← Eesti

1-07-9609\2

Obsah (7)§ 310§ 189§ 175§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2007 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-07-9609 (kohtueelses menetlu

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

  1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada Mart Jaakson süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle rahaline karistus 40 päevamäära, s. o 13550 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata Mart Jaaksonile mõistetud rahaline karistus 13550 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 1355 krooni kuus; 1.2 tunnistada I.N süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle rahaline karistus 300 päevamäära, s. o 15000 krooni KarS § 66 lg 1 alusel määrata I.N-ile mõistetud rahaline karistus 15000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 1500 krooni kuus; tühistada I.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
  2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 rahuldada täielikult Arvi T.i tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Mart Jaaksonilt ja I.N-ilt 24300 krooni Arvi T.i kasuks; 2.2 välja mõista Mart Jaaksonilt riigieelarve tuludesse sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 724 krooni 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 56 senti, postikulud 21 krooni; 2.3 välja mõista I.N-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 724 krooni 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 724 krooni 80 senti, postikulud 21 krooni; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile: Raul Tosmannile 1449 krooni 60 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
  3. Selgitada: 3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035); 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

  1. Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: Mart Jaaksonile mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi rahalise karistuse 40 päevamäära, s.o 13550 krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s.o 1355 krooni kuus. I.N-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 rahalise karistuse 300 päevamäära, s.o 15000 krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s.o 1500 krooni kuus. Mart Jaaksoni on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos I.N-iga lauta sissetungimise teel 2006.a. oktoobris varastas Viljandi maakonnas AS-le Tammel kuuluvast Juntsi laudas kaks alumiiniumist piimatanki väärtusega kokku 10000 krooni. Veel süüdistatakse Mart Jaaksoni, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, koos I.N-iga lauta sissetungimise teel 2006.a. novembris varastas Viljandi maakonnas AS-le Tammel kuuluvast Juntsi laudast 50 jootmiskannu väärtusega kokku 12500 krooni ja neli malmradiaatorit väärtusega kokku 1800 krooni. Vargustega põhjustati kahju kokku 24300 krooni. Mart Jaaksoni teod on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi grupis sissetungimisena võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. I.N-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, koos Mart Jaaksoniga lauta sissetungimise teel
  2. a oktoobris varastas Viljandi maakonnas AS-le Tammel kuuluvast Juntsi laudast kaks alumiiniumist piimatanki väärtusega kokku 10000 krooni. 2 Veel süüdistatakse I.N-i, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, koos Mart Jaaksoniga lauta sissetungimise teel
  3. a novembris varastas Viljandi maakonnas AS-le Tammel kuuluvast Juntsi laudast 50 jootmiskannu väärtusega kokku 12500 krooni ja neli malmradiaatorit väärtusega kokku 1800 krooni. Vargustega põhjustati kahju kokku 24300 krooni. I.N-i teod on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi grupis sissetungimisena võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.
  4. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi otsustamine Arvi T. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 24300 krooni (tl 5). Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on Mart Jaaksonile määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1288 krooni 56 senti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on I.N-ile määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1288 krooni 56 senti. Mart Jaaksoni kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 724 krooni 80 senti. I.N-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 724 krooni 80 senti. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. 3

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Mart Jaaksonilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 724 krooni 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 56 senti, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb I.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 724 krooni 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 56 senti, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused I.N-ilt tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.