1-07-11423\3

(07231400453)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Anna Ivanova Tõlk Tatjana Talja Kriminaalasi P.Z-i süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav P.Z - isikukood XXX, kodakondsuseta; keskharidusega, elukoht: XXX; töötab ehitajana Bergwald OÜ-s; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, karistatus kustunud; tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada P.Z KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisel, kui P.Z 18 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning § 75 lg 2 alusel järgmised talle pandud kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata P.Z-ile kriminaalhooldaja. 2 Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta P.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista P.Z-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 876,20 kr (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus krooni ja 20 senti) ning sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ülalmärgitud arvele. Kui need rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist. SÜÜDISTUS. P.Z süüdistatakse selles, et tema olles 02.01.2007.a. karistatud LS § 74-19 alusel rahatrahviga summas 10 200 krooni ning juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, 09.12.2006.a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest (rahatrahv tasutud 24.01.07) ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, taas 19.03.2007.a. kella 08.10 ajal Tallinnas, Narva mnt-l, liikudes Vabaõhukooli tänava suunas, juhtis ta joobeseisundis mootorsõidukit Ford Escort registreerimismärgiga 276 MCP. Sellega pani P.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. P.Z jäi kohtuistungil kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ning kahetses toimepandut. Kaitsja V. Viilol leidis, et süüdistus on põhjendatud ja P.Z-i käitumine õigesti kvalifitseeritud. KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED. P.Z-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: - 02.01.2007.a. otsusega väärteoasjas, mille kohaselt karistati P.Z mootorsõiduki juhtimise eest 09.12.2006.a. joobeseisundis rahatrahviga 10 200 krooni ning juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks (tl.4), sama kinnitab ka väljavõte liiklusjärelevalve andmebaasist (tl.15) ja karistusregistri õiend (tl. 17 - 18), kust nähtub, et uuesti joobeseisundis mootorsõidukit juhtides oli karistatus eelmise teo eest kustumata; 3 -protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisega ( tl. 8) nähtub, et 19.03.2007.a. juhtis P.Z mootorsõidukit joobeseisundis – 0,28 mg/l. Joobe sellise tuvastamisega oli ta nõus, joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ta ei nõudnud ning kinnitas seda protokollis oma allkirjaga; -kahtlustatava P.Z-i enda ütlustega kohtueelses menetluses ( tl. 9, 12- 13), kus ta kinnitab alkoholi tarbimist eelmisel päeval. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et P.Z-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas pole tuvastatud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus P.Z-i süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus tema süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi P.Z on talle eelnevalt joobeseisundis juhtimise eest määratud rahatrahvi ära tasunud, ei ole selleliigiline karistus talle vajalikku mõju avaldanud. Tema edasiseks mõjutamiseks, aga ka õiguskorra kaitsmise huvides peab kohus vajalikuks teda karistada mitte enam rahalise karistusega, vaid vangistusega. Ka pärast arutatava kuriteo toimepanemist on P.Z juba kahel korral toime pannud uue liiklusalase süüteo. Samas peab kohus otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid nagu taotlesid seda prokurör ja kaitsja, s.o. mõista talle vangistus tingimisi, andes ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks P.Z-ilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õiguse üheks aastaks. Seda tingib nii toimepandud teo ohtlikkus kui ka õiguskorra kaitsmise huvid ning tegemist on lisakaristusega alla sanktsiooni keskmist määra. Isik, kes ei suuda järgida Liikluseeskirja nõudeid ja oma käitumistega paneb järjekordselt ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise, väärib kohtu arvates kindlasti lisakaristuse kohaldamist. Puuduvad erandlikud asjaolud, et lisakaristust mitte kohaldada. Lisakaristust väiksemas määras (nagu taotles seda prokurör) ei pea kohus põhjendatuks mõista ka seetõttu, et mootorsõidukit joobeseisundis juhtis P.Z ajal, kui juhtimisõigus oli temalt ära võetud karistusena väärteo eest. Samuti peab kohtu arvates olema lisakaristus kuriteo eest suurem kui seda on võimalik mõista väärteo eest. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311,
3. Kohtunik