1-07-13951\29

Kriminaaltoimik 1-07-13951 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 29 veebruar 2008 Tartus koht Kriminaalasja number 1-07-13951 Kohtukoosseis Rahvakohtunikud Kaie Uusen Ene Vaikmäe ja Margot Mäe Kohtuistungi sekretär Natali Mark Kriminaalasi L.V süüdistuses KarS§121 ja §199lg2p4,8 järgi üldmenetluses Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatavad L.V isikukood XXX, XXXX eluk. XXXXX, XXXXXXX Varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, väärtegude eest karistatud 1-l korral Tõkend Tõkend vahistamine viibib vahi all alates 29.05.2007 Kaitsja adv. Aivar Kello Arvestades KrMS § 306, § 311, § 313, § 315, kohus otsustas Mõista õigeks L.V KarS§ 121 järgi . Süüdi tunnistada L.V KarS§ 199lg2p4,8 järgi ja mõista karistuseks 9(üheksa) kuud ja 1(üks) päev vangistust KarS§68 lg1 alusel arvestada L.V eelvangistuses viibitud aeg 29.05.2007 karistusaja hulka ning lugeda karistus kantuks ja vabastada vahi alt kohtusaalist Tõkend- vahistamine tühistada. Asitõend- sigaretipakk ,mis asub toimiku juures kohtuotsuse jõustumisel hävitada Menetluskulud KrMS §180lg1 alusel välja mõista L.V-lt riigituludesse sundraha 6525.00krooni , kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu 148.10 krooni ja kaitsjale makstud tasu eeluurimisel 2626.68 kr ja kohtumenetluses 25488.00kr Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber

1. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 30 päeva jooksul Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o
2. märts
3. a. Süüdistus L.V-le on esitatud järgmised süüdistused: -selles, et tema ööl vastu 17.05.2006.a. Tartus X 8 - 34 asuvas korteris lõi tahtlikult K.P. ´ile korduvalt rusikate ja jalgadega pea ja kehatüve piirkonda, tekitades peksmisega kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse – peaajupõrutuse ning vasakpoolse kõvakelmealuse verevalumi. Seega L.V pani toime KarS § 118 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. - selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 28.05.2007.a. kella 22.30 paiku tungis juhiukse klaasi purustamise teel Ü.K. ´ile kuuluvasse sõiduautosse Ford Focus reg. nr. XXX XXX , mida kasutas D.J. ja mis oli pargitud Tartus, A. 36 maja hoovi ning varastas sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil fotoaparaadi Canon väärtusega 4000 krooni ja vöökoti väärtusetu. Vargusega tekitas L.V varalist kahju 4000 krooni ulatuses ja ukseklaasi lõhkumisega tekitas varalist kahju 2000.00 krooni ulatuses. Seega L.V pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega. Kohtus tuvastatud asjaolud ja tõendid 2 Kohtuliku uurimise käigus prokurör muutis L.V-le esitatud süüdistuses KarS § 118 p. 1 järgi kvalifikatsiooni ja taotles L.V süüdi tunnistamist KarS§121 järgi . L.V tunnistas oma süüd ainult varguses , so Kars§199 lg2p4,8 järgi ei tunnistanud oma süüd KarS§118lg1 ega KarS§121 järgi Kohus leiab ,et kohtuliku uurimise käigus leidis täielikult tõendamist L.V süü KarS§ 199lg2p4,8 järgi L.V süü on tõendatud kannatanu Ü.K. i kohtus antud ütlustega, millekohaselt sai ta teada ,et tema sõiduautosse Ford Focus, nr XXXXXX oli mai lõpus 2007.a sissemurtud politseist järgmisel päeval peale sissemurdmist .Sõiduautot kasutas elukaaslane D.J. . Autosse oli sisse murtud , aken oli katki löödud ,varastatud oli pudi padi ja fotoaparaat Canon, mille ta oli ostnud 4000.00krooni eest Fotoaparaat oli korras ja tagastatud . Sõiduki aken on L.V tuttava poolt asemele toodud ja tal ei ole süüditavale enam pretensioone. . L.V süü on samuti tõendatud kohtuistungil ütlusi andnud tunnistajate D.J. i, A.I. ja P.A. ütlustega . Tunnistaja D.J. ,kes on L.V elukaaslane , ütluste kohaselt 28.05.2007.a. õhtul pool üksteist avades oma maja hoovi väravad, et autot aeda panna ,nägi ta seal võõrast meest, keda ta ei tundnud. Küsides, kes ta on ja keda ta soovib sai vastuse ,et Ü, kes on tunnistaja elukaaslane. Selle peale tunnistaja vastas , et Ü ei ole j a ei tule niipea ja palus mehel lahkuda. Meesterahvas ära ei läinud Seejärel läks ta tuppa ja hakkas ennast magama sättima, kui kuulis , et aias käis mingi mürts. Algul ei pööranud sellele tähelepanu, kuid minuti pärast otsustas vaatama minna. Avastas, sama mehe ,osundades vahialusele, autos istumas. Auto juhipoolne klaas oli katki. Seejärel jooksis tuppa, võttis telefoni ja kutsus politsei. Politsei tuli üsna kiiresti, umbes 30 sekundi pärast ja sai autosse sissemurdnud mehe samast hoovist kätte .Ta avastas autot vaadates ,et autos olnud asjad olid selle mehe käes ,ta tundsin ära fotoaparaadi ja vöökoti. Samas oli mees jätnud oma suitsupaki „Leningrad“ auto juhi kõrval istme peale. Mees oli purjus. Varastatud asjad sai ta kätte ja autoklaas on korda tehtud. Tunnistajate, politseitöötajate, A.I. ja P.A. ütluste kohaselt said nad 28.05.
4. väljakutse, et üks mees on tunginud autosse A. tänavas. Kuna nad olid suhteliselt lähedal ,jõudsid kohale praktiliselt minutiga , neid ootas naisterahvas, kes ütles, et üks meesterahvas oli käinud tema elukaaslasele kuuluvas autos. Seda meest nad kohe ei näinud ,kuid hoovi läbiotsimise käigus tabasid nimetatud mehe ,kelles naisterahvas tundis ära mehe , kes oli tema autos käinud. Mehe käes oli fotoaparaat ja must kott, mis kuulusid naisterahva perele. Esemed sai naisterahvale kohe tagastatud ja mehe viisid nad arestimajja. Kohtus tundsid tunnistajad ära ,et süüdistatav oli see mees, kes oli A. tänaval autosse sisse murdnud Süüdistatav keeldus kohtus ütlusi andmast ,kuid tema eeluurimisel antud ütluste kohaselt (tl117-118) ta ei mäletanud, miks ta sinna autosse läks ,kuna oli kõvasti purjus. Samuti ei mäletanud miks ta lõi katki auto akna ,kuid arvas ,et ilmselt selle pärast ,et varastada fotoaparaat ,kuna see oli tal käes, kui ta tabati. L.V süüd tõendavad veel sündmuskohalt ,so autost , võetud ja asitõendiks tunnistatud sigaretipakk „Leningrad“ (tl.113-114) ,mis ei kuulunud tunnistaja D.J. ega kannatanule ja mida ei olnud seal enne vargust. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 3 (tl.98 – 103) nähtub ,A. 36, Tartus maja hoovis sõiduauto Ford Focusel on lõhutud akna klaas ja istmel asub sigaretipakk „Leningrad“ L.V on varem karistatud varguste toimepanemise eest. Samuti on tegemist sissetungimisega ,sest ta purustas auto akna ,et pääseda autosse ,kust varastas fotoaparaadi ja musta koti Seega kogutud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud antud episoodis L.V süü KarS§ 199lg2p4,8 järgi so s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud Kohus kohtuliku uurimise käigus hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab ,et ei leidnud tõendamist kohtualuse süü süüdistuses KrK §121järgi Kannatanu K.P. on kohtus andnud väga mitmeti mõistetavaid ütlusi kannatada saamise ja haiglasse sattumise kohta. Ta kinnitas ,et on kaotanud mälu ja väga raske on asju meelde tuletada ning osa asju ei tule üldse meelde .Tema mäletamist mööda sai ta kannatada liiklusavariis ,kus auto sõitis teelt välja ja ta põrkus peaga vastu armatuurlauda. Ta ei mäleta ,et keegi oleks teda peksnud ,ainult õde ütles talle ,et teda olevat pekstud. Samas avarii toimumise aja ja koha , kust ja kuhu sõitis ning mitmekesi oldi autos ,on ta andnud väga vastuolulisi ja üsna seosetuid ütlusi. Kohus leiab ,et selliste osaliselt seosetute ütluste andmine võib olla tingitud tema vigastuste iseloomust ,kuna vastavalt arstliku ekspertiisi komisjoni aktile on talle diagnoositud traumajärgne dementsus(tl.60-88) Ta mäletas ,et oli haiglas ja pärast viidi Peipsiveere Hooldekeskusesse. Kus oli pool aastat. Samuti mäletas ,et korteris X 8-34 oli ta olnud koos L.V-ga, A.M., kus pani pidu 1-l korral. Kuid mingit tüli pole kunagi olnud. Kuidas õde P.A. seal korterisse tuli koos politsei ja sotsiaaltöötajatega ta üldse ei teadnud. Kuna kannatanu ütlused on osaliselt loogilised ,osaliselt seosetud ,siis tema ütlusi ei ole kohtul võimalik kasutada otsese tõendina ,vaid peab hindama koos kõigi teiste kogutud tõenditega kogumis. Tunnistaja S.A. , kes oli 2006 mais P.A. ,so kannatanu õe, korteri X 8--34 naaber , ütluste kohaselt elas P.A. ga veel tema mees ja vend K ning peatusid nende sõbrad. Ööl vastu 17.05.2006.a. toimunud sündmuste kohta oskas ta öelda järgnevat ,et see võis olla peale kella 24.00kui ta kuulis naaberkorterist kõva lärmi ,karjed, mööbel lendas, ilmselt toimus kaklus , magada ei saanud üldse. Ta kutsus välja politsei, esimest korda politsei ei tulnud ,kuid kuna peale tema helistasid veel teised naabrid, siis politsei tuli umbes 20 minuti pärast. Kuid politsei ei saanud korterisse 34,kuna ust ei avatud. Peale politsei lahkumist jäi korteris vaiksemaks .Hommikul nägi ta sellest korterist väljumas kahte meesterahvast kellest ühes tundis ära Andruse nimelise mehe ,kes oli selles korteris varem käinud .Andrusel oli nägu katki aga teist meest ta üldse ei pannud tähele. Ei osanud öelda kas teiseks meheks võis olla talle istungil näidatud süüdistav. Hiljem tulid korterisse 34 P noorem vend ,kes tegi ukse väljastpoolt lahti, Siis tulid kohale linnavalitsus, politsei, kiirabi. K toodi kanderaamil korterist välja. Seda ,et tunnistaja kutsus välja politsei tõendavad ka patrullilehed (tl.89-94) ,millest nähtub ,et politsei käis Tartus ,X 8-34 ,kuid ust neile ei avatud. 4 Tunnistaja P.A. , kannatanu K.P. i õe, ütluste kohaselt elas ta 2006 aastal X 8 -34 ,mis oli Tartu Linnavalitsuse sotsiaalkorter. Kui ta sünnitusmajast tuli ,avastas ,et selles korteris elasid isa V.P. , vennad K.P. ja S.P. ning M.N. ,so venna S, pruut. Sündmustest ta mäletas ,et L.V helistas talle hommikul ja ütles, et K käivad krambid mingu vaatama . Ta läks korterisse koos sotsiaaltöötaja, linnavalitsuse ja politseiga.. Kui nad korterisse läksid, siis oli K.P. teadvuseta maas. Oli väikeses laste toas ja lamas põrandal, tekk oli ümber. Korteris oli ka isa S. Korteris oli segadus, suures toas oli voodi verine . Kui ta isa V.P. i isa käest küsis ,mis juhtus , siis isa ütles, et ei näinud mitte midagi ,kuna ei saanud liikuda ja oli olnud kõrval toas , avarii tagajärjel tal oli puusaluu katki