1-06-15560\6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05 aprill 2007 Tallinnas, avalik eelistung Kriminaalasja number 1-06-15560 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor Amann ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi M.R-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 266 lg 2 p 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 26 jaanuari 2007 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav M.R Süüdistatav: Süüdistatav M.R, varem karistatud, vahistatud alates 24.10.2006, viibis eelvangistuses 10 päeva Prokurör Prokuröri abi Kati Miitra Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON

1. Lugeda M.R-i poolt apellatsiooni esitamise soovist teatamine esitatuks tähtaegselt.
2. Saata kriminaalasi Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus kohtuotsuse tervikuna koostamiseks. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates 06 aprillist
3. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:
4. 26 jaanuaril 2007 avaldas Harju Maakohus kohtuotsuse resolutiivosa, millega tunnistati teiste hulgas süüdi M.R KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 266 lg 2 p 3 järgi. Eesti keelse kohtuotsuse resolutiivosa sai süüdistatav kätte 26.01.2007 aastal. Kohtuotsuse resolutiivosa tõlke on süüdistatav kätte saanud 22 veebruaril 2007 aastal. M.R on kirjalikult teatanud, et soovib kasutada õigust esitada apellatsioon. Kirjalikule teatele on koostamise kuupäevaks märgitud süüdistatava poolt 01.02.
5. Ümbrikule märgitud kuupäevaks on 06.02.
6. 16.02.2007 aastal on Tallinna Ringkonnakohtusse saabunud M.R-i apellatsioon, mis Tallinna Vangla poolt on vastu võetud samal päeval ja mille ringkonnakohus saatis edasi maakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTU EELISTUNGIL:
7. Ringkonnakohtu eelistungil selgitas süüdistatav, et eesti keelt ta ei valda, menetluse käigus oli talle tagatud tõlgi abi. Eesti keelse resolutiivotsuse sai ta maakohtust kätte kuulutamise päeval, 26 01.2007 aastal. Teate, et soovib esitada otsusele kassatsiooni kirjutas ta vanglas 01.02.2007 aastal ja edastas selle enda kontaktisikule vanglas. Mõne päeva pärast tagastati talle teade ja selgitati, et avaldus peab olema tema poolt edastatud juba kinnises ümbrikus. Seda ta ka tegi ja seetõttu on ümbrikul kuupäevaks 06.02.
8. Vene keelde tõlgitud resolutiivotsuse sai ta kätte alles hiljem, kui ta oli juba kirjutanud ja saatnud maakohtule ka apellatsiooni.
9. Kaitsja leidis, et pole millegagi ümber lükatud süüdistatava poolt antud seletus
10. 02.2007 aastal, seega 7 päeva jooksul arvates 26.01.2007 kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, vanglaametnikule teate edastamisest. Samuti on tuvastamist leidnud, et eesti keelt mittevaldavale vangistuses viibivale isikule on kohtuotsuse tõlge kätte antud alles veebruari teisel poolel, seega saab lugeda nii apellatsiooni esitamise teate kui ka apellatsiooni esitatuks tähtaegselt.
