2 p. 4 - § 25 lg. 2 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: E.M on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 22.03.2006 a. kell 16.20 AS S kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis pudeli viina Viru Valge hinnaga 35.50 krooni ja pani oma jope taskusse. Peale seda möödus ta kassast kauba eest tasumata ja suundus väljapääsu poole, kuid ei viinud oma tegevust lõpule, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Kaup summas 35.50 tagastatud rikkumatult kauplusele. Seega E.M pan i toime kuriteokatse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist isikuna, kes on varem toime pannud varguse s.o.
2 p. 4 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav E.M end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnista, kuid taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon ei ole põhjendatud ning süüteo toimepanemine süüdistatava poolt ei ole leidnud tõendamist. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulmist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde selles, et ta ei varastanud pudelit viina. Tal oli pudel viina kaasas, mille oli ostnud paar nädalat varem Viru keskusest. Ta tahtis midagi joodavat, Sprite, kõrvale osta, kuid ei ostnud. Ta peeti turvatöötaja poolt kinni enne kassat ning turvaruumis võeti tema taskust pudel viina. Turvatöötaja O. S andis eeluurimisel antud ütlusi, et ta viibis turvaruumis, mis on eral-datud müügisaalist peegeldatud aknaklaasiga ja märkas müügisaalis alkoholileti juures noor-meest, kes vaatas kogu aeg ringi. Ta nägi, kuidas noormees võttis riiulilt pudeli viina ja kohe pa-ni selle paremasse taskusse ja suundus kaupluse väljapääsu poole. Pärast kassast möödumist ta pidas noormehe kinni ning toimetas turvaruumi. Turvaruumis noormees andis tema kätte pare-mast taskust välja võetud pudeli viina. №ormees nimetas end V. H-ks, kuid politsei saabudes noormees hakkas toimepandud vargust eitama. Kohus, kuulanud ära süüdistatava selgitused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kaupluse S. avalduse ja turvatöötaja ettekandega E.M kinnipidamise kohta, turvatöötaja ülekuulamise ütlustega, et ta nägi kuidas E.M võttis riiulilt pudeli viina ja selle peitis taskusse / t.l. 2, 3, 5, 52, 53 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalhooldusametniku korralise ettekande alusel E.M tarvitab narkootilisi aineid ja seetõttu viibis ka psühhiaatria haiglas. Katseaja jooksul teda karistatud kahel korral rahatrahviga. Jääb mulje, et E.M soovib kateaja võimalikult libedalt mööda saada. Vaatamata sellele, et Harkoz eitab kuriteo toimepanemist, kuid nõustub kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis, kohus leiab, et E.M-i poolt ülalnimetatud kuriteo toimepanemine on tõendatud eelkõige tunnistaja poolt antud ütlustega selles, et ta nägi turvaruumist läbi akna, kuidas E.M võttis riiulilt viinapudeli, mille pani taskusse ja seejärel ta pidas kinni sama isiku pärast kassast läbimist. Turvaruumis isik andis talle taskust võetud viinapudeli. Kohtul ei ole mingit alust kahelda tunnistaja poolt antud ütlustes, sest enne ülekuulamist teda hoiatati valeütluste andmise eest ja ta andis selle kohta ka allkirja. Samuti tema poolt kohtueelsel eeluurimisel antud ütlused on üheselt mõistetavad. Kriitiliselt tuleb suhtuda E.M-i poolt antud ütlustesse, et ta ostis nädal enne kinnipidamist selle viinapudeli Viru keskusest ja läks sellega poodi, et osta viinale midagi karastavat kõrvale. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava poolt toimepandud kuriteo eitamist, kuid lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, uue tahtliku kuriteo toimepanemist katseajal, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, narkootiliste ainete tarvitamist arsti ettekirjutuseta ja selle järjekordset tarvitamist 05. mail 2006 a, samuti toimepandud kuriteo raskust ja mõistetava karistuse proportsionaalsust, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada E.M
2 p. 4 järgi ja § 25 lg. 2 kaudu ning mõista karistuseks 45 ( nelikümmend viis ) päeva vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) kuu vangistust.
2 alusel suurendada mõistetud karistust Saare Maakohtu 09.05.2005 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 6 ( kuus ) kuud ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 7 ( seitse ) kuud vangistust Mõistetud karistuse tähtaega arvestada E.M kohtuotsuse jõustumisel vangistuse täitmisele asumise ajast. Karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 22.03.2006 a. kuni 24.03.2006 a. s.o. 3 ( kolm ) päeva 2 Välja mõista E.M-ilt sundraha 4500 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista E.M-ilt kaitsjatasu 2495.70 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtusse 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.