järgi 10 k vangistusega,
lg 1 alusel 2 a 6 k vangistusega tingimisi 3 a katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a, halduskorras- ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 7-l korral, rahatrahvid tasumata, tõkend – elukohast lahkumise keeld, süüdistuses
G.V on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles 30.09.2004 karistatud Pärnu Maakohtu poolt
alusel 2 aasta 6 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, juhtis 30.05.2006 kell 18.16 alkoholijoobes olles mootorsõidukit Mazda 626, registreerimismärk 232 AIH, Lääne-Virumaal Väike-Maarjas Jaama tänaval. Seega G.V, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime
Süüdistatav G.V kohtuistungil ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava G.V sõnul oli ta viimati eelmisel õhtul kodus äiaga alkoholi tarvitanud, täpsemalt võtnud natukene viina. Süüdistatava G.V väitel tegi ta kiriku taga Jaama tänaval ühes majas haltuurat ning läks tööle järgmisel päeval kella 12.30 ajal. Süüdistatav G.V kinnitas, et läks töölt Jaama tänavalt koju kella 6 paiku õhtul, kui toimus avarii. Süüdistatav G.V väitis, et siis kui liiklusõnnetus toimus, ei olnud ta joobes, vaid oli väsinud rohkem kui tavaliselt. Süüdistatav G.V avaldas, et kiirabi viis ta haiglasse. Süüdistatav G.V väitis, et tal kadus vastu puud sõites sündmuskohal teadvus ning et teadvusele oli ta tulnud alles siis, kui teda Rakvere Haigla kiirabisse sisse toodi. Süüdistatav G.V tunnistas, et teda lükati kanderaamiga haigla uksest sisse ja arst võttis teda uksel vastu. Süüdistatav G.V kinnitas, et haigla traumapunktis tegelesid temaga kaks naisterahvast ning ta oli traumapunkti sisse minnes vasakul asuvas ruumis, kust vahepeal viidi teda röntgenisse. Süüdistatav G.V tunnistas, et tal oli kõrv otsast ära, mistõttu seda õmmeldi, põlv ja õlg olid valusad, nägu marraskil. Süüdistatav G.V väitis algul, et temalt ei võetud verd analüüsiks, kuid hiljem, kui kohus oli ära kuulanud tunnistaja M V , kinnitas ta mitte mäletavat vere võtmist. Süüdistatav G.V tunnistas, et ta ei tea, kas võetakse verd, kui süsti tehakse. 2 Süüdistatav G.V kinnitas, et õhtul kutsus ta äia järele, sest arstid ei pidanud vajalikuks teda haiglas pidada. Süüdistatav G.V jäi selle juurde, et 30.05.2006 ei ole ta sõitnud alkoholijoobes. Süüdistatav G.V on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna kahtlustatavana (tl 18) seevastu öelnud, et ühel õhtul mai kuus sel aastal tegi ta kodus remonti ja jõi viina. Süüdistatav G.V on väitnud, et hommikul läks ta tööle, kus jõi õlut lõuna ajal. Tunnistaja M V kinnitas kohtuistungil, et kui haiglasse tuuakse liiklusõnnetuses kannatada saanud isik, siis kiirabikaart, mille täidavad kiirabitöötajad, on alati patsiendiga kaasas. Tunnistaja M V sõnul võetakse avariis kannatada saanud isikult vereanalüüs alkoholisisalduse määramiseks. Tunnistaja M V ütlustest nähtub, et selleks ei ole olnud eraldi taotlust. Tunnistaja M V väitel vastavat ekspertiisi ei ole võimalik füüsilisel moel läbi viia, kui patsient on kannatanu. Tunnistaja M V sõnul on vereanalüüs kõige lihtsam lahendus, sest ei saa liiklusõnnetuses kannatada saanud isikut ju panna teste tegema. Tunnistaja M V ütlustest nähtub, et reeglina toimub patsiendilt vere võtmine samas valvetoa ruumides ja verd võtab õde kahte katsutisse, millest üks läheb alkoholisisalduse määramiseks. Tunnistaja M V avaldas, et patsient on teadvusel, kui kiirabikaardile ei ole tehtud märget teadvuse kadumisest. Tunnistaja M V väitel katsutid märgistatakse kohe kleeppaberiga, kuhu on trükitud patsiendi nimi ja ei ole võimalik, et veri läheb vahetusse. Tunnistaja M V võttis omaks, et patsiendikaardi täidab tema, kinnitades seda oma allkirjaga. Tunnistaja M V kinnitas, et kõik toimingud G.V-ga tehti vastuvõtupunktis ning peale arstiabi saamist ta lahkus, sest haiglasse vastu ei ole teda võetud. Tunnistaja M V ütlustest nähtub, et liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku kohta vormistatakse vastav teatis. Tunnistaja T K kinnitas kohtuistungil, et väljakutse tuli, sest sõiduauto oli vastu puud sõitnud ning inimene oli kannatada saanud. Tunnistaja T K avaldas, et kui nad kohale läksid, siis nad nägid, et sõiduauto oli vastu puud sõitnud ja tee oli autolt pärinevaid vidinaid täis. Tunnistaja T K väitel oli sõiduauto juht juba kiirabiga ära viidud ning rohkem kannatanuid ei olnud. Tunnistaja T K kinnitas, et nad tegid sündmuskohal vajalikud toimingud ning kuskil nädal aega hiljem kuulas ta juhi üle ja koostas 2 väärteoprotokolli, ühe joobes