1-07-12002\9

1-07-12002 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2007.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-12002 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Malle Preimer, Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Erlike Karjus Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi M.U süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. oktoobri 2007.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav M.U Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav M.U ik. xxx, ehitustööline , eluk. x, varem kohtulikult karistatud 20.märtsil 2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 30 päevase vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3-ks kuuks Kaitsja vandeadvokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
3. oktoobri 2007.a. otsus M.U suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
4. detsembril 2007.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 31.oktoobri 2007.a. otsusega tunnistati M.U süüdi KarS § 424 järgi ja karistati, KrMS § 238 lg.1 kohaselt, 2 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg.2 ja § 74 lg.5 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus 3 kuud. KarS § 50 lg.1 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1-ks aastaks. M.U tunnistati süüdi selles, et tema, olles
5. märtsil 2007.a.karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja mootorsõiduki juhtimise õigust omamata,
6. juulil 2007.a., Tallinnas, Keskuse tänaval, alkoholijoobes juhtis sõiduautot Ford Escort, reg. nr. xxx xxx. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis ei vaidlustata M.U oma süüd inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ega sellele antud õiguslikku hinnangut, vaid esimese astme kohtu poolt tähtajalise vangistusena mõistetud karistust selle liigse karmuse tõttu. Apellandi väitel jättis maakohus tähelepanuta teda iseloomustavad andmed ja tema kohustused vanemate ees kellega ta koos elab. Apellandi emal oli hiljuti raske operatsioon, isa on töötu ning perekonna ainsaks sissetulekuallikaks on M.U poolt ehitustööl saadav 6000 kr. suurune töötasu. Apellant pole varem vanglas karistust kandnud ning taotleb rahalise karistuse mõistmist või vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Ringkonnakohtu istungi M.U toetas esitatud apellatsiooni täies ulatuses. Kaitsja toetas apellatsiooni osas, millega taotleti esimese astme kohtus mõistetud tähtajalise vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, mida M.U võiks teha puhkepäeviti ja töövälisel ajal. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles apellatsiooni rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsioonis esitatud väited pole esimese astme kohtu otsuse muutmise alusena arvestatavad. Karistuse mõistmisel on esimese astme kohus võtnud arvesse süüdistatava M.U süüd, karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Rahalise karistuse mõistmist või tähtajalise vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist on esimese astme kohus üksikasjalikult põhjendanud tõsiasjadega, et sarnaste süütegude eest varem määratud rahatrahvid kui tähtajalise vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja kriminaalhooldaja järelevalve pole taganud süüdistatava M.U õiguskuulekat käitumist ega hoidnud ära uue kuriteo toimepanemist. Apellatsioonile lisatud AS Ida- Tallinna Keskhaigla tõendist nähtub, et 1953 .a. sündinud L. B on
7. juunil 2002.a suundunud raviasutuses koju heas tervislikus seisundis. Ringkonnakohtu hinnangul pole selle dokumendi põhjal võimalik otsustada, et apellatsiooni väide süüdistatava ema raskest tervislikust seisundist 2007.a. vastab tegelikele asjaoludele. Tööleping OÜ-ga U on lepinguosaliste poolt allkirjastamata ning koostatud alles
8. novembril 2007.a., s.o. pärast maakohtu otsuse kuulutamist. Lepingus pole määratud süüdistatava M.U töötasu arvestamise alust ega suurust. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks esitatud kirjutist käsitleda dokumendina, mis tõendab süüdistatava M.U ehitajana tööleasumist OÜ-s U. Süüdistatava A. Bontsuki väide, nagu käitunuks ta eelmise kohtuotsusega määratud katseajal laitmatult, pole tegelike asjaoludega kooskõlas. Nimelt pani süüdistatav M.U katseajal toime uue õigusrikkumise, millega seoses on esitatud süüdistus ja ta kohtu alla antud käesolevas kriminaalasjas. Katseajal uue kuriteo toimepanemise korral tuleb katseaja läbimist lugeda ebaõnnestunuks ja kriminaalhooldele allutatud isiku käitumist pole võimalik positiivseks hinnata. Vaidlust pole asjaolus, et süüdistataval M.U on endiselt tasumata suures summas varem mõistetud rahatrahve. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu järeldusega, et süüdistatava M.U koormamine uue rahalise karistusega ei ole mõistlik. Samuti pole põhjendatud lootus, et kriminaalhooldus tagaks vajaliku järelevalve üldkasuliku töötegemise ajal olukorras, kus eelmise kuriteos eest mõistetud karistusega kaasnenud katseajal seatud kriminaalhooldus eesmärke ei saavutanud. Tähtajaline vangistus on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsiooni alammäära lähedal ja liitkaristus moodustatud õigesti. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
9. oktoobri 2007.a. otsuse M.U suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. PRERIMER E. RANDMÄE