1-07-12433\5

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-07-12433 (07231400955 ja 07231401681) Otsuse tegemise aeg ja koht 08. jaanuaril 2008.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Tiiu Rõõm Eva Rivis Kriminaalasi R.M süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Süüdistatav R.M, elukoht: XXX, isikukood XXX, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel – eesti keel, töötab P AS, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1 korral - 25.05.2007.a. Harju MK poolt KarS § 424 alusel rahalise karistusega 20 700,- krooni, tasuda 5 kuu jooksul, igas kuus 4140,krooni ning lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks, otsus jõustus 18.06.2007.a., väärteokorras karistatud 1 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada R.M KarS § 424 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ning mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata R.M katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 08.01.2008.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta R.M-ilt mootorsõiduki juhtimisõigust 6 kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisele tühistada. 25.05.2007.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus viia täide iseseisvalt. Välja mõista R.M-ilt (ik XXX, elukoht: XXX) riigituludesse sundraha 6525,-krooni ja kaitsjatasud summas 2218,40 krooni. R.M tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „R.M, 1-07-12433, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK R.M on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles 28.12.2006.a. karistatud Põhja Politseiprefektuuri otsusega LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 11 400,- krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, omades kehtivat karistust, 03.06.2007.a. kell 13.20 juhtis mootorsõidukit XXX reg.nr XXX, olles joobeseisundis. Samuti tema, olles 25.05.2007.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 alusel rahalise karistusega 20 700,- krooni ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis uuesti 30.09.2007.a. kell 04.30 ajal mootorsõidukit XXX reg.nr XXX, olles alkoholijoobes. Seega R.M pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, so. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. R.M on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 08.01.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas R.M, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning R.M-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava R.M-i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (köide I tl.16 – 17; köide II tl. 23 - 25), kus ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses tegu. Seletas, et 02.06.2007.a. hommikul tarbis alkoholi, jõi õlut. Alkoholi tarbimise lõpetas sama päeva õhtul. Kuna tema tüdruk sõitis rehvi purunemise tõttu 02.06.2007.a. teelt välja kraavi, mille tulemusel sai auto viga, siis otsustas auto 03.06.2007.a. kella 13.00 ajal transportida vanaema hoovi, mis asub Paides. Enne juhtima asumist tundis, et on kaine, vastasel juhul ei oleks hakanud sõidukit juhtima, kuna tema suhtes üks kohtuotsuse tehtud alkoholijoobes juhtimise eest. Sõiduautoga XXX reg.nr XXX juhtimist alustas Harjumaal Laitsest, sõitis mööda Munalaskme – Riisipere teed, kui Vasalemma – Riisipere ristmikul nägi vastu sõitmas politseiautot. Tema jätkas sõitmist. Hetk hiljem vaatas tahavaatepeeglisse ning nägi, et politseiauto pööras auto ümber. Ta peatas oma auto enne, kui politsei jõudis vilkurid sisse lülitada. Peale peatumist küsisid mis sõidukiga juhtus. Vastas, et sõideti puruks ja toimetab selle vanaema hoovi, et auto tühjaks ei varastata. Politseinikud otsustasid kontrollida alkoholijoovet. Puhumise tulemusel näitas alkomeeter 0,26 mg/l alkoholijoovet. Tuvastamise tulemusega nõusuts ja ekspertiisi ei nõudnud. Samas oli üllatanud, et üldse joovet näitas. Oli kindel, enne juhtima asumist, et oli kaine. Eelmine rahatrahv mis oli 11 400,- krooni on täielikult tasutud. 29.09.2007.a. kella 11 ajal Harju maakonnas, Paldiskis, Sadama tn 19 jõi umbes 2 pitsi „Jäägermeistrit“ likööri ja 2 liitrit džinni. Samal päeval sõitsid autoga XXX reg.nr XXX ringi, mida juhtis kaine autojuht. Öösel läks sõbrannaga riidu, kes oli autojuhiks ja tema läks minema ning tema jäi autoga tee peale. 30.09.2007.a. kella 04.30 ajal juhtis mootorsõidukit XXX reg.nr XXX Harku vallas, Tallinna ringteel keerates Keila Statoil´i bensiinijaama olles alkoholijoobes. Koheselt sõitis politseiauto sõiduki juurde, kontrollis sõidudokumente, mis puudub tal ja pani alkomeetrisse puhuma. Alkomeeter näitas 0,92 mg/l alkoholijoovet, millega nõustus. Ta kõrvaldati juhtimiselt ja koostati väärteoprotokoll. Politsei kutsus autoabi, kes toimetas sõiduki Saha – Loole tasulisse parklasse ja teda toimetati Saue politseiosakonda kainenema. Üks rahatrahv on tasutud, teine mitte. Ka: 03.06.2007.a. episood: - väärteomenetluse lõpetamise määrus (tl. 2), nähtub, et 15.06.2007.a. lõpetati R.M suhtes väärteomenetluse ja alustati kriminaalmenetlust KarS § 424 järgi. 19 - otsus väärteoasjas 28.12.2006.a. (tl. 3), R.M-i karistati LS § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o. 11 400,- krooni. - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl. 8), 02.06.2007.a. kell 13.20 tuvastati R.M 0,26 mg/l alkoholijoove. - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl. 9), 03.06.2007.a. seletas R.M, et sõitis autoga, kuigi polnud juhtimisõigust Laitsest Padise poole, et auto sinna jätta. Alkoholi tarbis eelmisel päeval, kui sõitis ei joonud alkoholi. Tundis ennast kainelt. 30.09.2007.a. episood: - väärteomenetluse lõpetamise määrus (tl. 2), millest nähtub, et 12.10.2007.a. on R.M suhtes väärteomenetlus lõpetatud ja algatatud kriminaalmenetlus KarS § 424 tunnustel. - Harju Maakohtu otsus 25.05.2007.a. (tl. 3 – 4), 25.05.2007.a. karistati R.M-i KarS § 424 järgi rahalise karistusega 20 700,- krooni ja lisakaristusena võtta ära 3 kuuks juhtimise õigus. - väärteoprotokoll AB 961338 (tl. 6), 30.09.2007.a. kell 04.30 juhtis R.M Tallinna ringteel Keila Statoil juures mootorsõidukit XXXreg.nr XXX, olles alkoholijoobes ning omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, samuti puudus kontrollijale esitamiseks nõuetekohane volikiri. - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl. 7), 30.09.2007.a. kell 04.15 tuvastati R.M 0,92 mg/l alkoholijoove. - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ( tl. 8), 30.09.2007.a. sõitis Statoili tanklasse ja siis tuli politsei ja kontrollis teda. - tunnistaja Urmas Krulli ütlused (tl. 9 – 10), 30.09.2007.a. kella 04.25 paiku olles Harju maakonnas, Harku vallas, Tallinna ringteel koos abipolitseinik Andres Rüüberg´iga olid Keila Statoilis, kui märkasid, et Statoili bensiinijama keerab sõiduauto XXXreg.nr XXX, millel oli esiklaas üleni mõrane. Sõitsid auto juurde, palusid esitada juhil sõidudokumendid ja juhiload. Juhil puudusid esitamiseks dokumendid. Isik esitas ID – kaard, kelleks osutus R.M. Kutsusid juhi politseiautosse, kus juht puhus alkomeetrisse. Alkomeeter näitas alkoholijoovet 0,92 mg/l kohta. Juht oli näiduga nõus ning ekspertiisi ei nõudnud. Koostati väärteoprotokoll. Sõiduk paigutati tasulisse parklasse ning isiku toimetasid Saue politseiosakonda kainenema. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl. 11), 30.09.2007.a. kõrvaldati R.M sõiduki juhtimiselt, kuna isik oli joobeseisundis ning puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Kohtunik asub seisukohale, et R.M on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning R.M Ardi süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna R.M, olles isikuks, kes on varem toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik R.M Ardi süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. R.M on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1 korral, väärtegude toimepanemise eest on karistatud samuti ühel korral, talle varem määratud rahatrahv 11 400,krooni on tasutud aga teine rahatrahv 20 700,- krooni on tasumata, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et R.M-ile pole otstarbekas karistuseks määrata järjekordse rahalise karistuse, vaid tuleb seekord karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga R.M on kindel elukoht olemas, ta töötab, võib tema suhtes kohaldada KarS § 74, 75 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajal tuleb ta anda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Samuti arvestades seda, et R.M on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, saanud selle eest karistusena rahatrahve, kuid need pole avaldanud mingit mõju, tuleb seekord määrata talle ka lisakaristus. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik