1-06-13425\6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 20.veebruaril 2008.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja 1-06-13425 Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre ja tõlgi Eevi Pant juuresolekul, prokuröri Katrin Tron ja kaitsja Riine Lumiste osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja T.T, ik XXX, venelane, kodakondsuseta, 7.kl.haridusega, eluk.XXX, varem kohtulikult karistatud:

1. 18.01.1999.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 101 p.7 järgi vangistusega 8 aastat;
2. 09.03.2001.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 181 järgi vabadusekaotusega 6 kuud, liidetud eelmine kandmata karistus, liitkaristus 5 aastat 2 kuud;
3. 18.05.2001.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud, milline loetud kaetuks eelmise raskema karistusega, vabanes 29.04.2006.a. vahistatud alates 19.11.2007.a. Süüdistus T.T süüdistatakse selles, et tema, olles Murru vangla kinnipeetav, tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet – amfetamiini, mis tehti kindlaks 25.01.2006.a. kella 20.30 ajal, mil ta raviosakonda toimetati, teostati ekspress-narkotest, võeti uriiniproov ja saadeti ekspertiisi. Kohtukeemilise ekspertiisiakti kohaselt leiti T.T uriinis narkootilist ainet amfetamiini. Sellega T.T kinnipeetavana ilma arsti ettekirjutuseta tarvitas narkootilist ainet, st pani toime KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil tunnistas T.T ennast täielikult süüdi ja enda ülekuulamist ei taotlenud, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. T.T on oma süüd tunnistanud ka kohtueelses menetluses, andes kahtlustatavana ütlusi (tl.33-36). T.T avaldab ütlustes, et tarvitas „hiinlast“, millal tarbis, ta ei mäleta, süstis seda päevniku toas. Ta ei saa öelda, kus kohast ta „hiinlast“ sai. Keegi talle seda ei andnud, kellegagi koos ta ei olnud ja keegi teda ei näinud. Ei mäleta, kes ta arsti juurde viis. Halb hakkas tal toas ja sealt viidi ta meditsiiniosakonda, kus pandi talle tilguti. Andis uriinianalüüsi vabatahtlikult. Toimepandud tegu kahetseb puhtsüdamlikult. Kohtuistungil uuritud tõendid Tunnistaja A. Rõbakov (vangla valvur) ütluste kohaselt (tl 3-4) viis ta 25.01.2006.a kella 18.00 paiku koos korrapidaja S. Kirejeviga T.T meditsiiniosakonda. Kinnipeetava käitumine oli ebaadekvaatne, tuikuv kõnnak, katkendlik jutt, silmad 2 punased. Meditsiiniosakonnas hakkas kinnipeetaval halb ja talle pandi tilguti. Umbes paari tunni pärast, kui kinnipeetaval hakkas parem, andis kinnipeetav uriiniproovi. Kohapeal tehtud narkojoobe ekspresstest näitas AMP ja MET olemasolu kinnipeetava uriinis. Kinnipeetav oli testi tulemusega nõus. Tunnistaja S. Kirejev (korrapidaja) on andnud ütlusi (tl 9-10), millistes kinnitab, et toimetas 25.01.2006.a koos valvur A. Rõbakoviga T.T meditsiiniosakonda, kinnipeetaval olid silmad punased ja käitumine oli ebaadekvaatne. Uriiniproovi andmisest kinnipeetav ei keeldunud, tehti ka narkojoobe ekspresstest, mis näitas AMP ja MET olemasolu ja oli seega positiivne. Tunnistaja L. Hoel (valvur) ütlustest nähtub, et 25.01.2006.a umbes kell 17.45 öeldi talle, et T.T käitub kahtlaselt. Märkas, et T.T kõnnak oli ebakindel ja silmad olid punased. Korrapidaja koos A. Rõbakov’iga viis kinnipeetava meditsiiniosakonda kontrolli. Meditsiiniosakonnas hakkas T.T halb ja talle pandi tilguti. Hiljem tegi kinnipeetav ka narkojoobe testi, mis osutus positiivseks (tl 5-6). Tunnistaja L. Redko (meditsiiniosakonna õde) ütluste kohaselt (tl 7-8) toimetati 25.01.2006.a kella 18.00 paiku Murru Vangla meditsiiniosakonda T.T narkojoobe esmaseks tuvastamiseks. Meditsiiniosakonnas hakkas kinnipeetaval halb ja ta pandi tilgutite alla. Kella 20.30 paiku, kui kinnipeetaval hakkas parem, andis ta uriiniproovi ning kohapeal läbiviidud narkojoobe ekpsresstest oli positiivne (AMP, MET). T.T oli testi tulemusega nõus ja ei eitanud narkootikumi tarvitamist. Uriiniproov oli pitseeritud kinnipeetava juuresolekul saatmiseks Kohtuarstliku Ekspertiisibüroosse ning tema poolt koostati meditsiiniline õiend nr
4. 25.01.2006.a välja antud meditsiinilisest õiendist nr.18, nähtub, et 25.01.2006.a kell 20.30 teostati meditsiiniosakonnas narkojoobe kontroll T.T suhtes ning narkojoobe ekspresstest oli positiivne AMP ja MET-le. Kinnipeetava T.T uriiniproov pitseeriti tema juuresolekul saatmiseks Kohtuarstliku Ekspertiisibüroosse. T.T nõustus uriiniproovi võtmisega, kinnitades seda oma allkirjaga (tl 11). Murru Vangla meditsiiniosakonna juhataja on välja andnud meditsiinitõendi (tl 12), mille kohaselt ei ole T.T-le arstide poolt määratud narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid poole aasta jooksul enne 25.01.2006.a. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo poolt on koostatud isiku kohtukeemiaekspertiisi aktist nr.9 I (tl.14-15) nähtub, et T.T uriinist leiti amfetamiini. Tõendatuks tunnistatud asjaolud ja kohtuliku arutamise järeldused Kõik kohtule esitatud tõendid langevad kokku omavahel: tunnistajate ütluste kohaselt olid T.T narkojoobe tunnused, mistõttu toimetati ta meditsiiniosakonda, kus tuvastati T.T narkojoove. Narkojoove tuvastamist ekspresstesti abil kinnitas ka uriiniproovi alusel teostatud keemiaekspertiis. KarS § 331 kirjeldatud objektiivse koosseisu tuvastamiseks on vaja kindlaks teha kinnipeetava poolt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine. Hinnates kõiki tõendeid kogumis kohus leiab, et T.T tegu sisaldab KarS § 331 sätestatud kuriteokoosseisu. Nimetatu on tõendatud tunnistajate ütlustega, ekpsresstestiga ja kohtukeemiaekspertiisi aktiga. Samuti on leidnud kinnitamist, et T.T-le ei olnud arstide poolt määratud narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid poole aasta jooksul enne 25.01.2006.a. T.T on ka ise oma süüd tunnistanud. 3 Seega on tegu aset leidnud, see on õigesti kvalifitseeritud ja selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastatust välistavad asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud, kergendavaks asjaoluks on süüdistatava puhtsüdamlik kahetus. T.T on pärast vangistuse ärakandmist ja vabanemist elanud üürikorteris, kohtukutset ei olnud talle võimalik kätte anda, ka ema ei teadnud tema asukohta, mistõttu oli T.T tagaotsitavaks kuulutatud. Tema suhtes on alustatud ka uus kriminaalmenetlus. Kohus leiab, et nendel asjaoludel (kindla elukoha puudumine ja uus kriminaalmenetlus) ei ole võimalik kriminaalhoolduse rakendamine. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud süüdistatava karistamine vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra. Siinjuures lähtub kohus toimunu tehioludest ning arvestab T.T puhtsüdamlikku kahetsust, samuti asjaolu, et T.T on algusest peale oma süüd tunnistanud ning tehtud narkojoobe ekspresstestiga nõustunud. Kohus peab põhjendatuks prokuröri poolt taotletud karistust – 9 kuud vangistust. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul KrMS § 238 lg 2 alusel süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6525.- krooni. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada T.T KarS § 331 järgi ja mõista karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada T.T-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 6 (kuus) kuud. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja karistuse kandmise alguseks on 19.11.2007.a. Välja mõista T.T-lt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi konto 10220034800017 Ühispangas või Hansapangas 221023778606, viitenumber 2800049777) sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja tasu osutatud õigusabi eest 2106.30 (kaks tuhat ükssada kuus ja 30s) krooni ning ekspertiisitasu 400.- (nelisada) krooni. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 20.veebruaril 2008.a. ja kohtuotsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast apellatsiooniteate esitamist. Kohtunik: