Obsah (5)

§ 424§ 74§ 75§ 78§ 50

1-07-13786 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-13786 (07231400515) Kohtunik Märt Toming Kohtuistun

§ 424

järgi lühimenetluses Prokurör Kristi Rande Süüdistatav L.E Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ , elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: Harju Maakohtu 08.11.1999 otsusega KrK § 204 lg 3 järgi vabadusekaotus 6 kuud tingimisi 1 aastase katseajaga Väärteokorras karistatud: Põhja politseiprefektuuri 12.01.2006 otsusega LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahv 10 800 krooni Põhja Politseiprefektuuri 02.05.2006 otsusega LS § 741 lg 2 järgi rahatrahv 6000 krooni Kaitsja Advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON 1. L.E süüdi tunnistada

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada L.E-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta L.E-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud L.E suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et L.E temale määratud 18 (kaheksateist) 1 kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada L.E järgima katseajal kontrollnõudeid:  elada alalises elukohas XXX,  ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,  alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,  saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,  saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada L.E-le määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.12.2007. 6.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada L.E suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud 6 kuulise tähtaja möödumisel.

1. L.E-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „L.E , 1-07-13786, sundraha“.
2. L.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1938 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 15 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „L.E, 1-07-13786, kaitsjatasu“.
3. L.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulu 85 (kaheksakümmend viis) krooni, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „L.E, 1-07-13786, joobe tuvastamine“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. L.E suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
7. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui kohtuotsusele apellatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 03.01.
8. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: 2 L.E süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Põhja Politseiprefektuuri 12.01.2006 otsusega LS § 7419 lg 1, 2 järgi rahatrahviga 10 800 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, uuesti 22.03.2007 kella 20.30 ajal, so ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, juhtis mootorsõidukit XXX, olles alkoholijoobes. Seega L.E pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so

§ 424ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav L.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  Koopia Põhja Politseiprefektuuri 12.01.2006 otsusest L.E karistamises LS § 7419 lg 1 ja 2 järgi rahatrahviga 10 800 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. (t/l 3)  22.03.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 877965 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 22.03.2007 kell 20.30 juhtis mootorsõidukit XXX, olles alkoholijoobes ja isikuna, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, olles eelnevalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt, juhtis mootorsõidukit, mis oli vastavalt kehtivale korrale registreerimata. (t/l 7)  22.03.2007 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2150 nähtuvalt tuvastati samal päeval kell 21.25 AS Kallavere Haiglasse toimetatud L.E keskmine alkoholijoove, alkomeetriga tuvastati alkoholijoove 1,31 mg/l väljahingatavas õhus. (t/l 8)  22.03.2007 koostatud menetlusaluse isiku L.E ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tähistas menetlusalune isik koos sõbraga tsikli kokkusaamist ja jõid kahepeale ära 0,3 liitrit viina. Seejärel otsustas proovisõitu teha. Mootorratta juhiluba tal ei ole ja mootorratas on registreerimata. (t/l 10)  22.03.2007 koostatud tunnistaja Elmar Veltermanni ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 22.03.2007 patrullis koos politseiniku Tanel Tomingaga ja märkas kella 20.30 ajal sõitmas mootorratast ilma tuledeta. Peatamisel juhtis mootorratast L.E, kellel puudus juhiluba ja kelle mootorratas oli registreerimata. Isiku suust tuli alkoholilõhna. Toimetasid isiku Maardu Haiglasse ekspertiisi ja seal tuvastati alkoholijoove 1,31 mg/l. (t/l 12-13)  Täitemenetluste andmebaasi andmetel oli seisuga 26.04.2007 L.E vastu menetluses kaks täitemenetlust kokku 16 800 krooni nõudes. (t/l 18)  Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal oli 54 krooni. (t/l 19)  Tööandjate andmebaasi andmetel töötas L.E 2006 aastal OÜs ja tema palgaks oli 70793 krooni. (t/l 20)  26.04.2007 koostatud kahtlustatava L.E ülekuulmaisprotokollist nähtuvalt tarvitas kahtlustatav 22.03.2007 kella 20 ajal koos sõbraga 0,5 liitrit viina ja võttis kõrvale suupisteid. Remontis oma uunikumist mootorratast XXX terve talv läbi ja nüüd lõpetas ülesehitamise ning suurest rõõmust võttis sõbraga napsu. Tahtis proovida kiirendust sirgel teel. Vibeliku 17 juurest hakkas sõitma ja politsei sõitis järele. Küsiti dokumente, kuid dokumendid olid kodus. Kutsuti autosse ja kontrolliti joovet ning viidi Kallavere Haiglasse ning tuvastati joove. Trahvid on maksegraafiku järgi tasumisel. Kinni ei taha minna, vaja maksta trahve ja alimente. (t/l 23-25) 3 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel L.E menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise akti ja väärteoasjas tehtud otsust, samuti tunnistaja Elmar Veltermanni ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava L.E süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 424järgi.

19 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on L.E varem karistatud LS § 74 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on L.E käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest, kuid karistus on kustunud. Teda on karistatud ka kahel korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, millistest varasem on inkrimineeritava kuriteo koosseisuliseks tunnuseks. Seega on teda enam kui aasta jooksul tabatud samalaadse rikkumise toimepanemiselt kahel korral. Samas, arvestades seda, et tal on vaid kaks kehtivat karistust võiks järeldada, et süüdistatav ei ole süstemaatiline liikluskorra rikkuja, kuid samas on tegemist raskete liiklusalaste rikkumistega, milliste iseloom viitab ilmselgelt sellele, et süüdistatav on ohtlik teistele liiklejatele. Peale selle ei ole süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõigust, mistõttu peaks tema osalemine juhina liikluses üldse välistatud olema. Arvestades süütegude iseloomu ja nende eest mõistetud rahaliste karistuste suurust võib teha järelduse, et senine kohaldatud karistusliik ei ole suutnud süüdistatavat ootuspäraselt mõjutada ning seetõttu leiab kohus, et vaatamata süüdistataval sissetuleku olemasolule ei pea kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd selline karistusliik ei ole sundinud süüdistatavat edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Peale selle on senised trahvid täies ulatuses tasumata ning süüdistataval on kohustus tasuda elatist. Seega sisuliselt puuduvad süüdistataval vajalikud rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seetõttu on rahaline karistus kui karistusliik end ammendanud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist, so isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval tuvastatud alkoholijoove oli suhteliselt suur ja viimase samalaadse süüteo toimepanemisest oli möödunud üle aasta. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna süüdistatava kahetsust toimepandus. Seetõttu peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra. Süüdistatavat on varem isiku vabadust piirava karistusega karistatud ning tema suhtes jäeti karistus tingimisi kohaldamata ning katseaja kestel ta uut kuritegu toime ei pannud. Seega mõjus katseaeg positiivselt. Arvestades asjaolu, et süüdistataval on alaline sissetulek ja laste ülalpidamiskohustus, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades aga inkrimineeritud teo iseloomu ja ilmselgeid andmeid õiguskuulekast ja ohutust käitumisest vähese arusaama kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks selle, et järelevalve tingimustes süüdistatav näitab oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt ja endale ning teistele ohutult. Kuigi süüdistataval võib tekkida soov omandada mootorsõiduki juhtimisõigust ja mootorsõiduki juhtimise õigust edaspidi oma igapäevastes toimetustes kasutada, leiab kohus, 4 et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada

§ 50

lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, mistõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav teistele liiklejatele ohtlik. Märt Toming kohtunik 5