S § 424 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat ja 6 kuud ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti kehtiva karistuse ajal, 13.04.2005 kella 00.30 ajal juhtis Tallinnas, Õismäe teel mootorsõidukit BMW 518 registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis. Seega Z.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest,
Samuti tema isikuna, kelle suhtes oli 24.03.2005 jõustunud kohtuotsus, millega lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks, hoidis kõrvale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, juhtides 13.04.2005 kella 00.30 ajal Tallinnas Õismäe teel mootorsõidukit BMW 518 registreerimismärgiga XXX XXX, omamata juhtimisõigust. Seega Z.T pani toime karistuse täitmisest kõrvalehoidmise, so hoidis teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest,
Samuti tema, viibides 06.02.2005 kella 13.20 ajal maja juures, lõi põhjuseta ja huligaansel ajendil rusikaga T. L-t näo ja vasaku käe piirkonda, tekitades sellega kannatanule kehavigastusi: pehmete kudede põrutus vasaku sarnaluu piirkonnas ja marrastus ning kriimustuse vasaku käelaba piirkonnas. Samuti tema, viibides 04.06.2005 kella 21.30 ajal baari ruumides ning olles alkoholijoobe seisundis, väänas tüli käigus tahtlikult T. J käsi ja määris toidu ülejääkidega ära tema näo, tekitades sellega T. J-le füüsilist valu. Seega Z.T pani toime avaliku korra raske rikkumise, so avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga,
Kohtuistungil loobus Z.T kohtueelses menetluses esitatud lühimenetluse kohaldamise taotlusest ja pidas vajalikuks kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile, saatmaks kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks üldmenetluses, kuivõrd ei tunnista ennast süüdi KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises 06.02.2005 ning selguse saamiseks tuleb kohtulikul uurimisel üle kuulata nii tunnistaja kui ka kannatanu. Kaitsja leidis, et sellise lühimenetluse kohaldamisest loobumise esitamise õigus on süüdistataval olemas ning kui süüdistatav on sellise taotluse esitanud, siis tuleb kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile. Prokurör leidis, et kui süüdistatav on loobunud kriminaalasja lahendamisest lühimenetluses ja soovib asja arutamist üldmenetluses, siis tuleb kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile vajalike toimingute teostamiseks ja toimiku saatmiseks kohtusse üldmenetluse korras. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava selgitused ja kaitsja ning prokuröri arvamused, asub seisukohale, et kriminaaltoimik tuleb tagastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Vastavalt KrMS § 234 lg 1 sätetele võib kahtlustatav või süüdistatav esitada prokuratuurile kirjaliku taotluse lühimenetluse kohaldamiseks. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kahtlustatav süüdistatav sellekohase taotluse esitanud. Prokurör on KrMS § 154 ja 235 lg 1 alusel koostanud süüdistusaktid, märkides seejuures, et prokuratuur nõustub lühimenetluse kohaldamisega ning edastas kriminaaltoimikud Harju Maakohtule. 18.10.2006 loobus süüdistatav Harju Maakohtu istungil lühimenetlusest ning 2 taotles kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile ja kriminaalasja arutamist üldmenetluses. Vastavalt KrMS § 234 lg 2 sätetele võib süüdistatav lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda hiljemalt enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Vastavalt KrMS § 238 lg 1 p 1 sätetele peab kohus lühimenetluse kohaldamise aluse äralangemisel tegema prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse. Kuivõrd Harju Maakohtu 18.10.2006 kohtuistungil esitas süüdistatav kohtuliku uurimise alguses avalduse lühimenetluse kohaldamisest loobumise kohta, ei saa kohus kriminaalasja enam lühimenetluse korras arutada, mistõttu Harju Maakohus peab KrMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt lühimenetluse kohaldamise aluse äralangemisel kriminaaltoimiku tagastama Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Märt Toming kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.