KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- märtsil
- a Tartu Kriminaalasja number 1-07-3391 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasi süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav I.D kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud 2-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Juhindudes KrMS §-dest 253 p 1 ja 254 , kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.D KarS § 274 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 120 päevamäära, s o 6 000 (kuus tuhat) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista I.D-lt menetluskuluna sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, määratud kaitsja tasu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 27.40 (kolmkümmend seitse krooni 60 senti) krooni. Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud otsus taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon I.D süüdistatakse selles, et tema 19.11.
- a kella 19.00 paiku Tartus Jalaka 34 asuvas “Karete Konsumis” kasutas vägivalda oma ametikohuseid täitva turvanaise E.J. suhtes, lüües E.J. le ühe korra rusikaga kõhu piirkonda, millega tekitas kannatanule valu ja pani sellega pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga on tekitatud füüsilist kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht süüdistuse osas ja süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Kohus on seisukohal, et on olemas KrMS §-s 251 lg 1 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav on täisealine. Kriminaalasjas kogutud tõenditega, milleks on kannatanu ütlused, tunnistajate Viljar Sootla ja Svea Lutsu ütlused, on süüdistus tõendatud. Prokurör teeb ettepaneku karistada I.D KarS 274 lg 1järgi rahalise karistusega 120 päevamäära, s o 6 000 krooni riigituludesse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel I.D-le arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole I.D karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Arvestades seda, et I.D ei ole varem kriminaalkorras karistatud, on põhjendatud kõige kergema karistusliigi valik. Tulenevalt tema isikust ja kuriteo toimepanemise asjaoludest, on võimalik I.D mõjutada uutest kuritegudest hoiduma rahalise karistusega alla karistusliigi keskmise määra. Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 ja 9 alusel menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 5400 krooni, kaitsjatasu 495 krooni ja kaitsjale toimiku paljundamise kulud 27.40 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.