KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.aprill 2007.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 11.aprill 2007.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-06-13780 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Alina Koop Kriminaalasi M.Z süüdistuses KrK prg. 215 lg 2 p.1 ja 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Apellatsiooni esitaja Süüdistatava M.Z kaitsja adv. Avo Pärmann Prokurör Kristine Tamm Süüdistatav M.Z (ankeetandmed Pärnu Maakohtu otsuses) Maakohtu otsus 5.veebruarist 2007.a. Kaitsja RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu otsus 5.veebruarist 2007.a. M.Z suhtes osaliselt 1) KarS prg. 215 lg 2 p.1 ja 424 järgi mõistetud karistuse osas. 2) KarS prg. 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Teha uus o t s u s, millega 2 1) Mõista M.Z-ile KarS prg. 63 lg 1 alusel KarS prg. 215 lg 2 p.1 ja 424 järgi karistuseks 10 kuud vangistust. 2) KarS prg. 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusega Harju Maakohtu 25.11.1999.a. otsusega kandmata karistus 2 aastat 2 kuud ja 23 päeva vangistust ning liitkaristuseks lugeda 3 aastat ja 23 päeva. 3) KarS prg. 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 1 kuu ja 24 päeva. Ärakandmisele kuulub 2 aastat 10 kuud ja 29 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 6.veebruar 2007.a. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt – maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas.. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: M.Z mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu otsusega 5.veebruarist 2007.KarS prg. 215 lg 2 p.1 ja 424 järgi ning KarS prg. 63 lg 1 alusel karistati 2 aastase vangistusega. KarS prg. 65 lg 2 alusel mõisteti M.Z-ile liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 4 aastat, 2 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuseks loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu ja 23 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 6.veebruar 2007.a. M.Z mõisteti KarS § 215 lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et tema, olles KarS prg. 215 lg 2 p.1 tähendatud isik, 15.05.
- a. ajavahemikul kell 01.30 – 03.30 võttis Pärnus, x asuvast S. R korterist omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil S. R kuuluva sõiduauto Ford Scorpio reg märgiga xxx XXX võtmed ning Pärnu linnast x maja eest omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil S. R kuuluva sõiduauto Ford Scorpio reg märgiga xxx XXX, 3 millega sõitis Pärnu linnas ringi, kuni 15.05.
- a. kella 03.48 ajal Pärnu linnas Riia maanteel politsei poolt kinnipidamiseni. KarS prg. 424 järgi mõisteti M.Z süüdi selles, et tema olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 22.12.2005 Lääne Politseiprefektuuri poolt 19 1 Liiklusseaduse § 74 lg 1 ja § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 10 500 krooni, juhtis 15.05.2006 kella 03.48 ajal Pärnu linnas Riia maanteel suunaga Papiniidu tänava poole mootorsõidukit Ford Scorpio reg märgiga xxx XXX alkoholijoobe seisundis, rikkudes sellega liikluseeskirja § 76 p 1,3 ja Liiklusseaduse § 20 lg 3,4 nõudeid. Apellatsioonis vaidlustatakse M.Z süüdimõistmist KarS prg. 215 lg 2 p.1 järgi, süüdimõistmist KarS prg. 424 järgi süüdimõistmist ei vaidlustata. Apellant taotleb kohtuotsuse tühistamist M.Z süüdimõistmise osas KarS prg. 215 lg 2 p.1 järgi ja uue otsusega M.Z õigeksmõistmist nimetatud paragrahvi järgi. Kaitsja väidab, et S. R palus M.Z x tänavalt auto ära tuua ning andnud selleks ka autovõtmed. Sedasama kinnitas eeluurimisel ka kohtuistungi ajaks surnud G. T. S. R aga eitab nii võtmete andmist kui ka