1-07-888\3

(06231401218)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Eveli Kallion Kriminaalasi F.J süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav F.J - isikukood XXX, Eesti kodanik, keskeriharidusega, elukoht: XXXXXXX; töötab kummitehnikuna OÜ-s Mellson; varem kriminaalkorras karistatud 5 korral, kuid karistatus kustunud; haldus- ja väärteokorras karistatud 8 korda:

1. 11.04.02.a Harju Maakohtu otsusega HÕS § 922 lg 1; § 96 lg 2; §106 lg 1; §106 1 lg 3 järgi - haldusarest 15 päeva;
2. 11.04.02.a Harju Maakohtu otsusega HÕS § 101 lg 1; § 1061 lg 1 järgi - haldusarest 5 päeva;
3. 14.08.2002.a Harju PP Lääne-Harju PO poolt HÕS § 145 lg 2 järgi rahatrahv 3 600 krooni;
4. 05.05.2004.a Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS § 262 järgi - rahatrahv 300 krooni;
5. 17.11.2004.a Põhja PP poolt LS § 741 lg 1 järgi rahatrahv 3 060 krooni;
6. 08.12.2004.a Põhja PP poolt LS § 741 lg 1 järgi rahatrahv 3 300 krooni;
7. 08.02.2005.a Põhja PP poolt AS § 70 järgi - rahatrahv 600 krooni;
8. 12.05.2005.a Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 7419 alusel mõisteti rahatrahv 12000 krooni, LS § 7435 lg 1, LS § 74 1 lg 1, LkS § 66 1 lg 1 ja KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti rahatrahv 12 000 krooni; tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
9. Süüdi tunnistada F.J KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui F.J 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 8 alusel järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ning osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata F.J-ile kriminaalhooldaja. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. alusel ära võtta F.J-ilt mootorsõiduki Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
10. Välja mõista F.J-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (mida on võimalik kanda vabatahtlikult kuu aja jooksul pärast otsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777) s.o. joobe tuvastamisega tekkinud kulu 220.- (kakssada kakskümmend) krooni; määratud kaitsjale makstud tasu 1 368,80 kr (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa krooni ja 80 senti) ning sundraha 5400.- (viis tuhat nelisada) krooni Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. 19 F.J, olles 12.05.2005.a karistatud Põhja Politseiprefektuuri otsusega LS § 74 alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahatrahviga 12000 krooni, uuesti kehtiva karistuse ajal, s.o 05.09.2006.a kella 15:50 ajal juhtis Harjumaal Nissi vallas ÄäsmäeHaapsalu maanteel mootorsõidukit Ford Transit 100 VAN, registrimärgiga 323 AKR, olles joobeseisundis. Samuti tema, uuesti 13.09.2006.a. kella 22:40 ajal juhtis Tallinnas Pajude pst-l mootorsõidukit Ford Transit 100 VAN, registrimärgiga 323 AKR, olles joobeseisundis. Nende tegudega pani F.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav F.J tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja Leelo Viil pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et F.J süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - otsuse koopia väärteoasjas nr 2373,05,001959, 12.05.2005.a, millest nähtuvalt on F.J mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest 23.04.2005.a karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga 12 000 krooni (t.l. 4); - väärteoprotokoll AB 822732, 05.09.06.a, mille kohaselt F.J 05.09.06.a kell 15.05 Ääsmäe-Haapsalu mnt-l Riisipere tankla juures juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes (t.l. 7); - joobeseisundi tuvastamise protokoll, 05.09.2006.a, millest nähtuvalt oli 05.09.2006.a kell 16.15 F.J-i alkoholijoove indikaatrorvahendiga mõõdetuna 1,14 mg/l; joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest, s.h. vereproovis alkoholisisalduse määramisest, ta loobus (t.l. 8); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 05.09.06.a, milles F.J väidab, et jõi enne sõidukit juhtima hakkamist 200-300g viina, politsei pidas tema kinni Riisipere tanklas (t.l. 10); - tunnistaja P T ütlused eeluurimisel, millest nähtuvalt 05.09.06.a kella 15.50 ajal sõitis ta Riisipere tanklasse, kui samal ajal sõitis sinna sõiduk, reg nr 323AKR, mis peaaegu oleks põhjustanud liiklusõnnetuse, ta võttis sõiduki juhilt võtmed ära, kutsus välja politsei (t.l. 11-12); - väärteoprotokoll AB 813118, 14.09.2006.a, millest nähtuvalt F.J 13.09.06.a kell 22.40 juhtis mootorsõidukit Tallinnas Pajude pst-l alkoholijoobes (t.l. 17); - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 3687/167, 13.09.2006.a, millest nähtuvalt oli F.J 13.09.2006.a kell 23.55 keskmine alkoholijoove - 2,35‰ (t.l. 19) ning laboratoorne analüüs, mis kinnitab, et veres oli tal etanooli 2,35 promilli (tl. 21); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 14.09.2006.a, milles F.J-i kinnitab, et jõi 13.09.06.a kella 15 paiku enne mootorsõidukit juhtima hakkamist u 1,5 liitrit viina ja mitu pudelit õlut /t.l. 22/; - tunnistaja K Õ ütlused eeluurimisel, millest nähtub, et 13.09.2006.a kella 22.40 paiku märkas ta Pärnu mnt ja Kadaka pst ristmiku juures mootorsõidukit Ford Transit, reg nr 323AKR, mis kaldus vastassuunavööndisse ja vingerdas teel, ta teatas sellest politseile ja asus sõidukit jälitama. Pajude pst 24 maja juures jäi nimetatud sõiduk seisma, peagi jõudis sinna politsei, kes võttis sõidukist välja ilmsete joobetunnustega juhi (t.l. 24 25); - kahtlustatava F.J enda ütlused 12.10.06.a, millest nähtuvalt juhtis ta 05.09.2006.a ja 13.09.2006.a. mootorsõidukit alkoholijoobes (t.l. 26 - 28). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et F.J süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Tema teo õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud antud asjas puuduvad. Karistuse mõistmisel lähtub kohus F.J süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et F.J ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tal suures osas tasumata, samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud. Rahatrahv pole olnud ka piisavaks vahendiks, et ära hoida uue samaliigilise süüteo toimepanemist. Mõistes F.J-ile põhikaristusena aga vangistust, peab kohus võimalikuks ja otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. F.J-i on endale tunnistanud oma alkoholiprobleeme juba menetluse käigus ning 2006.a. detsembris alustanud ravi. Tal on kindel elu- ja töökoht ning oma elukaaslase toetus. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks (isikut ja tema toimepandud tegusid arvese võttes) kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda vähemalt 1 aastaks. Selline lisakaristuse kohaldamine teenib ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 –
11. Kohtunik