järgi lühimenetluses Prokurör Kristi Rande Süüdistatav R.S Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: AS , elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:
järgi rahaline karistus 16 000 krooni ühes juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Väärteokorras karistatud 12 korral Kaitsja Advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON 1. R.S süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada R.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta R.S-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud R.S-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et R.S temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud 1 kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada R.S-i järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas XXX, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada R.S-ile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.12.2007. 6.
lg 1 p 1 alusel kohaldada R.S-i suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud 6 kuulise tähtaja möödumisel.
järgi rahalise karistusega 16 000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, uuesti 02.04.2007 kella 01.00 ajal, so ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Seega R.S pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so
2 Kohtuistungil süüdistatav R.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Koopia Tallinna Linnakohtu 20.04.2004 kohtuotsusest R.S-i karistamises
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 16 000 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. (t/l 3-4) 02.04.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 880835 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 02.04.2007 kell 01.00 juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes ja isikuna, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. (t/l 6) 02.04.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati samal päeval kella 01.05 ajal R.S alkoholijoove 0,64 mg/l väljahingatavas õhus. R.S nõustus tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 7) 02.04.2007 koostatud menetlusaluse isiku R.S-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis menetlusalune isik ilma lubadeta Kadaka teel. Jõi eelmine õhtu pudeli õlut. (t/l 8) Täitemenetluste andmebaasi andmetel oli seisuga 13.04.2007 R.S-i vastu menetluses neli täitemenetlust kokku 28 863 krooni ja 76 sendi nõudes. (t/l 22-23) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal oli 85 krooni. (t/l 24) Tööandjate andmebaasi andmetel töötas R.S 2006 aastal AS s ja tema palgaks oli 66888 krooni. (t/l 25) 13.04.2007 koostatud kahtlustatava R.S-i ülekuulmaisprotokollist nähtuvalt oli kahtlustatav 01.04.2007 Kadaka teel sõbra juures ja jõi ära 15 pudelit õlut ja enesetunne oli normaalne. Kellelgi oli vaja sularaha ning ei mõelnud selle peale, et on joobes ja arvas, et käib korraks ära. Kella 00.30 ajal 02.04.2007 hakkas sõitma tuttavale kuuluva XXX ning tagasiteel sõitis mööda politseiauto. Keeras tanklasse ja siis tuli politseiauto vilkuritega ning sõitis kõrvale. Küsiti sõiduki dokumente ja juhiluba. Siis kutsuti politseiautosse ning kontrolliti joovet. Joobe tuvastamisega oli nõus. Rahatrahvid on tasutud. Kahetseb ja taotleb rahalise karistuse määramist. (t/l 28-30) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel R.S-i menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja kohtuotsust, asub seisukohale, et süüdistatava R.S-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on R.S-i varem karistatud
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on R.S-i käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
3 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud, sh ka samalaadse kuriteo toimepanemise eest, samuti on teda karistatud erinevate, sh ka liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatav tabatud mootorsõiduki joobes juhtimiselt 17.10.2003, 20.12.2003 ja 02.04.2007. Seega on teda tabatud samalaadse rikkumise toimepanemiselt kolmel korral. Sellistest andmetest võiks järeldada, et süüdistatav ei ole süstemaatiline liikluskorra rikkuja, kuid samas on tegemist raskete liiklusalaste rikkumistega, milliste iseloom viitab ilmselgetele süüdistatava alkoholiprobleemidele, millisele annavad kinnitust ka korduvad karistused AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Peale selle ei ole süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõigust, mistõttu peaks tema osalemine juhina liikluses üldse välistatud olema. Arvestades süütegude iseloomu ja nende eest mõistetud rahaliste karistuste suurust võib teha järelduse, et senine kohaldatud karistusliik ei ole suutnud süüdistatavat ootuspäraselt mõjutada ning seetõttu leiab kohus, et vaatamata süüdistataval sissetuleku olemasolule ei pea kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd selline karistusliik ei ole sundinud süüdistatavat edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu on rahaline karistus kui karistusliik end ammendanud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist, so isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval tuvastatud alkoholijoove ei olnud kuigi suur ja viimase samalaadse süüteo toimepanemisest oli möödunud kolm ja pool aastat. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna ka süüdistatava kahetsust toimepandus. Seetõttu peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra. Süüdistatavat on varem isiku vabadust piirava karistusega karistatud ning tema suhtes jäeti karistus tingimisi pikemaajalise katseajaga kohaldamata ning katseaja kestel ta uut kuritegu toime ei pannud. Seega mõjus katseaeg positiivselt. Arvestades asjaolu, et süüdistataval on alaline sissetulek, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades aga inkrimineeritud teo iseloomu ja ilmselgeid andmeid süüdistatava alkoholilembuse kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks selle, et järelevalve tingimustes süüdistatav näitab oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt. Kuigi süüdistataval võib tekkida soov omandada mootorsõiduki juhtimisõigust ja mootorsõiduki juhtimise õigust edaspidi oma igapäevastes toimetustes kasutada, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb
ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, mistõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav teistele liiklejatele ohtlik. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.