või mõrane. K.P. iga endaga rääkida ei saanud ,ta viidi ära haiglasse .K.P. iga hiljem rääkides, ütles et ta autoavarii tagajärjel sai vigastada , ajas segast juttu, kui temalt midagi küsis. Tunnistaja nägi 1-2 kuu pärast kaubamaja juures L.V. L.V küsis kuidas K läheb ja ütles, et neil oli tekkinud omavahel mingi konflikt, et ta oli löönud K ja A.M. hamba välja. Tunnistaja ütluste kohaselt ta ise A.M. sellest loost rääkinud ei ole ,kuna ei ole teda üldse näinud. Autoavariist oli ta ainult isa käest kuulnud et , K oli olnud ja A.M. oli olnud roolis . Seda korda kus K.P. ise oli autot juhtinud ta teadis ,et see oli siis kui S.P. ostis enda rahade eest auto ja nad läksid autoaeda autole järgi ja siis juhtus avarii, see oli nagu kergemat laadi ,millal aga see avarii juhtus ta ei mäletanud ,arvas ,et see võis olla enne kui isa sai kannatada. Tunnistaja S.P. ,kannatanu noorema venna ,ütluste kohaselt läks ta X 8-34 korterisse kuna P.A., tema õde, helistas ja ütles, et K on joomisest mingid hood ja ta ise ei julge minna , palus, et nad läheksid ja vaataksid, mis tal on. Ta läks koos M.N. sinna korterisse . P juhatas ,et korterivõti on vaiba all. Kui nad läksid korterisse nägid ,et toad olid segamini. Kõik oli laiali, nõud puru, noad vedelesid maas, köögis ja tagatoas, kilde ja sodi oli kogu elamine täis. Kampsun oli verine Isa oli tagatoas, K.P. oli lastetoas pikali maas, oli ihualasti, tekk oli peal. Kui ta teda äratada tahtis, siis hakkas kohe värisema, tõmblema ja algasid krambid.. Ei olnud aru saada aru, oli ta teadvusel. P.A. selgitas, et peale joomist tuleb tal langetõbi. Verd ei olnud. Nad helistasid kiirabisse. Kohale tulid kiirabi, politsei, sotisaaltöötajad, õde P.A. K.P. viidi kiirabiautosse. Kuna pidid korteri tühjaks tegema siis kandsid ka isa autosse .Isaga ütles, et eelmine õhtu oli seal mingi sõda käinud. Ta ei saanud täpselt aru kus ,kuid tundus ,et igal pool vannitoas, köögis ja lastetoas. K karjus. Isa ei saanud liikuda, tal oli puusaga midagi ta oli tagatoas. Korteris olid olnud L.V , K.P. , ta ei teadnud kindlalt kas A.M. ka oli. K olevat öelnud, et palun ärge tapke mind, naabrid ja politsei olid seal käinud. Tunnistaja ütluste kohaselt aga kui ta ise oma venna K.P. iga rääkides mäletas vend , et oli olnud avarii, auto sõitis kraavi, isal läks puusakont katki ja tal olevat ka seal midagi juhtunud. Tunnistaja ise mäletas sellest avariist, seda ,et isa sai kannatada. See avarii juhtus tema arust eelmisel päeval enne kui K viidi haiglasse, kindel aga ei olnud. Autos olid A.M., L.V , K.P. , V.P. .A.M. juhtis autot ,seda kas K ka kannatada sai ta ei mäletanud. Tunnistaja A.M. kohtuistungil antud ütluste kohaselt olid sellel õhtul X 8 K.P. i pool L.V, S.P., M.N., K.P. ja K.P. i isa. Vahepeal läksid ära S.P. ja M. N. Kohale jäid tema, K.P. , K.P. i isa ja L.V. Koos tarvitati alkoholi. Alkoholi 5 tarbimise käigus , tuli omavahel ütlemist. Seda ,et L.V K.P. it peksis, ta kohtuistungil ei tunnistanud, kuna polevat seda näinud. Nägi küll tüli, kuid sisulist peksmist mitte, müksamine küll oli. Oli sõnavahetus. Kui kedagi oleks pekstud, siis oleks ta kindlasti vahele läinud. Ta olevat keelanud , et pole mõtet tülitseda, et mis te karjute üksteise peale. L.V olevat küll müksanud nii teda kui K.P. it, kuid seda ei saa küll mingi rusikaga löömisena võtta. Tema olevat peale seda ära läinud kuna tahtis minna magama kuna sinna jääda ei saanud ,sest muusika mängis seal kõvasti .Ta läks R. tänavale tuttava R.V. juurde. Sinna korterisse jäid L.V ,K.P. ja S.P. isa. Järgmine päev helistas L.V talle, R.V. numbrile. Kutsus teda tagasi P korterisse. Ütles, et K on halb olla, et tal tulid epilepsia hood peale. Rohkem ei öelnud midagi .L.V tellis talle takso kohale. Ta sõitis siis taksoga sinna. Nägi K.P. it, ta oli voodil pikali. Ülakehal tal küll märkimisväärseid sinikaid ega vigastusi ei olnud. Suits oli tal seal kõrval. Ta sai aru, et K on purjus. Viinapudel oli juures.. Ülakeha oli tal paljas, allpool oli tekk peal. Kui ta teda raputas, siis ta mõmises midagi vastu, nagu purjus inimene tavaliselt, väliseid vigastusi ei näinud .Korter on seal sassis kogu aeg ei saa võrrelda, kas on rohkem või vähem sassis kui tavaliselt. Toas ei näinud veriseid riideid . L.V kutsus kaasa kuna tahtis teada, kas K oli epilepsia hoog või mitte. L.V helistas siis K.P. i õele, et täpsustada, kas K on varem selliseid hooge olnud. V.P. juhtunu kohta ei rääkinud midagi K.P. i õde lubas kohale tulla, kuid tal polnud moment aega. Nad olevat vaheldumisi L.V-ga rääkinud telefoniga. Leppisid nii kokku, et nemad L.V-ga lähevad ära ja panevad võtme mati alla. Küsimusele miks ta on eeluurimisel uurijale rääkinud teisiti ,vastas et tema arvates on uurijad midagi valesti tõlgendanud. Ta ei saa väita, et L.V on K jalaga ja rusikaga löönud, sisulist peksmist ta näinud. Rõhutas, et saab tunnistada, mida on näinud, mitte seda, mida võib endale ette kujutada. Nägi, küll tõukamist .Kui oleks peksmine toimunud oleks läinud vahele, oleks kasvõi ise siis kolaka saanud. Kui seal toimuski mingi peksmine, siis tean, et V.P. oli seal, kui toimus peksmine ja tema pidi seda nägema, võib siis öelda. Tunnistaja R.D. ütluste kohaselt kohtuistungil ta ei mäletanud ,et 2006 mais A.M oleks üldse tema juures R. 35 ööbinud. Samuti ei mäletanud ,et L.V oleks talle helistanud ja palunud telefonile kutsuda A.M . Seda miks ta on eeluurimisel rääkinud teisiti ei osanud ta millegi mõistlikuga põhjendada kui ,et uurija seadis teda ootamatult fakti ette, et A.M on nii öelnud. ja nii see pidi olema. Kohus hinnanud tõendeid kogumis saab asuda küll kindlale seisukohale ,et X 8-34 korteris toimus jooming, mille käigus ,kisati ,lärmati ,tülitseti , kuid kas seal ka kedagi konkreetselt peksti, ei ole võimalik eeluurimisel kogutud ja kohtuistungil kogutud tõendite vastuolulisuse tõttu üheselt tuvastada , sest tunnistajate ütlused kohtuistungil sündmuste kirjeldamisel erinevad eeluurimisel antud ütlustest. Seda ,et X 8-34 korteris oli lärm ja karjuti on tõendatud nii tunnistaja ,X 34 elaniku S.A., kui ka sellel ajal korteris X 8-34 viibinud tunnistaja A.M ütlustega. Samuti kinnitasid seal korteris järgmisel päeval käinud tunnistajad S.P. ja P.A.,et korter oli äärmiselt segamini ,kõikjal vedelesid maas nõud .Korteri põrandal lamas K.P. ,kes oli teadvuseta . Kutsuti kiirabi ja politsei. K.P. viidi ära kiirabiga. Kuid samas ei saa 6 üheselt öelda ,et sellel öösel ja selles korteris oleks toimunud kaklus ,kus süüdistatav oleks peksnud kannatanu K.P. it ,mille tagajärjel ta invaliidistus .Korteris sellel ajal viibinud ja toimunut vahetult pealt näinud tunnistaja A.M asus kohtuistungil oma eeluurimisel antud ütlusi muutma ,kinnitades ,et tema konkreetselt süüdistava poolt kannatanu peksmist ei näinud ,oli küll äge tüli ja süüdistatav võis K lükata ,kuid mingeid vigastusi ta talle ei teinud ,rõhutades, et ta saab tunnistada, mida on näinud, mitte seda, mida võib endale ette kujutada. Nägi, küll tõukamist ,kuid peksmist ei toimunud. Ta ei osanud millegi mõistlikuga põhjendada ,miks ta on oma eeluurimisel antud ütlusi muutnud. Tuues ainsaks põhjuseks ,et ilmselt sai uurija temast valesti aru. Seega on tegemist tunnistajaga ,kelle ütlused on ebausaldusväärsed ja tema eeluurimisel antud ütlusi ei saa eelistada kohtuistungil antud ütlustele ning nimetatud tõend tervikuna tuleb kõrvale jätta. Samuti tuleb kõrvale jätta tunnistaja R.D. ütlused ,mis olid samuti ebausaldusväärsed ,kuna ta muutis kohtuistungil oma eeluurimisel antud ütlusi. Sellisele seisukohale on asunud ka riigikohus. Seda ,kas kannatanul esinenud vigastused võisid olla saadud konkreetsel 17.05.2007 korteris peksmise käigus saadud löökidest , või mõni päev varem toimunud auto avarii tagajärjel nagu kannatanu oma ütlustes kohtuistungil kinnitas ja nagu ta oli öelnud varem oma õele P.A. le ja vennale S.P. le, ei olnud võimalik üheselt kindlaks teha ka kohtumeditsiiniline ekspertiisi ega korduv ekspertiisiga. Eksperdi arvamuse kohaselt ,kuna kannatanul pole ekspertiisiks esitatud ravidokumentides väliseid vigastusi kirjeldatud ,ei ole võimalik eristada ,kas esinevad vigastused ,so peaajupõrutus ning kõvakelmealune verevalum võis olla saadud löögist/löökidest kõvade tömpide esemetega pea piirkonda või avarii käigus kukkumisest(löögist) peaga vastu sõiduauto armatuurlauda. (tl. 52-53, 212-214) Samuti ei saa süüdistatava süüd tõendatuks lugeda ainult P.A. kohtuistungil avaldatud ütlustega ,mille kohaselt, kui ta mõni kuu hiljem peale toimunut kohtus süüdistatavaga ,olevat süüdistatav talle öelnud ,et peksis kannatanut . Tegemist on vaid ühe kaudse tõendiga , kohtul võivad küll tekkida kahtlused süüdistava süüs ,kuid ainult kahtlustele ei saa tugineda süüdi mõistmisel ning kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistava kasuks, mistõttu tulebki L.V talle esitatud süüdistuses KarS §121 järgi õigeks mõista. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ,võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. L.V on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral sh korduvalt reaalse vangistusega ,seega on tegemist isikuga kes peale vabanemist on jätkuvalt toimepannud kuritegusid . Kohus leiab ,et on põhjendatud tema suhtes reaalse vangistuse kohaldamine ,samas tuleb arvestada ,et tegemist on ühe kuriteo episoodiga, kus tekitatud kahju ei olnud suur ja kahju on hüvitatud, mistõttu pika reaalse vangistuse kohaldamine ei ole otstarbekas. Seega peab kohus põhjendatutuks üheksakuuse reaalse vangistuse kohaldamist. Menetluskulud 7 KrMS §180lg1 alusel tuleb L.V-lt välja mõista riigituludesse sundraha 6525.00krooni , kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu 148.10 krooni ja kaitsjale makstud tasu eeluurimisel 2626.68 kr ja kohtumenetluses 25488.00kr Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 30 päeva jooksul Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule Asitõend Kriminaalasjas on asitõendiks sigaretipakk ,mis asub toimiku juures .Kohtuotsuse jõustumisel tuleb vastavalt KrMS§126 hävitada. Kohtunik Rahvakohtunikud 8