Niisuguse käitumisega V.M pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav V.M kinnitas, et ta saab süüdistusest täielikult aru ja võttis omaks, et ta on toime pannud süüdistuses tähendatud ajal, kohal ja viisil temale inkrimineeritava kuritegeliku käitumise. Ta tunnistas, et on kuriteo toime pannud, ja kahetses toimepandut. Ta seletas, et käib tähtajatu töölepingu alusel tööl, saab head palka, ülalpeetavaid tal ei ole. Töö on seotud teiste tööliste töökohta sõidutamisega, milleks on vajalikud autojuhiload. Samas kinnitas süüdistatav, et tal on politsei poolt juba korra ka juhtimisõigus varem peatatud olnud. Varasemad trahvid on tal tasutud. V.M avaldas kohtule, et ta on nõus lühimenetlusega. Süüdistatava kaitsja leidis, et V.M käitumine on õigesti kvalifitseeritud ja süü tõendatud toimikus olevate tõenditega. Kohus leiab, et süüdistatava V.M süü on täielikult tõendatud lisaks tema enda poolt süü omaksvõtule kohtus ja kohtueelses menetluses veel järgmiste kohtus uuritud ja kriminaaltoimikus olevate tõenditega: Kriminaalasi nr. 1-06-2028 1) väärteoasjas nr 2314,05,030475 16.12.2005 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrusega (lk.3); 2) koopiaga joobeseisundi tuvastamise protokollist 01.08.2004 (lk.7), 3) koopiaga väärteoprotokollist nr AB 669929 01.08.2004 (lk.6), 4) koopiaga väärteoasjas nr. 2314,04,020912 23.08.2004 tehtud otsusest (lk.5); 5) protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta (lk.9), millest nähtub, et 03.12.2005 kella 23:00 ajal mõõdeti V.M alkoholijoove 0,65 mg/l ja mõõtmistulemusega oli V.M päri; 6) väärteoprotokolliga nr AB 785960 03.12.2005 väärteoasjas nr 2314,05,030475 (lk.8); 7) V.M ütlustega (lk.10, 17-20); 8) Tunnistaja V. K ütlustega (lk.11); 9) karistusregistri väljatrükiga (lk.21-23); 10) sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (lk.15) Kõik kohtus uuritud ja kohtueelsel uurimisel kriminaalasjas talletatud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates veenvalt V.M tahtlikku süüd KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, sest V.M isikuna, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Kohtul on alus kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele V.M süüdi tunnistada temale inkrimineeritava süüteo toimepanemises. Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistamisel V.M poolt oma süü ausat tunnistamist ja siiralt väljendatud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada rahalise karistusega, võttes päevamäärana arvesse V.M 2004.a. keskmist päevasissetulekut (lk.32), väljendatuna Maksu- jaTolliameti tõendis, s. o. 127 krooni. Kohus leiab, et sel viisil on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse üldine hukkamõist tema teguviisi üle. Mõistetav karistus peab vastama üheaegselt toimepandule kui ka süüdlase isikule. Karistus ei saa olla raskem kui tegu, mille eest karistatakse. Alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,65 mg/l kohta auto juhtimine on küll kuritegu, kuid seda ei saa hinnata samaväärselt kui näiteks mitmepromillilises joobes oleva isiku poolt auto juhtimine. Samas on selline käitumine kuriteona kirjas Karistusseadustikus ja taolist käitumist ei saa alahinnata, kuivõrd joobes juht kujutab endast potentsiaalset ohtu iseendale kui ka kõigile teistele liiklejatele, keda ta oma trajektooril kohtab. Kohus leiab, et rahaline karistus on õiglane mõõt hindamaks V.M süütegu, milles ta oli kohtu all. Samas leiab kohus, et rahalise karistuse suurus ei saa olla põhjendamatult väike, sest siiski tuleb arvestada süüdlase isikut. Napilt kaks kuud möödus tema suhtes tehtud süüdimõistvast kohtuotsusest, kui ta uuesti pani toime tahtliku süüteo, mis, tõsi küll, on eriliigiline võrreldes varasemaga. Vangistuse mõistmist ei pea kohus aga põhjendatuks ega õiglaseks hindamaks süüdlase käitumisakti. Kohus leiab, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine V.M-ilt mõneks ajaks on õigustatud. Lisakaristuse kohaldamata jätmist ei pea kohus õigeks ega põhjendatuks, arvestades süüteokoosseisu ja Riigikohtu kohtupraktikat. 2 Kriminaalasi nr. 1-06-2028 Lisakaristus koos põhikaristusega on suunatud teenima paremini karistuse eesmärki ja mõjutamaks süüdlast edaspidi käituma korrektselt, seaduskuulekalt ja vastutustundega. Kohus leiab, et rahalise karistuse puhul on süüdimõistetu suhtes võimalik ja mõistlik rakendada KarS § 66 lg 1 ja lg 3 sisalduvat normi, s.t. võimaldada tal karistuse tasumist osade kaupa. KrMS § 175, § 179, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja õigusabikulud riigieelarve tuludesse. Käsitades KrMS § 130 lg 5, 238, § 275, § 305, § 306, § 311-313, § 315 maakohus otsustas V.M (ik XXX) süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada rahalise karistusega kahesaja neljakümne