sõita lubamist. Maakohus hindas S. R ütlusi tõepärasemaks ja viitas seejuures M.Z käitumisele peale politsei poolt kinnipidamist. Kaitsja märgib aga, et S. R teavitamata jätmine võis olla tingitud piinlikkustundest viimase ees. Auto jätmine x läheduses asuvasse parklasse oli antud olukorras mõistlik ja ainuvõimalik, sest M.Z puudus õigus seda mujale viia. Ei ole välistatud, et S. R samuti alkoholi pruukinuna ei mäletanud täpselt kõike toimunut, samuti võisid asjaosalised üksteist vääralt mõista. G. T ütluste kõrvalejätmist ainuüksi tema sugulussidemeist lähtuvalt ei ole õige. Seda enam, et surma tõttu polnud võimalik tema ütlusi kohtuistungil kontrollida. Apellatsioonkohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu ja taotles kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata. selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
- M.Z kaitsja apellatsioonis taotletakse maakohtus uuritud tõendite pinnalt tehtud järelduste ümberhindamist auto omavolilise kasutamise episoodis ja maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ning süüdistatava õigeksmõistmist nimetatud kuriteos. Seejuures ei ole esitatud apellatsioonis mingeid uusi, maakohtule mitte teada olnud asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuse kirjeldav-motiveerivas osas põhjalikult käsitlenud kriminaalasjas kogutud tõendeid, analüüsinud nende sisu ja tuvastatuks loetud kuriteosündmuse tehiolusid ning põhjendanud, milliseid tõendeid loetakse usaldusväärselt süüdistust tõendavaks. Analüüsitud on süüdistatava kaitseversiooni ja kannatanu ning tunnistajate ütluste usaldusväärsust. 4 Kohtukolleegium peab omalt poolt vajalikuks märkida, et ühtegi veenvat seletust sellele, miks kannatanu peaks R.tera vastu andma teadvalt valeütlusi, süüdistatav ega kaitsja esitanud ei ole. Asjaolusid, millised annaks alust rääkida, et kannatanul oli mingi isiklik vihavaen või materiaalsed huvid, ei esine. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud oletuslike väidete alusel puudub alus maakohtu põhjendatud järelduste ümberhindamiseks. Küll peab kohtukolleegium võimalikuks vähendada M.Z-ile vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest mõistetud karistust ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Vaidlustatud kohtuotsuse tegemise ajal oli KarS prg. 215 lg 2 ettenähtud kuritegu oma raskusastmelt esimese astme kuritegu, mille eest oli ettenähtud karistus 2 kuni 10 aastat. Maakohus karistas M.Z KarS prg. 215 lg 2 sanktsiooni alammääras. Käesoleval ajal kehtiva seaduse kohaselt on aga KarS prg. 215 lg 2 sanktsiooni tunduvalt kergendatud ja 2 aastane vangistus on juba kehtiva seaduse kohaselt sanktsiooni ülemmäära lähedane. Nimelt näeb käesoleval ajal kehtiva KarS prg. 215 lg 2 sanktsioon ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Samas kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega M.Z-ile reaalse vangistuse mõistmise vajalikkuse osas. Maakohus on lugenud M.Z-ile mõistetud karistusest kantuks aja 1 kuu ja 23 päeva. Sellise aja on maakohus saanud arvestades ajavahemikku 13.detsember 2006.a. kuni 5.veebruar 2007.a. Kohtukolleegium leiab, et õige on selle ajavahemiku pikkuseks lugeda 1 kuu ja 24 päeva. Üks kuu lõpeb 12.jaanuaril 2007.a. (ühes kuus ei saa olla kahte ühesugust kuupäeva, sellepärast ei ole õige lugeda 1 kuu lõpuks 13.jaanuari 2007.a.) ja sellele lisandub veel 24 päeva (13.jaanuar kuni 5.veebruar). Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.4, 338 p.4, 340 lg 2 p. 4, 342 ja 343 lg 1 tühistab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse 5.veebruarist 2007.a. M.Z suhtes osaliselt. Julia Katškovskaja Malle Preimer Jüri Paap