← Eesti

1-08-5749\2

Obsah (5)§ 424§ 218§ 66§ 50§ 56

Kriminaalasi nr 1-08-5749 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2008. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-5749 (08260101149) Kohtunik Li

§ 424

järgi käskmenetluses Süüdistatav S.T isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tõkend: elukohast lahkumise keeld; kaitsja: vandeadvokaat Uno Paimets Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 3 korral: 1) 24.05.2005.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt LS § 7419 ja § 741 järgi rahatrahviga 10200 krooni, rahatrahv tasutud; 2) 17.06.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt

§ 218

lg 1 järgi rahatrahviga 180 krooni, rahatrahv tasutud; 3) 16.11.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt LS § 747 järgi rahatrahviga 240 krooni, rahatrahv tasutud RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada S.T

§ 424

järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära ulatuses, s.o 15000 (viisteist tuhat) krooni riigituludesse.

§ 66

lg 1 alusel määrata S.T-le mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi, s.o igakuiselt 28. kuupäevaks vähemalt 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni kuus alates 2008.a maist kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. 1

(3)

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta S.T-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuus) kuuks.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber

  1. Sisse nõuda S.T-lt riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 2) kaitsetasu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt osutatud õigusabi eest; 3) menetluskulu 28 (kakskümmend kaheksa) krooni 50 senti.
  2. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel S.T suhtes tühistada. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates õigus esitada otsuse teinud kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.T süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis 17.02.2008.a kell 11.52 Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt
  3. km-l mootorsõidukit BMW 328i registrimärgiga 337 TGZ isikuna, keda on varem karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest 24.05.2005.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt väärteokorras rahatrahviga 10200 krooni. Seega pani S.T toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada S.T

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses, üks päevamäär on 60 krooni, s.o 15000 krooni riigituludesse.

§ 66

lg 1 alusel määrata S.T-le mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi, s.o igakuiselt 28. kuupäevaks vähemalt 1250 krooni kuus alates 2008.a maist kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta S.T-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks.

Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S.T puhul ei tuvastanud kohus vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Arvestades S.T süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt 2

(3)märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

§ 66lg 1 alusel võib määrata rahalise karistuse tasumise ositi.

Ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei ületa prokuröri taotletud määras ühte aastat.

§ 50lg 1 p 1 alusel tuleb S.T-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub S.T-lt väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 6525 krooni. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Määratud korras osutas kohtueelses menetluses S.T-le riigi õigusabi vandeadvokaat Uno Paimets. Justiitsministri 26.01.2005.a määrusega nr 2 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ § 7 lg 1 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest 420 krooni ühe menetlustoimingu kohta; nimetatud tasumäära kohaldatakse korra § 7 lg 3 kohaselt ka menetlustoiminguks nõusoleku andmise protokollide koostamisele ja esitamisele ning kaitsja tegevusele kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, sealhulgas kriminaaltoimiku tutvustamisele kaitsealusele ja taotluste esitamisele. Korra § 1 lg 2 järgi lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18%, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjale on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud 28,50 krooni on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus lähtub otsuse tegemisel KrMS §-dest 253, 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.