11. Prokurör avaldas, et kuigi kohtuotsuse ärakiri tuleb vangistuses viibivale süüdistatavale saata keeles mida ta valdab, ei ole antud juhul alust lugeda teadet õigeaegselt esitatuks, kuna süüdistatav sai aru milles ta süüdi mõisteti ja kuidas karistati juba 26.01.2007a. Süüdistatava selgitus õigeaegselt vastava teate edastamisest vangla töötajale ja selle tagastamisest hiljem seoses ümbriku puudumisega ei ole tõsiseltvõetav kuna süüdistatav on vanglas varem viibinud isik ja teab vangla sisekorda. RINGKONNAKOHTU KOHTUKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
12. Esmalt ringkonnakohus märgib, et maakohus on tegemata motiveeritud kohtuotsust, jätnud võtmata põhistatud määrusega seisukoha ka apellatsiooni tähtaja ennistamise või apellatsiooni käiguta ja läbivaatamata jätmise kohta, seega eirates KrMS § 319 ja § 323 sätestatut, saatnud apellatsiooni ringkonnakohtusse. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osutada Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud seisukohale, et kui esimese astme kohus võtab apellatsioonkaebuse vastu ja saadab selle edasi ringkonnakohtusse, siis on kaebuse esitamine loetud kohtu poolt tähtaegseks/ Riigikohtu otsused nr 3-1-1-62-02 ja 3-1-1-159-05/
13. Antud juhul on vaidlustatud kohtuotsuse näol tegemist vaid resolutiivotsusega. Apellatsioonikohtul puudub võimalus asja sisuliselt apellatsioonikorras arutamiseks ning ringkonnakohtul on võimalik vaid otsustada kas on rikutud seaduses ettenähtud apellatsiooni esitamise tähtaegu ning sellest tulenevalt määrata kas kriminaalasi kuulub saatmisele esimese astme kohtule motiveeritud otsuse tegemiseks või apellatsioon tuleb läbi jätta vaatamata. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtuotsuse ressolutiivosa tehti teatavaks 26 jaanuaril 2006 (tl 221-223), samal päeval tehti teatavaks ka apellatsiooni esitamise kord. Eesti keelne resolutiivotsuse koopia on vahi all viibinud M.R-ile kätte antud antud samal päeval / t.lk. 223/ . Kohtule oli teada, et M.R-i näol on tegemist kodakondsuseta isikuga, kelle emakeel on vene keel ja kes eesti keelt ei valda. Kohus on kooskõlas KrMS § 315 lg 2 resolutiivotsuse tõlkinud vene keelde ja M.R on tõlke kätte saanud alles 22.02.2007 aastal / t.lk. 331/. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-35-05, 06 aprillist 2005, märkinud, et isikutel, kes viibivad kohtuotsuse kuulutamisel vahi all, algab apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaeg hetkest, mil nad saavad kätte kohtulahendi koopia. Kuna antud juhul on tegemist eesti keelt mittevaldava isikuga algab tema apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaeg hetkest, mil ta saab kinnipidamiskohas kätte kohtulahendi tõlgituna keelde, millest ta aru saab. Antud juhul on M.R saanud vene keelde, seega temale arusaadavasse keelde, tõlgitud resolutiivotsuse 22.02.2007 aastal, millest algabki tema apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaeg. Seega on antud juhul M.R esitanud nii teate kui ka apellatsiooni tähtaegselt.
14. Peale ülaltoodut vajab märkimist asjaolu, et kummutatavad ei ole M.R-i väited ka sellest, et tema esitas kinnipidamiskoha juhtkonnale apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatise juba 01.02.2007 aastal, seega 7 päevase tähtaja jooksul ka kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Toimiku materjalide hulgas olev vastav avaldus kannab kuupäeva 01.02.2006, teatel vangla poolt vastuvõtu aega ei ole fikseeritud. Asjaolu, et ümbrikule on M.R kirjutanud kuupäevaks 06.02.2007 ei lükka ümber tema selgitusi paberkandjal, ilma ümbrikuta, vangla juhtkonnale teate edastamisest 01.02.2007 ega ka sellest, et talle see tagastati päevi hiljem ümbrikusse panemisest, mis tingis hilisema kuupäeva ümbrikul. KrMS § 171 lg 7 kehtestab põhimõtte, et vahistatud isiku poolt ei ole tähtaeg mööda lastud kui ta on kaebuse kinnipidamiskoha juhtkonnale esitanud enne tähtaja möödumist. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul kohus, jättes tegemata põhistatud kohtuotsuse, on oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse norme. Sellest tulenevalt kuulub kriminaalasi tagastamisele maakohtule samale kohtukoosseisule põhistatud otsuse tegemiseks. Peale tervikotsuse valmimist ja kättesaamist on vastavalt KrMS § 319 lg-le 3 süüdistataval õigus 15 päeva jooksul esimese astme kohtu otsuse peale esitada uus apellatsioon.
15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 328 lg 1 p 2, § 338 p 3, § 339 lg 1 p 7 saadab ringkonnakohus kriminaalasja Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus motiveeritud kohtulahendi tegemiseks. IVI KESKÜLA IGOR AMANN MALLE PREIMER