S § 73 sätteid ja määras katseajaks 3 aastat. Maakohus, kvalifitseerides B.T tegevuse KarS § 121 järgi, leidis, et tõendite kogumiga on tuvastamist leidnud, et süüdistatav kasutas 24 aprillil 2006 aastal kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. KarS § 122 järgi esitatud piinamise süüdistus on ebakonkreetne ning järjepidev kannatanu kehaline väärkohtlemine ei ole tõendamist leidnud. APELLATSIOONI SISU: Esitatud apellatsioonis B.T märgib, et ei tunnista ennast süüdi. Karistus on määratud oletuste ja temale võõraste isikute ütluste alusel. Peres on olnud hetkelised arusaamatused, vägivalda ei ole kasutatud. Süüdistus on tõestamata. Puuduvad meditsiinilised kinnitused, pole tehtud ekspertiise. Kannatanul mingeid pretensioone ei ole. Palub tõendid üle vaadata ja mõista talle õiglane otsus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja taotles enda õigeksmõistmist. Kaitsja toetas apellatsiooni ja palus kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega süüdistatava õigeksmõistmist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: Ringkonnakohus väljudes
lg 1 alusel apellatsiooni piirest leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Harju Maakohtu otsus, millega tunnistati B.T süüdi KarS § 121 järgi J.R kehalises väärkohtlemises, kuulutati 27 veebruaril 2007. a. Otsuse kuulutamise päeval viibis kohtuistungil üksnes kannatanu J.R. Süüdistatav B.T istungil ei osalenud, kannatanu on teatanud, et süüdistatav viibib ravil Wismari Haiglas/ t.lk. 102/ . 2 Kohtuistungi protokolli ei kajasta ka kohtuotsuse kuulutamist vaid kohus on vaid teatanud, et süüdistatavale saadetakse kohtuotsus posti teel.
lg 1 p 3 kehtestab, et Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht on seaduse kohaldamisel kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele kohustuslik. Riigikohus oma 09 jaanuari 2007 lahendis nr 3-1-1-106-06 on väljendanud selget seisukohta sellest, et Põhiseaduse § 24 lg 2 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures.
Samas nähakse ka ette, et süüdistatava ilmumata jäämise korral lükatakse kohtulik arutamine edasi. Seega on
lg 1 näol tegemist imperatiivse normiga, mida kinnitab asjaolu, et sellest võib kohus kõrvale kalduda üksnes
lg-s 2 loetletud erandlikel asjaoludel.
lg-s 2 toodud aluste loetelu, mille esinemisel kohus võib kriminaalasja ilma süüdistatava osavõtuta arutada, on ammendav ning selle kohaselt ei ole kohtul lubatud arutada kriminaalasja süüdistatavata. Juhul kui ta viibib haiglas. Lisaks nimetatud sätetele on kriminaalasja arutamine ilma süüdistatava juuresolekuta võimalik veel
Kriminaalmenetluse seadustiku X peatüki süstemaatilise tõlgenduse pinnalt hõlmab kohtulik arutamine maakohtus kõike I astme kohtu menetluses kohtuliku eelmenetluse järgselt toimuvat. Seega hõlmab kohtulik arutamine kohtuistungi rakendamist, kohtulikku uurimist, kohtuvaidlusi ja süüdistatava viimast sõna aga ka kohtuotsuse tegemist ning selle kuulutamist. Kohtuotsuse tegemist ei ole võimalik lahutada kohtuliku arutamise muudest etappidest muuhulgas ka selle tõttu, et tulenevalt
§-st 307 võidakse kohtulikku uurimist kohtuotsuse tegemisel uuendada. Süüdistatava kohaloleku vajalikkus kohtuotsuse kuulutamisel tuleneb otseselt ka
§-s 315 sätestatust. Nimelt peab selle paragrahvi teise lõike kohaselt kohtunik veenduma, et süüdistatav on kohtuotsusest aru saanud ja vajadusel selgitama kohtuotsust. Sama paragrahvi lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatu kohaselt aga sõltub ka kaebeõigusest loobumise instituudi regulatiivne toime suuresti süüdistatava kohalolekust kohtuotsuse kuulutamisel.
lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalasja arutamine ilma süüdistatavata kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, kui ei esine eelpool nimetatud erandeid. Käesolevas kriminaalasjas ei ole selliseid erandeid tuvastatud, mistõttu otsuse kuulutamine kohtuistungil ilma süüdistatava B.T osavõtuta on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena
lg 1 p 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuste tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks maakohtule. Seoses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamisega ja kriminaalasja saatmisega uueks arutamiseks ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks apellatsioonis esitatud väidete käsitlemist. Küll aga peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et
lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal.
Nimetatud seadus näeb muuhulgas ette, et kohtunik küsib, kas süüdistatav on nõus, et kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses. Samuti ei näe seadus ette lühimenetluses kohtumenetluse poolte poolt kannatanu ristküsitlemist. Süüdistatava ristküsitlemine toimub vaid süüdistatava taotlusel. Kohtuistungi protokollis kajastatu kohaselt on maakohus eiranud nimetatud seaduse nõudeid. 3 Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 2 p 2, § 338 p 3, § 339 lg 1 p 2, § 341 lg 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27 veebruari 2007 otsuse B.T süüdistusasjas ja saadab kriminaalasja maakohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. IVI KESKÜLA IGOR AMANN MALLE PREIMER 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.