1-07-15241\1

(07231605496)Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Kohtuistungi sekretär RAIVO SEPPO Kriminaalasi A.G süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses. Prokuröri abi NATALJA KUTEPOVA Süüdistatav A.G IK XXX, kodakondsuseta; põhiharidus; emakeel keel; ei tööta, elukoht vene XXX; viibimiskoht XXXVanglas, varem kohtu poolt karistatud 8-al korral, viimane: - 03.10.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 266 lg 1 järgi 4-kuulise vangistusega. Kohaldatud tõkend – vahistamine alates 22.11.2007, kahtlustatavana kinni peetud 20.11.

1. Kaitsja MIRJAM FREY RESOLUTSIOON
2. Süüdi tunnistada A.G KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.
3. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra – kandmisele kuulub vangistus 4(neli) kuud.
4. KarS § 68 lg 1 järgi arvestada mõistetud karistuse hulka A.G poolt eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda 20.november
6. A.G suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine – jätta muutmata.
7. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista A.G-lt SE’i kasuks 100 krooni.
8. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 alusel A.G-lt II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 2700 krooni riigi tuludesse.
9. KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista A.G-lt menetluskuludena riigi õigusabi kasutamise eest 300 krooni riigi tuludesse.
10. Sundraha ja menetluskulud kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber XXX. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas asuvale kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Tuvastatud asjaolud: A.G süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, uuesti tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi, nimelt lõhkus 20.11.2007 kella 18:55 paiku telliskiviga Tallinnas, XXX maja esimesel korrusel asuva SE’ile kuuluva korteri nr XXX aknaklaasi ning eesmärgil ööbida selles korteris, sisenes sinna lõhutud akna kaudu. Seega A.G isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi, millega pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Menetlusosaliste seisukohad: Prokuröri abi leiab, et süüdistatava A.G tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS 266 lg 2 p 1 järgi ja tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega:
16. konstaabel Valler Toom’i ettekandega (tl 2), tunnistaja MM seletusega (tl 3-4), vanemkonstaabel Taavi Kirss’i ettekandega (tl 6), kannatanu SE’i seletusega (tl 20-21), tunnistaja Valler Toom’i seletusega (tl 22-23), kahtlustatav A.G ütlustega (tl 14-15). Süüdistatava A.G kaitsja nõustub süüdistatavale esitatud kuriteo kvalifikatsiooni, süüdistatava süü tõendatusega ning palub karistuse mõistmisel arvestada KrMS § 238 lg 2 sätteid. Süüdistatav A.G tunnistab end süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses ning kahetseb enda poolt toimepandut. Kannatanu SE on esitanud tsiviilhagi 100 krooni ja palub see rahuldada. Kohtu seisukoht: Kohus leiab, et süüdistatava A.G tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. A.G süüd välistavad asjaolud puuduvad; tema süü on tõendatud nimetatud kuriteo episoodide toimepanemises tema enda poolt omaksvõtuga ning prokuröri abi poolt esitatud ning kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega, mis on omavahel riimuvad: konstaabel Valler Toom’i ettekandega (tl 2), selle kohta, et said 20.11.2007 kella 18:55 ajal väljakutse XXX tänava maja XXX juurde, kus lõhuti aken ning keegi ronis majja. tunnistaja MM seletusega (tl 3-4), selle kohta, et ta jalustas lapsega mööda XXX tänavat, kuulis klaasiklirinat ning nägi, kuidas tumedates riietes mees ronis aknast sisse. Palus tuttaval politsei välja kutsuda. vanemkonstaabel Taavi Kirss’i ettekandega (tl 6), selle kohta, et XXX korteris peeti kinni Andrei vassiljev, korter kuulub SE’ile, kes on selle välja üürinud. Üürnikr korteris ei olnud ning nende asukohta ei tuvastatud. kannatanu SE’i seletusega (tl 20-21), et XXX korter kuulub talle, kuid on selle välja üürinud. Kes seal täpselt elab, ei tea. Aknaklaasi lõhkumisega tekitati kahju 100 krooni. tunnistaja Valler Toom’i seletusega (tl 22-23), selle kohta, et pidas XXX korteris kinni A.G, kes oli korterisse sisenenud akna lõhkumise teel. kahtlustatav A.G ütlustega (tl 14-15) tunnistab end inkrimineeritus süüdi ja selgitab, et nägi mahajäetud puumaja ning otsustas seal ööbida, kuna tal puudub kindel elukoht. Lõi telliskiviga akna sisse ning ronis majja. Natuke hiljem pidas politsei ta kinni. Kahetseb enda poolt toimepandut. KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel arvestab kohus A.G vastutust kergendava asjaoluna oma süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Menetletava süüteo eest on võimalik määrata rahaline karistus, kuid süüdistataval puudub töökoht ning legaalne sissetulek aastate jooksul, seega rahalist karistust ei ole võimalik kohaldada. Samuti ei ole võimalik määrata vangistust tingimisi, kuna süüdistataval puudub elukoht ning seega tema allutamine kriminaalhooldusele ei ole otstarbekas. Süüdistatavalt A.G-lt kuulub KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel väljamõistmisele II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha riigi tuludesse. Menetluskuludena mõistetakse A.G välja hüvitis riigi õigusabi kasutamise eest riigi tuludesse. Arvestades A.G materiaalset olukorda ning seda, et ta ei tööta, leiab kohus, arvestades tema resotsialiseerumise väljavaateid vähendada menetluskulusid KrMS § 180 lg 3 alusel. Esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, tõendatud ning kuulub hüvitamisele A.G poolt. Kohtunik Eda Murak