juhtimise eest ja teise liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Tunnistaja T K arvates käisid nad samal õhtul haiglast läbi, kust nad said teatise, et juht oli joobes. Tunnistaja T K avaldas, et nad avariide puhul kannatanutele saatekirja ekspertiisiks ei tee. Tunnistaja T K ütlustest nähtub, et joobe tuvastamine sõltub kannatanu seisundist, sest kui isik ei ole vigastatud, siis pannakse ta kohapeal puhuma, kuid kui ta on vigastatud, siis läheb ta arsti juurde. Tunnistaja T K väitis, et antud juhul oli kannatanu juba ära viidud ning teda ei olnudki võimalik kohapeal puhuma panna. Tunnistaja T K kinnitas, et kui ta G.V üle kuulas, siis oli viimane nõus sellega, et oli joonud ning kurtis veel, et läheb kinni. Kohus avaldas kohtulikul uurimisel alljärgnevad kohtueelsel menetlusel kogutud ja asjas tõenduslikku tähtsust omavad kirjalikud tõendid: - väärteoprotokolli AB 756139 07.06.2006 (tl 5), et 30.05.2006 kell 18.16 juhtis süüdistatav G.V Lääne-Virumaal Väike-Maarjas Jaama tänaval mootorsõidukit joobeseisundis, juhil puudus juhtimisõigus; - koopia AS Rakvere Haigla Väike-Maarja kiirabi kiirabikaardist 30.05.2006 (tl 63), millisest nähtub, et süüdistatav G.V osales avariis, oli juht ja sõitis vastu puud sõiduautoga, oli tugevas alkoholijoobes, teadvusekadu eitab, kurdab valu paremas jalas, transporditud raamiga; - koopia AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardist nr 6011 30.05.2006 (tl 6 ja tl 62) süüdistatava G.V kohta, millisest nähtuvad 3 - - liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastused (kuklas haav, kõrvahaav), teostatud uuringud (röntgen põlveliigesele ning selle tulemus), kliinilise vereanalüüsi tulemus ja vereanalüüsi tulemus alkoholisisalduse määramiseks. Patsiendikaardile on märgitud alkoholi tarvitamise tunnused, etüülalkoholi sisaldus süüdistatava G.V veres oli 2,01 promilli. Selline tulemus saadi AS Rakvere Haigla laboratooriumis 30.05.2006, uuring nr 139 (tl 6 pöördel). AS Rakvere Haigla teatise liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 7), millisest nähtub, et liiklusõnnetus toimus 30.05.2006 kella 18.00 paiku Väike-Maarjas Jaama tn 5, kannatanuks on mootorsõidukijuht G.V, kellel on joobe tunnused. Kannatanu G.V seisund: alkohoolne joove, pea hulgihaavad, vasaku õla põrutushaav, parema põlve põrutus. Ravi määratlus: esmaabi. Õnnetuse liik: mittetööõnnetus. Pärnu Maakohtu jõustunud kohtuotsuse ärakirja kriminaalasjas nr 1-255/2004 30.09.2004 (tl 14), mille kohaselt G.V tunnistati süüdi
järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.05.2004 otsusega mõistetud vangistuse – 2 aastat ja 2 kuud suurendamise teel ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1,3 alusel nähti ette vangistust mitte pöörata täitmisele, kui G.V ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Lisakaristusena võeti G.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, loeb süüdistatava G.V süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks tunnistajate M V ja T K kohtuistungil antud ütlustega ning kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega, millised on omavahel kooskõlas ning milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Süüdistatava G.V ütlustesse kohtuistungil suhtub kohus kriitiliselt, sest need on antud ilmsest soovist vastutusest vabaneda, on ennastõigustavad ja paljasõnalised ega haaku ühegi teise tõendiga. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et süüdistatav G.V toimetati liiklusõnnetuse sündmuskohalt koheselt kiirabiga minema, sest ta vajas operatiivset meditsiinilist abi. Politseiametnikud väljakutse peale sündmuskohale saabudes süüdistatavat G.V, kes oli liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduauto juht, enam eest ei leidnud, sest süüdistatav G.V oli kiirabiga ära viidud. Nimetatud põhjusel ei saanud politseiametnikud tavapärasel moel sündmuskohal süüdistatava G.V joobeseisundit tuvastada. Käesoleval juhul on tegemist liiklusõnnetusest tingitud erandjuhtumiga ning kohtu arvates on täiesti õigustatult toimitud Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määruse nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ § 18 kohaselt, milles nähakse ette joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine vältimatu arstiabi osutamise käigus. Selle § lg 1 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud isiku toimetamisel vältimatu arstiabi saamiseks tervishoiuasutusse fikseerib arst ravidokumentides alkoholi, narkootiliste või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused või nende puudumise, võimaliku joobeseisundi või selle puudumise. Kui isik on raskes terviseseisundis, võib piirduda bioloogiliste vedelike uuringutega. Sama § lg 3 kohaselt väljastab arst teatise alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnuste või nende puudumise, joobeseisundi või selle puudumise kohta isiku enda, isiku esindaja, politsei, prokuratuuri või kohtu nõudmisel. Sama § lg 4 sätestab, et joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt ja/või bioloogiliste vedelike uuringu akt väljastatakse lõikes 3 nimetatud isikutele nõudmisel. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et süüdistatavalt G.V-lt võeti AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonnas vereproov, mille alusel määrati veres alkoholisisaldus. Etüülalkoholi sisaldus süüdistatava G.V veres oli 2,01 promilli, mis on keskmine alkoholjoove. Otsuse selles osas, kas isik on raskes 4 terviseseisundis, langetab arst. Süüdistatava G.V puhul on piirdutud bioloogilise vedeliku uuringuga ning sellest tulenevalt ei ole koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatava G.V poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti
järgi kvalifitseeritud, sest süüdistatav G.V juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava G.V karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava G.V isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatava G.V iseloomustus töökohast ja Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitusest on positiivsed. Süüdistatavat G.V on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, kusjuures viimati analoogse kuriteo eest. Uue tahtliku kuriteo, milline on samuti kvalifitseeritav
järgi, pani süüdistatav G.V toime temale Pärnu Maakohtu kohtuotsusega 30.09.2004 määratud katseajal. Süüdistatavat G.V on halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest 7-l korral karistatud, kusjuures mõistetud rahatrahvid on tal toimiku andmetel tasumata.
Kohus leiab, lähtudes eeltoodust, et süüdistatava G.V karistamine rahalise karistusega kui kõige kergeimaliigilise karistusega ei ole põhjendatud, sest talle halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on toimiku andmetel tasumata ning ta pani uue tahtliku kuriteo toime katseajal, milline on olulisim katseaja tingimuste rikkumine. Kohus on seisukohal, et süüdistatavat G.V tuleb toimepandud kuriteo eest karistada lühiajalise vangistusega ning lisaks sellele kuuluvad tema suhtes kohaldamisele veel
lg 2 sätted.
lg 1 p 1 sätestab, et mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest võib kohus süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Riigikohus on oma 20.05.2003 otsuses 3-1-1-69-03 (RT III 2003, 20, 190) asunud seisukohale, et
järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Kohus leiab, et süüdistatavalt G.V-lt tuleb lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta, sest kohus ei tuvastanud kohtulikul uurimisel mingeid erandlikke asjaolusid, mis seda välistaksid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.V
järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 30.09.2004 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust võrra ning G.V liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust. 5
lg 1 p 1 alusel võtta G.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks ja kuueks kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld G.V suhtes tühistada kohtuotsuse täitmisele pööramisel. G.V karistuse kandmise algust lugeda tema karistuse kandmisele ilmumise päevast või tema kinnipidamisest. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista G.V-lt (elukoht xxxx) menetluskuluna sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 4194.90 (neli tuhat ükssada üheksakümmend neli krooni ja 90 senti, s.h. on käibemaks 18 %, s.o. 639.90 krooni) krooni v.-adv. Kristel Vedro määratud korras süüdistatava G.V kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista G.V-lt (elukoht xxxx) menetluskuluna määratud kaitsjale makstu tasu 4194.90 (neli tuhat ükssada üheksakümmend neli krooni ja 90 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja selles osalemise eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista G.V-lt (elukoht xxxx) menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 21.80 (kakskümmend üks krooni ja 80 senti) krooni riigituludesse. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Heli Väinaste Ingrid Opmann Kohtuotsus jõustus: 23.aprillil 2007.a. Riigikohtu kohtumäärusega Nooremreferent Ingrid Opmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.