1, § 74 1 lg. 1 - rahatrahv 10800 EEK Tõkend Kaitsja 07.12.2006 Põhja
1, § 74 7 - rahatrahv 6000 EEK 22.12.2006 Põhja
2, § 74 7 Liikluskindlustuse seadus § 661 lg. 2 rahatrahv 9000 EEK 01.02.2007 Põhja
2 rahatrahv 10200 EEK 12.02.2007 Põhja
2 rahatrahv 12000 EEK 21.02.2007 Põhja
2 rahatrahv 12000 EEK 27.02.2007 Lääne
1 rahatrahv 6000 EEK 11.04.2007 Põhja
2, § 74 7 rahatrahv 13500 EEK 04.05.2007 Põhja
2, § 74 7Liikluskindlustuse seadus § 661 lg. 2 rahatrahv 18000 EEK 28.05.2007 Põhja
2, § 74 7 Liikluskindlustuse seadus § 661 lg. 2 rahatrahv 18000 EEK 19.06.2007 Põhja
1, § 74 7 Liikluskindlustuse seadus § 661 lg. 2 rahatrahv 6000 EEK 23.07.2007 Põhja
2, § 74 7 Liikluskindlustuse seadus § 661 lg. 2 rahatrahv 18000 EEK 14.08.2007 Põhja
2, § 74 7 Liikluskindlustuse seadus § 661 lg. 2 rahatrahv 18000 EEK 20.08.2007 Põhja
rahatrahv 5040 EEK 04.10.2007.a. Harju Maakohtu ( Liivalaia Kohtumaja) KarS § 199 lg.2 p.4 – 6 kuus vangistust 18 kuulise katseajaga elukohast lahkumise keeld. Andres Repnau RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.G KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista G.G ´ile 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui G.G ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2 Määrata G.G Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. KarS § 65 lg.1 ja § 64 lg.1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus, s.o. 2 (kaks) kuud vangistust kaetuks 04.10.2007.a. Harju Maakohtu ( Liivalaia Kohtumaja) otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o. 6 kuulise vangistusega. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista G.G ilt kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 400 (nelisada) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri XXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX Hansapangas märkides viitenumbri XXX. Kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa G.G olles 19.10.2006.a. karistatud LS § 74’19 lg 1 alusel rahatrahviga 10800.krooni, 19.11.06.a kell 04.00 juhtis mootorsõidukit XXXreg märgiga XXX, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 28.09.07.a kell 03.20 juhtis Harju MK, Rae vallas Heiki tee 1. km-l mootorsõidukit XXXreg märgiga XXX, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis; Seega pani G.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. G.G `i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – väärteoasja nr 2230,06,002673 koopiad, 30.09.2006.a. juhtis G.G mootorsõidukit XXXregistreerimismärgiga XXXomamata juhtimisõigust ning olles alkoholijoobes. G.G tuvastati alkoholijoove 0,51 mg/l. Sellega rikkus G.G Liikluseeskirja § 76 p 1; § 70 p 1 nõudeid pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74`19 lg 1 § 74`1 lg 1 järgi. Liiklusseaduse § 74`19 lg 1 alusel määrati G.G-le karistuseks 3 rahatrahv 180 trahviühiku ulatuses s.o. 10 800 krooni (t.lk.3-5); kohtuotsuse nr 1-3429/03 koopia (t.lk.6-18); tunnistaja ülekuulamise protokoll, et 28.09.2007.a. peatas tema liiklusjärelvalve käigus sõiduauto XXXregistreerimismärgiga XXX, mis liikus Tartu maanteel. Sõiduautot juhtis G.G, kontrollimise käigus selgus, et isikul puudus juhiluba ning joobetesti tulemusel näitas alkomeeter alkoholijoovet 0,31 mg/l (t.lk.19-19a); joobeseisundi tuvastamise protokoll, et 28.09.2007 tuvastati G.G alkoholijoove 0,31 mg/l (t.lk.20); isiku kinnipidamise protokoll (t.lk.21); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (t.lk.22); väärteoprotokoll nr AB854514, et 19.11.2006.a. juhtis G.G mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX alkoholijoobes ning samuti puudus juhtimisõigust tõendav dokument (t.lk.25); menetlusaluse isiku G.G ülekuulamise protokoll, et tema juhtis 19.11.2006.a. mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX, viimati tarvitas alkoholi enne sõitmist tund või kaks tagasi (t.lk.26); joobeseisundi tuvastamise protokoll, 19.11.2006.a. tuvastati G.G alkoholijoove 0,48 mg/l (t.lk.27); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (t.lk.28); kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millistega ta tunnistab oma süüd puhtsüdamlikult ning kahetseb toimepandut. 19.10.2006.a. karistas teda politsei LS § 74´19 lg 1 alusel rahatrahviga 10 800 krooni. Trahv on lõpuni tasumata, kuna ei ole jõudnud seda veel ära tasuda. Ei olnud teadlik et tema karistus on kehtiv. 19.11.2006.a. jäi politseile vahele, kui juhtis mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes. Kui palju tarvitas alkoholi ei mäleta. 27.09.2007.a. oli tema kodus ning jõi umbes 2 liitrit siidrit. Otsustas sõita sõbra juurde, oli teadlik et tarvitas alkoholi, kuid mõtles, et midagi ei juhtu, sest enesetunne oli hea. Jõudis roolis olla umbes viis minutit kui Harju Maakonnas, Rae vallas, Heiki teel pidas kinni politsei. Alkomeetri näit näitas alkoholijoovet 0,31mg/l. Palub kergemat karistust, väga kahetseb oma tegu ning lubab et enam seda ei juhtu. Kuna on suhkruhaige siis palub karistada rahatrahviga (t.lk.37-38 ) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav G.G on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. G.G on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. G.G `i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada G.G `it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et G.G `it ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna ei G.G ole tasunud temale mõistetud rahatrahve ning ta jätkas peale 19.11.2006.a. kuritegude toimepanemist, siis välistas G.G võimaluse kergema karistusliigi valikuks. G.G `i kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kuid G.G` i suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Kuna G.G puudub juhtimisõigus, siis ei saa tema suhtes kohaldada lisakaristust. Menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.