lg 1 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav F.L, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xxxxx, töökoht AS Selver, karistatud 2 korral väärteokorras Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu Tõlk Helgi Peeterson Kannatanu esindaja vandeadvokaat Raul Ainla RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.L
lg 1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud.
kohaselt pöörata karistusest täitmisele koheselt 5 (viis) kuud, jättes tingimisi täitmisele pööramata 2 aastat ja 1 kuu, kui F.L ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Tõkend - elukohast lahkumise keeld - kohtuotsuse jõustumisel tühistada ja pöörata vangistus täitmisele. Sisse nõuda F.L-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada) krooni, postikulu 138.60 (ükssada kolmkümmend kaheksa krooni ja 60 senti) krooni, kaitsjatasu 3306.50 (kolm tuhat kolmsada kuus krooni ja 50 senti) krooni, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 164.90 (ükssada kuuskümmend neli krooni ja 90 senti) krooni, ekspertiisitasu 9800.00 (üheksa tuhat kaheksasada) krooni ja joobe tuvastamise kulud 1420.00 (üks tuhat nelisada kakskümmend) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse vabatahtlikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lisaks kohtulahendi numbrile isiku nime, kelle eest tasutakse ja menetluskulude liigi (sundraha, postikulu jne). Juhul, kui ei tasuta nimetatud tähtajal vabatahtlikult menetluskulusid, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Svetlana Kiprušenkova tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või -protesti Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus F.L süüdistatakse selles, et tema vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isikuna, juhtides sõiduautot Opel Omega registreerimismärgiga xxx xxx 13.veebruaril 2007.a. kella 12.00 paiku põhjustas liiklusõnnetuse Järva maakonnas Paide vallas Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa tee 83,6.kilomeetril, rikkudes Liikluseeskirja (LE) § 76 nõudeid sellega, et juht ei tohi olla joobeseisundis, alkoholisisaldus veres 0,85 promilli, LE § 123 nõudeid sellega, et ei kohandanud sõiduki kiirust selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees, mille tagajärjel kaotas sõiduauto juhitavuse ja kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkus kokku Tartu suunas sõitnud sõiduautoga Honda Accord registreerimismärgiga xxx xxx, mida juhtis Mihhail Kiprušenkov, kes sai liiklusõnnetuse tagajärjel rasked tervisekahjustused – ajukolju ja kehatüve tömp trauma vasakpoolse koljulae ja koljupõhimiku murdudega, difuusse pehmekelmealuse verevalumiga, masiivse ajukahjustusega ning põrna vigastusega; vigastustuste tühistustena tekkis peaajuturse ja Mihhail Kiprušenkov suri saadud vigastustesse 14.veebruaril 2007.a. Mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega, millega tekitati inimese surm, pani F.L toime
Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Süüdistatav tunnistab ennast süüdi kinnitades, et tal puudub juhiluba ning enne antud õnnetust oli ta autot juhtinud üldse paaril korral ning tal puudus maanteel auto juhtimise kogemus. Süüdistatav tunnistab, et ei osanud hinnata sõiduki kiirust ega enda võimeid. Kuigi süüdistatav on väitnud, et arvas olevat enda sõidu alustamisel kaine, kinnitab tema joovet laboratoorne uuring alkoholidele nr 685 (tl 177). Samuti on tõenditeks tunnistajate L Si, K L ja V K ütlused, mille kohaselt tarvitasid nad koos süüdistatavaga õhtul ja öösel alkoholi ning koos sõideti süüdistatava poolt juhitava autoga järgmisel päeval Tallinna. Tunnistajate ütlustest nähtub, et neid tegelikult ei huvitanudki, kas autojuht on kaine ning kas ta omab juhtimisõigust ning tunnistajad avariihetkel alkoholijoobes olles magasid. Tunnistajate ütlusi neil alkoholijoobe kohta tõendavad laboratoorsed uuringud alkoholidele nr 683, 682 ja 158 (tl 154, 156, 158). Kuigi süüdistatav on omaks võtnud, et juba sõidu alustamiseks hoovist väljasõidul sõitis ta otsa teisele 2 autole, mille eest teda väärteokorras karistati (tl 187) ning millist tegu kinnitab ka tunnistaja L Sei seadnud ei süüdistatav ise ega ükski kaassõitjatest F.L juhtimisvalmidust kahtluse alla. Tunnistaja J L on andnud ütlusi selle kohta, kuidas avarii toimus, sest sõitis avariisse sattunud Honda taga ning tema helistas ka päästeametisse. Tõenditeks toimunud avarii kohta on liiklusõnnetuse akt (tl 2-3), sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 4-5), protokoll liiklusvahendi ülevaatuse kohta (tl 24-25; 28-29) ja liiklustehniline akt (tl 65). Laboratoorsest uuringust alkoholidele nr 659 nähtub, et Mihhail Kiprušenkovi näit oli õnnetuse hetkel negatiivne (tl 52) ning tema saadud vigastusi kajastab kohtuarstlik ekspertiisiakt (tl 35-41). Ka on tõenditeks kannatanu Svetlana Kiprušenkova ütlused. Vaadeldud tõendite alusel leiab kohus, et tõendamist on leidnud F.L süü süüdistuses nimetatud Liikluseeskirjade sätete rikkumises. Vaidlust ei ole selle üle, et süüdistatav oli alkoholijoobes ja kuigi ta mootorsõiduki juhtimisõigust ei omanud, rääkimata sõidukogemustest, asus ta ometi sõiduautot juhtima ja seda veel maanteel, mis on suure liiklustihedusega, pannes ohtu paljude inimeste elu ja tervise, mis näitab F.L erilist hoolimatust oma teo suhtes. Liiklusnõuete rikkumised pandi toime otsese tahtlusega, mille tagajärjel ettevaatamatusest põhjustati teise inimese surm ning puuduvad süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Tsiviilhagi on Svetlana Kiprušenkova poolt küll esitatud, kuid kohtuliku arutamise ajaks ei ole selgunud veel kahju lõplik suurus, mis peaks jääma süüdistatava kanda. Seepärast tuleb KrMS § 310 lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta tsiviilhagi läbi vaatamata ning selgitada kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilmenetluse korras pärast lõpliku kahjusumma selgumist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. F.L on varem karistatud väärteotrahvidega, mis on tasumata, kriminaalkorras karistamata, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust ja vabandamist kannatanu ees.
Arvestades F.L süü suurust, ei pea kohus põhjendatuks tema karistusest tingimisi vabastamist täies ulatuses. Samas on F.L varem kriminaalkorras karistamata ning esinevad vastutust kergendavad asjaolud, tegemist on noore inimesega, kes on kohtu arvates aru saanud oma süü suurusest. Eeltoodust lähtudes peab kohus otstarbekaks pöörata karistus täitmisele osaliselt ja ülejäänud osa vangistusest tingimisi täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu ei pane toime 3-aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistmisel süüdimõistetu menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9 ja 10 kohaselt ekspertiisitasu ja joobe tuvastamise kulud, määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud, sundraha 1,5 miinimumpalga ulatuses ja postikulud. F.L määratud kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks 3230.00 krooni ulatuses (koefitsent 1,7 – 8 ajapunkti). Õigusabi mahtu ja kvaliteeti arvestades on taotlus õigusabi tasustamiseks põhjendatud koefitsendi osas, kuid kohtuistungi protokollist lähtudes on fikseeritud 5 ajapunkti (1530.00 + 1062.50 krooni). Kohtueelselt on kinnitatud õigusabi kulud 714.00 krooni (koefitsient 1,7) ulatuses. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.