lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav A.O, ilma kindla elukohata, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, 11 klassi haridus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 16 korral, viimati - 30.05.2007.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat algusega 31.01.2007.a., väärteokorras karistatud 1 korral, tõkend – ei ole kohaldatud, kannab karistust. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada A.O: -
lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga lugeda 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel mõistetud karistus lugeda kaetuks Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 30.05.2007.a. otsusega mõistetud karistusega, lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 31.01.2007.a. Tõkend – ei ole kohaldatud. Välja mõista A.O-lt tsiviilhagid: VA( XXX, Tallinn) kasuks 19 850,- krooni; GS(XXX Tallinn) kasuks 10 000,- krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista A.O-lt (ik XXX, ilma kindla elukohata) riigieelarve tuludesse sundraha 400 krooni. Kaitsjatasud summas 1699,20 krooni ja ekspertiisitasud summas 5630,-krooni jätta riigi kanda. Kriminaalasja juures on asitõendiks CD – plaat ja diskett – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK A.O on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 24.11.2006.a. kella 10.38 paiku Tallinnas XXX Hansapanga sularahaautomaadi juures omastas VA Hansapanga deebetkaardi, mille abil võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: 24.11.2006.a. kell 10.40 sularaha 5000,- krooni sularahaautomaadist XXX Tallinnas; 24.11.2006.a. ajavahemikul kell 10.43 – 10.44 sularaha 1000,- krooni, 3000,- krooni ja 500,krooni sularahaautomaadist XXX Tallinnas; 24.11.2006.a. ajavahemikus 11.17 – 11.19 sularaha 250,- krooni sularahaautomaadist XXX Tallinnas; 24.11.2006.a. ajavahemikus kell 18.59 – 19.01 sularaha 25,- krooni ja 75,- krooni sularahaautomaadist XXX Tallinnas; 25.11.2006.a. kell 00.30 sularaha 10 000.- krooni sularahaautomaadist XXX Tallinnas, tekitades VA materiaalse kahju 19 850,- krooni. Seega A.O pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o.
Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, 19.10.2006.a.kella 16.00 paiku viibides Tallinnas XXX korteris, varalise kasu saamise eesmärgil lõi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse JKj a GS, lubades oma õe kaudu, kes töötab Hansapangas, teha nende pojale Venemaal rahalise ülekande 10 000,- krooni suuruses summas. Jõudes GS panga lähedale, põgenes saadud rahaga, tekitades JK ja GS materiaalse kahju 10 000,- krooni. Seega A.O varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime
A.O esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 26.09.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas A.O, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Tsiviilhagidega oli nõus, hüvitab siis kui läheb tööle. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning A.O poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava A.O i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 39 – 43, 73 – 77, 79 - 84), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et 2006.a. sügisel tutvus juhuslikult Mustakivi turul 2 eaka inimesega. Pakkus neile suhkrut. Mingit suhkrut ei olnud, kavatses saada raha ning kaduda. Läksid eakate inimeste juurde koju Lasnamäel. Korteris koostas ümbriku peale kalkulatsiooni, kui palju raha peavad andma suhkru eest. Naisterahvas ütles, et tahtis saata panga kaudu pojale raha Venemaale, kuid ei õnnestunud. Ütles, et võib aidata, kuna minu õde olevat pangatöötaja. Sel hetkel tuli juba pähe mõte petta eakad inimesed. Naiste või meesterahvas, ei mäleta kumb andis mulle ise kätte ümbrikuga raha, milles oli 10 000,- krooni. meesterahvaga läksid panka. Kui lähenesid Hansapanga kontorile, palus eakas meesterahvas minu käest ümbrikut, kuid ei andnud talle raha, vaid läksin koos rahaga kiiresti minema. Raha kulutas isiklike vajaduste peale. 