1-07-1352\4

(06231400498)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Eveli Kallion Kriminaalasi T.G süüdistuses lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav T.G - isikukood XXX, Eesti kodanik; kõrgharidusega; elukoht:XXXXXXX; töötab FIEna; varem kriminaalkorras karistatud 20.12.1999.a Lääne-Viru Maakohtu otsusega KrK § 1485 lg 1, 141 1 lg 3 p 1 ja § 161 järgi tingimisi 3-aastase vangistusega 2aastase katseajaga ning võeti ära teataval ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise õigus 2 aastaks; korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega, sealhulgas 10.08.2004.a Lääne Politseiprefektuuri otsusega liiklusseaduse § 7419 ja § 7435 lg 1 järgi ja karistatud rahatrahviga 14400 krooni (trahv tasumata); tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja advokaat Eva Rivis KarS § 424 järgi RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada T.G KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust . KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu 10 päeva) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud ja 20 päeva vangistust. 2 KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui T.G 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata T.G-le kriminaalhooldaja. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta T.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 4 (neljaks) kuuks.
2. Välja mõista T.G-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 292,10 kr (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks krooni ja 20 senti) ning sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on
3. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. T.G isikuna, keda 10.07.2004.a mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis on Lääne Politseiprefektuuri otsusega 10.08.2004.a karistatud rahatrahviga 14 400 krooni, karistatus kustumata, uuesti
4. aprillil 2006.a. kella 15.10 ajal Tallinnas Tartu mnt/Lubja tn ristmikul juhtis mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga 162 TEK, olles joobeseisundis. Sellega pani T.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav T.G tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja E. Rivis pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et T.G süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - väärteoprotokolliga 21.04.2006.a. (tl. 7) ning alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl. 8), kus alkoholijoobeks on mõõdetud 1,09 mg/l; joobe tuvastamisega mõõteriista abil T.G nõustus; joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ta ei nõudnud; 3 - Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna otsusega 10.08.2004.a (tl.3), millest nähtuvalt on tegemist isikuga, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis; - õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.11-12) ja väljavõttega karistusregistrist (tl. 13 – 15), kus on fikseeritud varem toime pandud süüteod, nende eest mõistetud karistused ja nende täitmise käik; - samuti kahtlustatava T.G enda ütlustega eeluurimisel (tl.21 -2 2), kus ta oma süüd tunnistas ja toimepandut kahetses. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et T.G süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning T.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Õigusvastasust või T.G süüd välistavaid asjaolusid pole tuvastatud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus T.G süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et T.G, kellel on käesoleva ajani tasumata eelnevate süütegude eest mõistetud rahatrahvid, ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Selleliigiline karistus pole olnud piisavaks vahendiks, et hoiduda edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Mõistes T.G-le karistuseks aga vangistust, on põhjendatud tema suhtes kohaldada KarS § 75 ja § 74 sätteid, s.o. mõista talle vangistus tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Õiguskorra kaitsmise huvides peab kohus põhjendatuks kohaldada ka lisakaristust, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ja seda üheks aastaks ja neljaks kuuks. Korduv joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine on raskeim liikluseeskirja rikkumine ning kujutab endast suurt ohtu kõigile liiklejatele ning lisakaristuse kohaldamata jätmine ei oleks millegagi põhjendatud. Lisakaristust ei saa mõista sanktsiooni alammääras, sest tegemist on isikuga, kes korduvalt ning pikka aega on eiranud liikluseeskirja nõudeid. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311-
5. Kohtunik