2006.a. sügisel nägi PIN – koodi, mida valis üks naisterahvas, kui võttis raha pangaautomaadist välja. Ei mäleta, kuid vahetas tema kaardi võõra vastu. Võttis naisterahva kontolt, kasutades tema kaardi ning nähtud PIN – koodi, raha summas 19 850.- krooni, mida kulutas isiklikeks vajadusteks. Raha võttis välja mitu korda. Ka: 19.10.2006.a. kelmuse episoodis: - kannatanu JK ütlused (tl. 2 – 6), et 19.10.2006.a. kella 10 paiku läks oma abikaasa GS panka, et saata 10 000,- krooni Venemaale. Panga selles osakonnas ei olnud võimalik raha saata. Edasi läksid turule. Turul pakkus keegi V osta suhkrut 10 krooni kilo, hiljem oli nõus ka 7 krooniga müüma. Samuti pakkus noormees 3 liitrit mett 240 krooni eest. Koos mindi XXX kanntanu juurde koju. Sealt helistas noormees kellelegi L , et see tooks kauba koju. Kannatanu kodus tekkis jutt, et on vaja saata 10 000,- krooni pojale Venemaale. Noormees pakkus abi, ütles, et õde töötab pangas ja veenis, et tema kaudu saab raha saata. Noormees koos abikaasaga läks raha saatma, tema jäi koju. Umbes 20 minuti pärast tuli abikaasa tagasi ja ütles, et noormees võttis tema käest raha ja jooksis minema. - tunnistaja GS ütlused (tl. 7 – 11), kui jõudis noormehega panga juurde, võttis ta ümbriku 10 000,- krooniga põuetaskust välja. Meesterahvas aga võttis selle käest ja jooksis minema. - fototabel – ümbrik (tl. 13), millele A.O kirjutas arvutuse kauba maksumuse kohta kanntanu elukohas ning pastapliiats. - asitõendi vaatlusprotokoll (tl. 14 – 15); - DNA ekspertiisiakt (tl. 18 – 19, 26); - sõrmejäljeekspertiisiakt (tl. 21 – 22); - kannatanu GS täiendavad ütlused (tl. 33 – 36), meesterahvas tegelikult ei haaranud raha tema käest jõuga, kuna andis selle ise tema kätte juba kodus olles. VA sularahavarguse episoodis: - kannatanu VA ütlused (tl. 45 – 46), 24.11.2006.a. võttis oma Hansapanga deebetkaardiga kauplus Maxima juures sularahaautomaadist 150,- krooni. Kui ta pani automaadi juures võetud raha kotti, andis tema seljataga seisev mees kaardi tema kätte. Ei pannud tähele, kust ta kaardi võttis kas automaadist või mitte. Arvas, et meesterahvas võttis automaadist tema kaardi välja. Kaardil nime ei kontrollinud, arvas, et see on tema kaart. 25.11.2006.a.oli ta Järve Selveris, kus valis aularahaautomaadis oma PIN – koodi, kuid see ei õnnestunud. Siis sai aru, et kaart ei ole tema oma. Pöördus koheselt Hansapanga kontorisse, siis sai teada, et tema kaardiga on tema arvelt võetud välja raha 19 850,- krooni. Ka kohtuistungil kannatanu VA kinnitas, et jääb oma tsiviilhagi juurde, toetas seda. - väljavõte 20 viimasest toimingust VA kontolt (tl. 47); - Hansapanga teatis tehingutest VA deebetkaardiga
Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik A.O süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. A.O on varem kriminaalkorras süüdi mõistetud 16 korral. Oma süüd ta kohtus tunnistas täielikult, kahetses, mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et A.O-le tuleb karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega. Kuna aga A.O kannab 2 aastast vangistust, mis on talle mõistetud Harju Maakohtu 30.05.2007.a. otsusega ( seega pani ta kuriteod enne viimast kohtuotsust), lugeda talle mõistetud karistus eelmise otsusega mõistetud karistusega kaetuks
Samuti arvestades, et A.O puudub töökoht, ta ei oma kindlat elukohta ja arvestades resotsialiseerumisväljavaateid, leiab kohus, et menetluskulude hüvitamine ilmselt käib talle üle jõu ning need tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Tsiviilhagid on esitanud VA19 850,- krooni ulatuses ja GS10 000,- krooni ulatuses, mis on põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele. Asitõendeid kriminaalasja juures on: CD-plaat ja diskett, mis peale kohtuotsuse jõustumist tuleb hävitada. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.