Kriminaalasi nr.1-06-7915 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprillil 2007.a. Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-7915 Kohtukoosseis Kohtunik H
§ 205
järgi Prokurör Milvi Väin Süüdistatav U.O Kaitsja ID xxx; varem karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld Vandeadvokaadi vanemabi Vello Luik RESOLUTSIOON KrMS § 173, 175, 179, 180, 189 lg. 2 ja 3, 263, 268, 288, 293, 296, 305,306, 309, 310, 311-313, 315, 318, 319 alusel Kohus otsustas: Süüdi mõista U.O
§205järgi ka karistada teda kuue
(6)kuulise vangistusega.
§74lg.1 kohaselt jätta vangistus U.O suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui U.O kahe
(2)aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§75
alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Samuti tuleb määrata U.O katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. kohta; Tõkend – „elukohast lahkumise keeld“ U.O suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Jätta A. G. , K. S. , M. J. , L. K. , A. P. , L. P. ja OÜ M. tsiviilhagid läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Välja mõista U.O-lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas viis tuhat nelisada
(5400)krooni riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874; a/k Hansapangas 221023778606, viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „U.O, 1-06-7915, sundraha“. Välja mõista süüdistatavalt U.O-lt menetluskulu –-advokaadi Vello Luik osaluse eest kohtueelses menetluses summas üks tuhat nelisada nelikümmend neli
(1444)krooni 32 senti (s.h. käibemaks summas 220.32) ja osaluse eest asja menetlemisest summas neli tuhat kaheksasada viisteist
(4815)krooni 40 senti (sellest käibemaks 735.40 krooni ) riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874; a/k Hansapangas 221023778606, viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „U.O, 1-06-7915, kaitsjatasu“. Välja mõista U.O-lt, riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874; a/k Hansapangas 221023778606, viitenumber 2800049874) menetluskulu – ekspertiisistasu summas kolm tuhat kuussada
(3600)krooni. Maksekorraldusele märkida selgitus: „U.O, 1-06-7915, menetluskulud“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu, teatades kohtule apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme
(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (11.04.2007.a.). Apellatsioon esitada sellisel juhul kohtule kirjalikult viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (11.04.2007.a.). 2
(14)Selgitada, et KrMS § 315 lg. 6 alusel on õigus koheselt loobuda apellatsiooniõigusest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse U.O selles, et tema, 21.01.2006.a ajavahemikul kella 11.50 - 12.30 X X x asuva maja keldris sulatas gaasipõleti lahtise leegiga külmunud veetorusid, mille tagajärjel tekkis tulekahju, kus hävis täielikult elumaja. Kuriteoga tekitas varalist kahju A. G. 350 000 krooni, OÜ M. 190 000 krooni, K. S. 200 000 krooni, M. J. 119 850 krooni, L. K. 110 000 krooni, A. P. 31 710 krooni ja L. P. 40 350 krooni. Võõra asja hävitamisega ettevaatamatusest üldohtlikul viisil ja suure kahju tekitamisega pani U.O toime
§ 205järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Tuvastatud asjaolud Esitatud süüdistuses U.O end süüdi ei tunnistanud /kohtutoimik lk.47/. U.O kaitsja, advokaat Vello Luik asus seisukohale, et U.O-le esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ning süüdistatav tuleb õigeks mõista /kohtutoimik lk.47/. Süüdistatav U.O andis kohtuliku arutamise käigus ristküsitlusel järgmised ütlused: vastates prokuröri küsimustele süüdistatav U.O kinnitab, et ta ei ole süüdi. Süüdistatav seletab, et 21.01.2006.a. käis ta väljakutsel X linnas X tänav X majas, kus veetorud olid kinni külmunud. Väljakutse tegi korter nr X omanik ning töökäsk anti talle Y AS-i esindaja poolt. Väljakutse kohta koostas ta väljasõiduakti, kuhu märgitakse kellaajaliselt, millal ta objektile jõudis ja millal sealt lahkus. Tehtud töö eest pidi talle tasu maksma Y AS. Sellel päeval (21.01.2006.a.) oli tal veetorude sulatamiseks kaasas väike balloon, mille leegi pikkus sooja ilmaga on ligi 10 cm, külma ilmaga aga on leek tunduvalt väiksem, sest gaas ei tule nii hästi välja. (süüdistatav vaatab kriminaaltoimikus lk. 16 olevat fotot ja kinnitab, et tegemist on gaasipõletiga ROTHENBERG, millega ta töötas). Süüdistatav seletab, et kuna ta oli varem ka selles majas töid teostanud, ning ta teadis, et keldriuks on lahti, läks ta kohe keldrisse, eelnevalt kellegagi suhtlemata. Keldris on kaks ruumi: soojasõlm ja tagaruum. Kuna tagumises ruumis elektrit ei olnud, pidi ta kasutama taskulampi, et uurida kas pealugeja juurest vesi välja tuleb. Kuna sealt vett välja ei tulnud, tuli hakata sellest kohast veetoru sulatama. Torud olid metallist, millede peale oli külma kaitseks klambritega kinnitatud hall isoleer. Isoleeri võttis ta enne sulatamist torudelt maha. Sulatas ta veetoru lugejast kuni nurgani. Sulatades hoidis ta kätt kogu aeg toru peal, et tunda kas vesi on lahti või mitte. Sulatamistehnoloogia kohta seletab, et kui toru läheb külmaks, on vesi lahti sulanud. Kui toru läheb sulatamise käigus väga kuumaks tuleb edasi liikuda. Seinast olid torud 10-15 cm eemal. Nii seinad kui lagi olid süüdistatava kinnitusel telliskivist. Süüdistatav seletab, et tagumine ruum oli täiesti pime, ning, et ta töötas ainult ühes nurgas. Prokuröri küsimusele, kus süüdistatav hoidis sulatamistööde ajal taskulampi, seletab süüdistatav, et kui ta tööd tegi oli taskulamp tal vahepeal käes, vahepeal surus kahe toru vahele, sest tal oli vaja kahte kätt kasutada. Torude paiknemise kohta seletab süüdistatav, et üldtoru tuli keset seina välja, siis keeras paremale kuni nurgani, nurgast läks üles lae poole, edasi läksid torud läbi lae esimesele 3
(14)korrusele. Ventilatsiooniava süüdistatav ei märganud. Keldripõrandal olevat prahti aga märkas. Ta seletab, et ta läks koos korteri nr.x omanikuga viimase korterisse vaatama, kas vesi on lahti. Süüdistatav kinnitab, et kui nad läksid vaatama, kas külmunud torustik on lahti sulanud, ei jätnud ta gaasipõletit tööle, kuid avaldab, et taskulambi jättis ta küll põlema. Ta seletab, et korteris avas ta kraani ning mõne aja pärast hakkas sealt külma vett tulema, seega oli vesi lahti läinud. Ta läks keldrisse tagasi, kontrollis, et torud olid külmad ning pani isoleeri torude peale tagasi. Süüdistatav avaldab, et pärast isoleeri tagasipanemist jõi ta keldris veel tassi kohvi. Selle aja sees ta mingit kärsahaisu ei tundnud. Peale kohvi joomist, korjas ta tööriistad kokku ning lahkus keldrist. Seejärel läks korterisse nr.x allkirja võtma, et töö on tehtud. Süüdistatav ei mäleta, et ta oleks tollel päeval kedagi trepikojas näinud või et keegi oleks temaga rääkinud. Keldris valitseva olukorra osas, seletab süüdistatav, et keldrisse sisenedes märkas ta, et harukarbist olid veetud elektrijuhtmed, mis olid visatud niisama torude peale ning see segas torude üles sulatamist. Ta proovis indikaatoriga, kas juhtmes on vool sees ning teatas A. P. , et keegi varastab elektrienergiat. Ta nägi, et juhtmed lähevad üles esimesele korrusele, sealtsamast nurgast, kust läks veetoru üles, mida ta sulatas. Prokuröri küsimusele, kas laes oli mingi avaus, seletab süüdistatav, et laes oli väike ava, šahti ei olnud. Rippuva elektrijuhtme kohta seletab süüdistatav, et ta pidi elektrijuhet käega hoidma, et see ei segaks teda torude lahti sulatamisel. Ta töötas nurgas, see juhe tuli teisest ruumist samasse nurka ja läks koos veetorudega ülesse. Ta avaldab, et hoidis elektrijuhet leegist eemal, ning, et ta ei sulatanud nii kõrgele, et leek oleks juhtme peale läinud. Ta kinnitab, et peale tööde teostamist oli kõik korras. Ta avaldab, et talle ei tule meelde, et keegi oleks küsinud, mis kärsahais on? Vastates kaitsja küsimustele, seletab süüdistatav, et taskulamp oli tal vahepeal käes, vahepeal rippus kahe toru vahel. Kusagil kõrgusel 1.50m, suunatud nurka, kus ta veetorusid sulatas. Laes oleva ava suuruse kohta avaldab süüdistatav, et tema meelest oli avaus umbes 15cm * 15 cm. Ta seletab, et ta soojendas toru kolmiku kohalt, ehk sealt, kus toru nurgast üles keerab ning, et see koht oli laest 40-50 cm kaugel. Süüdistatav seletab, et ta on ka varem käinud seal majas torusid lahti sulatamas ning siis oli talle öeldud, et just seal nurgas külmub majja sissetuleva külma vee toru alati ära. Süüdistatav seletab, et puitkonstruktsioone ta ei näinud, samas ta ei vaadanud ka täpselt, mis materjal seal oli. Seda, et keldri põrandal oli prahti, seda ta kinnitab. Lisaks avaldab süüdistatav, et kui Y AS esindaja pärast tulekahju paar päeva hiljem keldris pilte tegi, ei olnud seal enam elektrijuhet. Kes elektrijuhtme sealt ära viis, ei oska ta öelda. Vastates kohtu küsimustele, kinnitab süüdistatav, et majja sissetuleva külma vee toru sulatamisel olid tema poolt kõik ohutusnõuded täidetud, tal oli kaasas tulekustuti, keldris oli ka väljalaskekraan, kust saab vajadusel vett võtta. Süüdistatav seletab, et pärast majja sissetuleva külma vee toru lahti sulatamist hakkab väljalaskekraanist vett jooksma. Nii oli ka seekord. Ta kinnitab, et oli pärast torudele isoleeri tagasi panemist keldris veel 10 minutit ja ta ei tundnud selle aja jooksul suitsulõhna ega näinud ka leegivalgust. Vastates kannatanu OÜ M. esindajale küsimustele, seletab süüdistatav, et torude isolatsiooniks oli porolooni taoline materjal. Süüdistatav möönab, et ta ei kontrollinud, kas keldripõrandal oli tuleohtlikke materjale, põhjendades seda asjaoluga, et ta töötas gaasipõletiga, millel oli väike leek. Süüdistatav avaldab, et kui ta majast lahkus ei olnud majast elekter ära läinud. /Kohtutoimik lk.47-49/ Kohus avaldas KrMS §292 alusel prokuröri taotlusel ekspertiisiakti nr. PT-13-06/867 /tl.106107/. Ekspert Allan Juhe andis kohtuistungil ekspertiisiakti sisu selgitamiseks alljärgnevad ütlused: järeldusele, et tulekahju tehniliseks tekkepõhjuseks oli lahtise tule allika termiline toime tuli ta seetõttu, et teisi reaalseid süüteallikaid ekspert ei näinud. Uurides sündmuskohta 4
(14)ta elektrijuhet ei leidnud. Ta seletab, et ülesmineva avause piirkonnas olid juhtme vasksooned säilinud need ulatasid avausest allapoole. Nende soonte uurimisel mingeid lühisele viitavaid tunnuseid ei olnud. Seega jõudis ta järeldusele, et süüteallikaks oli gaasipõleti leek. Ekspert seletab, et internetist leitud andmete kohaselt on gaasipõleti leegi temperatuur 1750 kraadi ja töö temperatuur 730 kraadi. Puidu süttimise temperatuur on 240 kraadi. Ta seletab, et gaasipõleti leek sädemeid ei anna. Põhikuumus on leegi enda piirkonnas. Kui leegist eemale minna, siis temperatuur langeb väga kähku, seega põhiline on leek ise. Ekspert seletab, et leegi pikkust saab vähesel määral reguleerida, katse tulemusena said nad leegi maksimaalseks pikkuseks 15-20 cm. Nad proovisid gaasipõleti leegi toimet ka puidu peal kui leek oli pikk ning leek oli puidu vastas, siis süttis puitklots 25 sekundiga. Eksperdi arvates on võimalik külmunud torusid soojendada gaasipõleti 2 cm pikkuse leegiga, kui põleti on toru vastas, aga konkreetse põleti kohta ta täpselt öelda ei oska. Vastates kaitsja küsimusele kinnitab ekspert süüdistatava poolt esitatud väidet, et madalal temperatuuril on leek väiksem. Vastates prokuröri küsimustele avaldab ekspert, et käis sündmuskohta vaatlemas 15.märtsil ning, et siis elektrijuhet keldris ei olnud. Ta selgitab, et lühisele viitav tunnus on vase sulamine, lühis tekib väga kõrge temperatuuriga ja siis hakkab vask sulama. Veelkord kinnitab ekspert, et tema arvamuse kohaselt tekkis tuli lahtise tule allikast mitte aga elektrist. Kolde asukoha kohta seletab ekspert, et välistatud on tulekolde paiknemine esimesel korrusel. Ta märgib, et kui vaadelda päästeteenistuse poolt tehtud pilte, siis tuli oli korraga keldris ja pööningul, seega oli tuli saanud alguse keldrist ja levinud üles. Fotodelt on näha, et leek tuleb välja katuse keskelt, see näitab, et tuli liikus keldrist ülespoole. Ekspert avaldab, et kuna keldris oli nii palju põlenud, siis ei olnud täpselt tuvastatav, milliste materjalidega oli tegemist. Laes oli näha puitkonstruktsiooni, aga see võis olla 1 korruse põrand. Kannatanu esindaja küsimustele vastates avaldab ekspert, et kui elektrijuhe on voolu all, siis läheb elekter ära, kui tulekahju jõuab juhtme isolatsioonini ja juhtmed sulavad ära. Kui hoones on kaitsmeseadmed korras, lülitub vool koheselt välja. Kuna ei ole teada, kuhu see juhe läks ning kas sinna taha oli midagi ühendatud, siis võis tekkida olukord, kus kaitse, mille taha nimetatud juhe läks, lülitus välja, aga ülejäänud majas võis elekter alles jääda. /Kohtutoimik tl.49-50/ Kannatanu A. G. andis kohtuistungil prokuröri küsimustele järgmised ütlused: kannatanu elas x tänav x korteris nr.x. Ta seletab, et kuna majas olid ära külmunud majja sissetuleva külma vee torud, helistas M. J. Y AS-ile, et nad saadaksid kellegi külmunud veetorusid lahti sulatama. Kannatanu seletab, et kui süüdistatav U.O läks üles kolmandale korrusele M. J. käest allkirja võtma, ütles kannatanu talle, et koridorist tuleb suitsu. Kui U.O trepist alla tuli küsis kannatanu tema käest, et kas me läheme põlema, mille peale süüdistatav vastas, et ei lähe, et ta sulatas vee lahti. Enne U.O käest küsimist ta tundis suitsulõhna, aga midagi konkreetset ei näinud. Ta seletab, et nägi, millal U.O trepist alla läks, aga seda, kas U.O sõitis kohe ära, seda ta öelda ei oska. Nägi lihtsalt, et läks majast välja. Siis tuli korterist nr.x naaber ja ütles et sul on meesterahvad kodus, et läheme vaatama mis keldris toimub. Nad jõudsid välja, sest keldrisse saab ainult hoovist ja nägid, et leek oli juba üleval. Seejärel hakkasid nad lapsi ja asju korterist välja viima. Korterisse tagasi minnes nägi ta, et tema magamistoa sein, mis oli K. S. korteri seinaga ühine sein, põles. Ta seletab, et majal olid puitkonstruktsioonid ja välisümbris oli laotud tellistest. Keldri kohta ta midagi öelda ei oska, sest on käinud seal ainult ühe korra. Korter oli kindlustatud, vara mitte. Kindlustusest sai ta hüvitist summas 202 000 krooni. Täpset vara nimekirja kannatanul kohtule esitanud ei ole. Kannatanu avaldab, et talle tekitatud kahjuks on tules hävinud vara koos koristustööde teostamiseks mineva kuluga, s.o. summas 150 000 krooni. 5
(14)Vastates kaitsja küsimustele kannatanu seletab, et 21.jaanuaril 2006.a. nägi ta U.O ainult ühel korral. Kannatanu seletab, et ta küsis M. J. , et kas see oli seesama mees, kes tööd tegi, siis sai ta kinnitust sellele, et ta rääkis U.O-ga. Kannatanu seletab, et ta nägi U.O siis kui ta käis allkirja võtma, sest nägi paberit tema käes. Kannatanu seletab, et ta oli suitsulõhna juba enne tundnud, aga kui palju varem, seda ta öelda ei oska. Kui ta ukse lahti tegi, siis nägi ta koridoris suitsu. Kui ta ukse avas, siis kuulis ta, et keegi tuleb trepist alla, kelleks osutus U.O. M. J. tuli umbes 5-10 minutit pärast seda kui kannatanu koridoris oli. Kannatanu seletab, et välja minnes nägi ta leeki tulevat keldrist, päris keldrisse ei jõudnud minna, noormehed ütlesid, et keldris põleb. Kannatanu seletab, et tema nägi leeki pööningul ning lisab täpsustuseks, et nägi suitsu, päris leeki ei näinud. Kui ta tuppa tagasi läks, siis sein juba põles. Kelder on kannatanu magamistoa all. Ta seletab, et esmalt läks põlema sein, leek oli näha ja, et põrand oli mustaks tõmbunud. /Kohtutoimik lk.50-51/ Kannatanu M. J. vastates prokuröri küsimustele andis alljärgnevad ütlused: ta elas x tn.x asuva maja korter nr.x (teisel korrusel). Ta seletab, et 20.01.2006.a helistas ta Y AS-i ja teatas, et neil on veetorud kinni külmunud. Öeldi, et saadetakse töömees. Kannatanu seletuste kohaselt tuli U.O 21.jaanuaril 2006.a. umbes kella 12 paiku. Kannatanu täpsustab, et nägi U.O autot seismas maja ees, U.O ennast mitte. Kannatanu läks talle keldrisse järgi, et vaadata, mida ta seal teeb. Kannatanu avaldab, et keldri tagumises ruumis elektrit ei olnud, valguseks oli ainult gaasipõleti leek. Kannatanu seletab, et balloon oli torude peal suunatud üles minevate torude poole. Torud olid maast umbes rinna kõrgusel. Kannatanu avaldab oma pikkuseks 1.68 m. Keldris sai püsti käia, kuid torud väga kõrgel polnud. Kannatanu seletab, et ta hakkas tagasi korterisse minema ja U.O tuli temaga kaasa, et vaadata kas vesi on lahti. Ta jättis ballooni seina vastu nurka, mille peale kannatanu küsis, et kas midagi ei juhtu. U.O avaldas, et ei juhtu. Kannatanu seletab, et leek läks vastu torusid ja puudutas ka seina, sest leegisuund muutus. Kannatanu seletab, et kui leek läheb vastu seina, siis leegisuund muutub, keerab ära. Kannatanu seletab, et tema keldris mingeid juhtmeid ei näinud. Kannatanu seletab, et keldris tundis ta gaasipõleti vingu, aga suitsulõhna ta keldris ei tundnud. Umbes kella poole ühe paiku tuli U.O allkirja võtma, et töö on tehtud. Umbes 5 minutit hiljem, pärast U.O poolt väljasõiduaktile allkirja andmist, hakkas tunnistaja tundma tugevat vingulõhna. Algul arvas tunnistaja, et see on väljast tulev heitgaas. Kuna ving läks järjest tugevamaks, avas ta koridori ukse ning nägi, et koridor oli suitsu täis. Esmalt läks ta vastaskorterisse ja siis alumise naabri A. G. juurde, et teatada, et midagi on juhtunud. Minnes keldrisse, said nad aru, et majas on tulekahju. Katuse alt tuli juba suitsu. 13.10. helistas kannatanu tuletõrjesse. Kahju suuruseks avaldab kannatanu 119 000 krooni, mis koosneb korteris olnud vara väärtusest. Vastates kaitsja küsimustele avaldab kannatanu, et tema korteri all oli K. S. korter. Kannatanu seletab, et talle tuli korterisse vingu mitte aga suitsu, kuna tuul oli mööblikombinaadi poolt tänava poole, siis ei tulnud suitsu tuppa vaid ainult vingu. Koridor oli suitsu täis ja sealt hakkas tuppa tulema suitsu. Kannatanu avaldab kaitsjale, et esialgu tundis ta kerget vingu lõhna, siis läks mõnda aega mööda, kui suitsu nägi. 5-10 minutit läks mööda, enne kui ta tundis tugevat suitsuvingu ja sai aru, et miski on korrast ära. Päästeametisse helistas kannatanu 13.10. Vastates kaitsja küsimusele, mida kannatanu täpselt tegi ajavahemikul allkirja andmisest, kuni päästeametisse helistamiseni, seletab kannatanu, et kui ta tundis vingulõhna andis ta naabritele vingulõhnast teada – see võttis aega, siis käis ta alumise naabri juures ja ka see võttis aega (trepp järsk ja valgus puudus). Kannatanu seletab, et keldris käies nägi ta leeklambi valgust, mitte aga taskulambi valgust. Ta avaldab, et taskulamp ei põle väreleva tulega ja torusid sellega ei soojendata. Kannatanu täpsustab, et ta vestles U.O-ga keldri eesruumis ning sellel ajal seisis töötav leeklamp torude peal. Käes ei olnud U.O midagi. Kannatanu avaldab, et ta käis tagaruumi uksel, aga mitte ruumis sees. Keldris oli ta umbes 5 minutit. Leeklambi leegi pikkusena pakub kannatanu umbes 10 cm. 6
(14)Keldri seinte kohta seletab kannatanu, et seinad olid määrdunud mõralised, maja oli vajunud ja seepärast olid keldri seintes mõrad sees. Pealt näha tundusid seinad krohvitud. Vastates kohtu küsimusele seletab kannatanu, et pärast allkirja andmist läks ta tagasi tuppa, palus lastel veidi aega üksi olla ja läks vaatama, mis toimub. Sellel ajal hakkasid ka kõrvalkorteri elanikud uurima, et mis majas toimub. Kannatanu täpsustab ka gaasipõleti asukohta keldris, kui U.O tuli temaga vaatama, kas külmunud torustik on üles sulanud. Ta seletab, et gaasipõleti oli veetorude peal ning, et need torud olid kannatatule umbes rinna kõrgusele, u.150-160 cm põrandast. Gaasipõleti oli kuidagi veetorude peale pandud ning jäi selleks ajaks tööle, kui U.O tuli majja vaatama, kas vesi on lahti sulanud. Gaasipõleti oli suunatud nurka. Kannatanu ei kuulnud, kas U.O rääkis peale aktile allkirja andmist kellegagi koridoris või mitte. Seda, et kannatanu A. G. oli U.O-ga rääkinud, kuulis ta A. G. enda käest, kui nad väljas olid. Kuriteoga tekitatud kahjuna avaldab kannatanu summas 119 850 krooni – korteris olnud esemete väärtus. /Kohtutoimik lk.51-52/ Kannatanu K. S. seletab, et talle kuulus nimetatud majas korter nr x, mis asus esimesel korrusel mööblivabriku poolses otsas. Kannatanu tulekahju ei näinud, kuna oli sellel päeval tööl. Seega ei tea ta toimunu täpsete asjaolude kohta midagi lisada. Keldri kõrguse kohta avaldab kannatanu, et tema mahtus keldri eesruumis vabalt käima, seega pakub nimetatud ruumi kõrguseks u 180-182 cm. Seal ruumis, kus torusid sulatati, ta käinud ei ole, kuid teab, et seal oli palju prahti. Talle tekitatud kahju suurusena avaldab kannatanu 188 000 krooni. See summa hõlmab uue korteri ostuhinda ja põlenud maja lammutustöid. Korteri hindamisakti ega ostu-müügilepingut kannatanul esitada ei ole. Ta seletab, et Valga Linnavalitsus tegi korteriomanikele ettekirjutuse, et nad peavad koristama krundil olevad varemed. Korteriomanikud on palunud linnal mitte kohaldada nende suhtes trahvi enne kohtulahendit. Vastates kaitsja küsimustele seletab kannatanu, et keldris olevast elektrijuhtmest ta midagi ei tea. Samas avaldab ta, et majas olid kindlasti vanad elektrijuhtmed. /kohtutoimik lk.52-53/ Kannatanu L. K. seletab, et tema on korter nr.x omanik, mis oli välja üüritud M. J. ning tema vara seal korteris ei olnud. Tekitatud kahjuna avaldab kannatanu korterimaksumuse summas 110 000 krooni. /kohtutoimik lk.53/ Kannatanu OÜ M. esindaja vastates prokuröri küsimustele on andnud alljärgnevad ütlused: OÜ-le M. kuulus majas korter nr.x, ning seal elas üürilepingu alusel A. P. . Esindaja avaldab, et vara hävitamisega tekitati neile kahju summas 190 000 krooni. Sellise summa oleksid nad saanud korteri müügi korral. Esindaja seletab, et neil oli olemas ostja, kes pakkus korteri ostuhinnaks 190 000 krooni. OÜ M. bilansis on korter soetamismaksumusega 60 000 krooni. Korteri hindamisakti kannatanu esindajal esitada ei ole. Samas avaldab esindaja, et lisaks tuleb süüdistatavalt välja mõista ka maja lammutamise ja kinnistu heakorrastamise kulud. /kohtutoimik lk.53/ Kannatanu A. P. vastates prokuröri küsimustele avaldab, et 21.01.2006.a.oli ta kodus, koos oma õe L. P. ja viimase poisssõbraga. Sel päeval kannatanu kedagi võõrast majas ei näinud. Mingil hetkel ta tundis järsku suitsulõhna ning minnes tuppa, mis korteri uksest sisse minnes asus paremat kätt, nägi ta, et sein hakkab tumedaks tõmbuma ning tuba oli suitsu täis. See oli sein, mis oli ühine kõrvalkorteriga. Ta läks trepist alla ning nägi keldris tuld. Ta avaldab, et kõik tema isiklikud asjad põlesid ära ning talle tekitatud kahju suuruseks avaldab kannatanu summa 31 707 krooni. Vastates kaitsja küsimusele täpsustab kannatanu, et trepist alla minnes on seina peal tühi tuletõrjevoolikukapp, sealt nägi ta leeki ning see leek tuli keldrist. /kohtutoimik lk.53 pöördel/ 7
(14)Kannatanu L. P. vastates prokuröri küsimustele avaldab, et ta kedagi võõrast ta majas 21.01.2006.a. ei näinud. Ta seletab, et vend näitas talle, et toas, kus keegi ei elanud, hakkas sein põlema, tekkis suits ning sein tõmbus mustaks. Esialgu tundsid nad lihtsalt suitsulõhna, kuid tuppa minnes oli tuba juba suitsu täis. Keegi majaelanikest ei käinud nende korteris, ega öelnud, et suitsu tuleb. Ta seletab, et nad läksid koridori, naaber tuli sel hetkel oma lastega korterist välja. Kannatanu, tema elukaaslane ja kannatanu vend läksid maja taha, kus oli kelder. Ka kolmandas korteris elav M. J. tuli neile järele. Keldrisse minekut põhjendab kannatanu sellega, et nad läksid vaatama, mis toimub, kuna maja oli suitsu täis. Keldris käis kannatanu elukaaslane. Kellaajaliselt ta sündmusi ei mäleta. Kuriteoga tekitatud kahjuna avaldab kannatanu summa 40 350 krooni, mis koosneb korteris olnud vara väärtusest. /kohtutoimik lk.53 pöördel-54/. Tunnistaja R Õ vastates prokuröri küsimustele seletab, et 20.01.2006.a. helistati Y AS-i ning teatati, et x tn.x majas on majja sissetuleva külma vee torud külmunud. Selle teate edastas tunnistaja A. P. , kes tegeles sanitaartööde teostamisega ja viimane omakorda U.O-le. Ta seletab, et maja elanikud valisid Y AS-i elamu haldajaks ning, et kõigi korteriomanikega olid sõlmitud hoolduslepingud. Ta seletab, et kui U.O teostab Y AS-ile mingit tööd, siis koostab U.O väljasõidu akti, kus märgitakse, mis tööd ta teeb ja millal töö on tehtud. Tööde tegemise eest esitatud arved maksab kinni Y AS konkreetse maja remondireservi arvelt. Tunnistaja seletab, et neil endil ei ole ühtegi remonditöölist ning sellepärast ostetakse vastavat teenust sisse. Tunnistaja kinnitab, et kogutud remondireservi raha, mis üle jäi, on käesolevaks hetkeks korteriomanikele tagastatud. Tunnistaja avaldab, et kuna ahervare koristamine on väga kulukas töö, siis Y AS, seda omavahendite arvelt ei tee. Vastates kohtu küsimusele avaldab tunnistaja, et lammutustöid peaksid finantseerima korteriomanikud ise. Tunnistaja möönab, et Y AS-i ülesandeks oli hoolduslepingu kohaselt tehnosüsteemide korrashoid. Ta märgib, et U.O-ga neil lepingut sõlmitud ei olnud, tööde teostamine toimus suusõnaliste kokkulepete alusel, et kui U.O on aega ja võimalusi, siis Y AS lubas tal teha oma objektidel sanitaartehnilisi töid. Tunnistaja kinnitab, et U.O-le maksis tasu tehtud tööde eest Y AS, kuid see maksti välja remondireservis olevate summade arvelt. Kui remondireservis vahendeid ei olnud, pidi korteriomanikud ise tehtud tööde eest maksma. Tunnistaja U. K. vastates prokuröri küsimustele seletab, et kui oli vaja teostada mingeid sanitaartehnilisi töid, siis telliti töö tegemine FIE-de käest. Vastates kohtu küsimusele avaldab tunnistaja, et töömeestega lepinguid ei sõlmitud, kõike tehti suuliste kokkulepete alusel. Samas kinnistab tunnistaja, et arve alusel tasus tööde teostajale Y AS. Tunnistaja A. P. seletab, et andis U.O-le edasi töökorralduse, et x tn.x majas on majja sissetulevad külma vee torud ära külmunud, ning on vaja sulatamistööde teostamist. Tööde teostamist isiklikult A. P. ei kontrollinud. U.O helistas talle ning ütles, et töö on tehtud, kõik on korras ning vesi on lahti. Keldri kohta avaldab tunnistaja, et kelder oli prahti täis, valgust seal peaaegu ei olnudki. Ruumide kõrguseks pakub tunnistaja 2 meetrit. Tunnistaja ise on umbes 1.90m pikk. Tunnistaja seletab, et šahti kui sellist keldrilaes ei olnud. Betoonlaes olid 2-3 toru grupis, mis läksid üles selliselt, et laes oli 3-4 torude ülesmineku kohta. Tunnistaja seletab, et torude ümber ei olnud avaust, vaid oli tihedalt lagi, mõnes kohas oli tihkelt valatud, kuid samas mõnes kohas oli vaba. Ta seletab, et seinad ja laed olid punasest tellisest ja betoonist. U.O kutsus ta töid tegema, kuna teadis, et viimane selliseid töid oskas ning selline tava oli välja kujunenud pikema perioodi vältel. Seda, kas U.O oli vastavate tööde teostamiseks väljaõpe, seda tunnistaja ei tea, samuti ei kontrollinud ta eelnevalt, kas U.O teab ohutusnõudeid või mitte. 8
(14)Tunnistaja M. T. vastates prokuröri küsimustele annab alljärgnevad ütlused: sündmuskohal käis ta tuletõrjujana. 21.01.2006.a. sündmuskohale jõudes nägid nad, et katuse alt tuli paksu suitsu. Nad läksid sisse, et inimesi evakueerida, kuid kõik olid juba väljas. Ta märkas, et esimese korruse seina vahelt tuli suitsu, siis tuli üks naine tema juurde ja ütles, et tal oli tuli läbi seina tulnud. See tuba oli majja sisse minnes esimesel korrusel vasakut kätt. Ta tõmbas käega seinatüki välja, nägi tuld ning kustutas selle ära. Ta ütles oma paarimehele, et mingu viimane üles, et tema vaatab alt, et alt tuleb tuld juurde, et seal ka põleb. Seejärel läks ta keldrisse tuld kustutama. Ta seletab, et keldris torude all olid näha tukid, mis hõõgusid. Need ta kustutas ära. Lõpuks jäigi ta maja taha tuld kustutama. Kust täpselt tuli alguse sai, seda ta ei oska öelda, kuid ta nägi, et seina vahed põlevad. Mõte on selles, et tuli levib üles sekunditega, kuid külgedele minutitega. Ta seletab, et kui ta keldrisse läks, siis seal oli suhteliselt pime, kuid neil on lambid, mis valgust ei näita, aga kui on suitsu siis näitab kuma. Keldri kohta seletab, et keldris oli palju kola. Seal nurgas (torude all), kus olid hõõguvad tükid, seal midagi muud ei olnud, ainult ülevalt alla kukkunud tükid olid. Kui ta voolikuga üles vett lasi, kukkus sealt veel tukke alla. Tukid kukkusid alla torušahtist. Vastates kaitsja küsimustele avaldab tunnistaja, et peale šahtis kukkunud tükkide ei põlenud mujal keldris kusagil. Keldril oli kivist lagi ja seinad. Vastates kohtu küsimustele avaldab tunnistaja, et kui nad kohale jõudsid oli tuli juba majasisemusest läbi tunginud, s.t. et seinast oli tuli läbi tulnud, s.t, et oli juba kaua põlenud. Pärast seda kui ta oli seina augu sisse teinud, tuli veel üks tõrjuja ja tahtis voolikut, ta ütles, et tuli tuleb juba laest läbi. See tähendab, et laealused ka põlesid. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava, kannatanud ja tunnistajate ristküsitlusel antud ütlused, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ning oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatav U.O-le esitatud süüdistus
§ 205järgi on tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi mõista.
U.O süüdistatakse
§ 205
ettenähtud teo toimepanemises.
§ 205
näeb ette vastutuse võõra asja, kultuurimälestise, museaali või muuseumikogu rikkumise või hävitamise eest ettevaatamatusest üldohtlikul viisil või kui sellega on tekitatud suur kahju. Seega tulebki kohtul esmalt tuvastada, kas isik, teo toimepanija on oma käitumisega realiseerinud süüteokoosseisu, s.o. võõra asja hävitanud ettevaatamatusest üldohtlikul viisil ja kas sellega on tekitatud suur kahju.
§205
eeldab subjektiivsest küljest, et tuleb tuvastada, kas tegu pandi toime ettevaatamatusest ning, kas sellega tekitati suurt kahju.
§205
sätestab vastutuse võõra asja hävitamise eest ettevaatamatusest üldohtlikul viisil. Üldohtliku viisi all mõeldakse seda, et kuigi süüdlane valitseb oma tegu, ei suuda ta enam seda juhtida (tuli väljub tema kontrolli alt) ning tagajärjeks on suur kahju (tule leviku tõttu hävivad ümbritsevad objektid). Kuriteo toimepanemist üldohtlikul viisil ei iseloomusta seejuures üksnes vahendid, mille abil vara hävitatakse, vaid on vaja, et nende vahendite kasutamise viis oleks antud tingimustes üldohtlik. Kriminaalmenetluse seadustiku § 62 p.–st 1 on tõendamiseseme asjaoludeks kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud. Kriminaalasjas ei ole vaidlust ning on tõendatud, et 21.01.2006.a. toimus x linnas x tn.x majas tulekahju, mille tagajärjel hävis täielikult nelja korteriga elumaja. 9
(14)Kriminaalasjas on tõusetunud vaidlus tulekahju tekkepõhjuse osas. Süüdistatav U.O ei tunnista ennast talle esitatud süüdistuses süüdi, ning avaldab, et tema järgis sulatamistööde käigus tuleohutusnõudeid ning tulekahju tekkepõhjuseks ei saa olla lahtise tule termiline toime. Süüdistuses kirjeldatud külmunud torustiku sulatustööd on käsitatavad tuletöödena Tuletööde tuleohutusnõuete (vastu võetud 18.06.1998.a. määrusega nr.15) p.2.7 mõttes, mis sätestab, et tuletööd on detaili või materjali kuumutamise või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise (küttekoldevälise) tule kasutamisega tehtavad alljärgnevad tööd: gaasileegi ja kuumaõhupuhuri kasutamine. Tuletööde tuleohutusnõuete p.5 kohaselt võib tuletööd teha vastavat kvalifikatsiooni ja kutsetunnistust omav ning tööandjalt tuleohutustunnistuse saanud isik.[…]Tuletöö tegemine kehtiva tuleohutustunnistuseta on keelatud. Kriminaaltoimikus ei ole tõendeid U.O kvalifikatsiooni kohta ega ole vastavaid tõendeid esitatud ka kohtuistungil. Süüdistatavalt U.O-lt külmunud torustiku sulatamise töö tellinud tunnistaja A. P. on möönnud, et ta ei kontrollinud, kas U.O oli olemas tuletööde teostamiseks vajalik väljaõpe, ega kas U.O järgis tööde teostamisel ohutusnõudeid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistataval U.O puudus nõuetekohane kvalifikatsioon tuletöö tegemiseks. Lisaks on kohus tuvastanud kannatanute, tunnistaja A. P. ja süüdistatava enda ütlustega, et ruumis, kus U.O teostas sulatustöid, oli põrandal mitmesugust prahti ja prügi. Tuletööde tuleohutusnõuete p.17 kohaselt tuleb tuletöö tegemisel ajutises tuletöö kohas töökoha ümbrus kuni 3 m raadiuses puhastada põlevjäätmetest, eemaldada sellelt alalt põlevmaterjal või –ese ning kaitsta tuletöö kohast lähemal kui 2 m asuv põlevmaterjalist tarind mittepõleva kattega või ekraaniga või veega üle valada. Süüdistatava U.O ütlustest nähtub, et vaatamata prügi ja prahi olemasolule keldriruumi põrandal hakkas ta külmunud torustikku gaasileegiga üles sulatama. Tööde teostamisele asumise asjaolu on leidnud kinnitust ka kannatanu M. J. ütlustega, kes minnes keldrisse nägi, et keldri tagumine ruum, kus paiknes torustik, oli prahti ja olmeprügi täis, kuid U.O teostas seal sulatamistoiminguid. Samuti on süüdistatava U.O poolt esitatud väide, et ta täitis tuleohutusenõudeid, ümber lükatud kannatanu M. J. kohtuistungil antud ütlustega, et kui M. J. läks keldrisse vaatama, kuidas külmunud torustiku lahti sulatamine edeneb, nägi ta, et töötav gaasipõleti oli pandud paralleelselt põrandaga olevate torude peale püstisesse asendisse ning suunatud nurka, kust torud suundusid üles läbi vahelae esimesele korrusele. Kannatanu avaldab, et kui U.O tuli temaga keldri eesruumi juttu ajama, jättis ta endiselt gaasipõleti torude peale töötama. Kannatanu kinnitab, et torude peale oli asetatud gaasipõleti, kuna leek väreles ning kui leek jõudis vastu seina, siis ta murdus. Kannatanu kinnitab, et tegemist ei saanud olla taskulambi valgusega. Lisaks avaldas kannatanu, et U.O jättis gaasipõleti keldri tagumisse ruumi tööle ka siis, kui ta tuli temaga korterisse kaasa kontrollima, kas vesi on juba lahti. Kannatanu küsimusele, kas midagi ei juhtu, vastas U.O, et ei juhtu. Süüdistatava U.O ütluste kohaselt nägi kannatanu torude peal hoopis taskulampi, mitte aga gaasipõletit. Taskulamp oli surutud tööde tegemise ajaks torude vahele. Tema sõnade kohaselt ei saa gaasipõletit, mille põhi on kumer, asetada torude peale püstisesse asendisse. Samuti on süüdistatav avaldanud, et gaasipõletit ta selleks ajaks tööle ei jätnud, kui ta koos M. J. läks majja kontrollima, kas vesi on lahti. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava poolt antud ütlused selles, et torude vahele oli asetatud taskulamp, on ümber lükatud kannatanu M. J. poolt antud ütlustega, mille kohaselt keldri tagumises ruumis torude peale asetatud valgusallika leek väreles ning kui leek jõudis vastu seina, siis ta murdus. Kohus, tuginedes kannatanu ütlustele, loeb tõendatuks asjaolu, et, süüdistatav asetas töötava gaasipõleti torude peale suunaga nurgast ülesminevate torude poole, et külmunud torustikku sulatada ning jättis gaasipõleti tööle ka selleks ajaks kui ta läks koos kannatanuga kontrollima, kas majas on vesi lahti sulanud. Kohtul puudub alus kahelda 10
(14)kannatanu ütluste õigsuses, kuna kohtuistungil ei ole tuvastatud kannatanu ütluste mitteusaldusväärsus. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava poolt antud ütlused on esitatud eneseõigustamise ning vastutusest vabanemise eesmärgil. Asjas kogutud tõendeid koosmõjus hinnates ning kõrvutades faktiliste asjaoludega, asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud asjaolu, et süüdistatav rikkus Tuletööde tuleohutusnõuete p.84 sätestatut, mille kohaselt töötavat gaasipõletit või kuumaõhupuhurit ei tohi jätta järelevalveta. Kaitsja väitel sulatas süüdistatav külmunud torustikku 2 cm pikkuse leegiga. Oma väite kinnituseks avaldab kaistja, et gaasipõleti leegi pikkuse ja temperatuuri vahel on seos. Mida madalam temperatuur, seda väiksem leek. Kohtuistungil on ekspert möönnud, et temperatuuri ja leegi pikkuse vahel on tõepoolest seos, kuid tal puuduvad täpsed andmed selle kohta. Ekspert esitab kohtuistungil gaasipõleti ROTHENBERGi kohta andmed, mille kohaselt gaasipõleti leegi maksimaalseks pikkuseks on 15-20 cm, gaasipõleti leegi temperatuur on 1750 kraadi ja töö temperatuur 730 kraadi. Puidu süttimise temperatuur on 240 kraadi. Gaasipõleti leek sädemeid ei anna. Põhikuumus on leegi enda piirkonnas. Kui leegist eemale minna, siis temperatuur langeb väga kähku, seega põhiline on leek ise. Ekspert seletab, et leegi pikkust saab vähesel määral reguleerida, katse tulemusena said nad leegi maksimaalseks pikkuseks 15-20 cm. Ta proovis gaasipõleti leegi toimet ka puidu peal kui leek oli pikk ning leek oli puidu vastas, siis süttis puitklots 25 sekundiga. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava ütlused selles, et ta sulatas külmunud torustikku 2 cm pikkuse gaasipõleti leegiga on ümber lükatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt oli leegi pikkuseks umbes 10 cm. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kannatanu vastavates ütlustes. Küll peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatav ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit ega andnud ka veenvaid seletusi. Kohus küll möönab, et tõenäoliselt on võimalik 2 cm pikkuse leegiga soojendada külmunud torustikku, kuid sellisel juhul tuleb gaasipõletit hoida käes, et tagada minimaalse pikkusega leegi kokkupuude külmunud torustikuga. Käesoleval juhul on aga tuvastamist leidnud asjaolu, et gaasipõleti oli asetatud torude peal suunaga nurgast ülesminevate torude suunas ning tõenäoline on, et gaasipõleti leek oli viidud maksimaalse pikkuseni, et tagada kiirem ja efektiivsem sulatusprotsess. Samuti jõudis kohus järeldusele, et ekslik on süüdistatava väide selles, et tema poolt teostatavas tööprotsessis ei suunanud ta leeki mitte vahetult süttivale pinnale vaid eeldatavalt kinni külmunud torustiku osale. Asja materjalidega on tõendatud, et eeldatav külmumiskoht asus pealugejast kuni nurgani ja nurgast kuni keldri laeni, kust torud suundusid üles esimesele korrusele. Asjas on kannatanu ütlustega tõendamist leidnud, et gaasipõleti oli suunaga nurgast ülesminevate torude poole ning gaasipõleti leek jõudis seinani ning vastu seina põrkumisel muutis suunda ja levis üles. Kohus märgib, et põleti suunamisel piki kiviseina siirduvat veetorustikku muutub leegisuund vastu takistust põrkumisel (vastu seina jõudes) ning hakkab levima ülespoole, kusjuures kõrgeim temperatuur on seejuures leegi ülaosas. Selle leegi suunamispunkti ja vahelae vahekaugust arvestades on tõenäoline, et leegi kõrgeim temperatuur ulatus vahelae puittarindini. See selgitab ka ekspertiisiaktis märgitud tulekahju kolde asukohta. Seega asub kohus seisukohale, et süüdistatav U.O ei järginud piisavalt tuletööde tegemisel ohutusnõudeid ning oma tegevusega põhjustas ettevaatamatusest üldohtlikul viisil tulekahju, millega tekitas suure kahju. Kohus avaldas poolte taotlusel ekspertiisiakti nr. PT-13-06/867 /tl.106-107/, milles avaldatud eksperdiarvamuse kohaselt oli tulekahju tehniliseks tekkepõhjuseks lahtise tule allika termiline toime. Eksperdiarvamuse kohaselt asus tulekahjukolle elamu keldriruumis torušahti otsa piirkonnas ning tulekahju võis tekkida keldris lahtise tulega veetorude lahtisulatamisel. Eksperdi küsitlemisel kohtuistungil /kohtutoimik lk.49/ avaldas ekspert, et eksperdiarvamuses esitatud järeldus kujunes sündmuskohta uurides. Sündmuskohal ta teisi reaalseid süüteallikaid 11
(14)ei tuvastanud. Ekspert avaldab, et sündmuskohal ta elektrijuhet ei näinud. Ülesmineva avause piirkonnas olid juhtme vasksooned säilinud, need ulatusid avausest allapoole välja, kuid nende otste soonte uurimisel mingeid lühisele viitavaid tunnuseid ei olnud. Kohus ei loe põhjendatuks süüdistatava ja kaitsja väiteid selle kohta, et tulekahju võis tekkida elektrilühisest. Süüdistatav on andnud ütluseid selle kohta, et keldrisse oli paigaldatud ebaseaduslik elektrijuhe ning, et tulekahju tekkepõhjuseks võis olla elektrijuhtmes tekkinud lühis. Kuigi kannatanud ega ka tunnistajad ei kinnitanud ega lükanud ümber fakti, et keldris oli ebaseaduslikult paigaldatud elektrijuhe, asub kohus seisukohale, tuginedes ekspertiisiaktis kirjeldatule ja eksperdi poolt kohtuistungil antud ütlustele, et tuvastatud on elektrijuhtme olemasolu keldris, kuna läbi keldrilae hoonesse suunduvate torude kõrval torušahtis olid säilinud vasest juhisooned, mis katkesid keldrilaest allpool. Samas on süüdistatav esitanud kohtule fakti, et tulekahju tekkepõhjuseks võis olla elektrijuhtmes ülekoormuse tõttu tekkinud lühis. Süüdistatav on kinnitanud, et tema sulatamistööde käigus elektrijuhet ei vigastanud ega kõrvetanud, seega ei saanud tema toimingud elektrilühist põhjustada. Kohtul ei ole põhjust kahelda süüdistatava ütlustes selles, et tema sulatustööde käigus elektrijuhet ei vigastanud, kuna ekspert on kinnitanud, et tulekahjukolde juures (torušahti otsa piirkonnas) säilinud juhisoontel avariilisele töörežiimile viitavaid tunnuseid ei esinenud. Samas ei ole asjas leidnud tõendamist, et sellel päeval oleks maja elektrisüsteemis esinenud rike. Ka on süüdistatav kinnitanud, et kui tema majast 12.30 lahkus ei tuvastanud ta elektrisüsteemi riket (majas oli elekter olemas). Seega asub kohus seisukohale, et elektrilühis tulekahju tekkepõhjusena on välistatud. Samuti ei ole tõendamist leidnud majas muude lahtise tule allikate olemasolu (majas oli tsentraalküte). Kõike eeltoodut arvestades, asub kohus seisukohale, et asjas tuvastatud faktilised asjaolud kinnitavad ekspertiisiaktis toodud eksperdijäreldust, et tulekahju tekkepõhjuseks oli lahtise tule termiline toime. Kohus asub seisukohale, et eelpoolmotiveeritut kinnitavad ka kannatanute A. G. , M. J. ning A. P. poolt antud ütlused. A. G. poolt antud ütluste kohaselt tundis ta toas suitsulõhna ning vaadates üle ukse koridori, kuulis ta, et keegi tuleb trepist alla ning küsis, et kas me läheme põlema. Trepist alla tulija vastas, et ei lähe, ma sulatasin külmunud torud lahti. Kannatanute A. G. ja M. J. ütlused on ühtivad selles, et umbes 5-10 minutit pärast U.O poolt allkirja võtmist, tuli M. J. A. G. juurde ja ütles, et peaks uurima, mis lahti on, kuna suitsulõhn oli väga tugev. Olukorda uurima tulid ka korter nr.x üürnikud A. P. , L. P. ja viimase elukaaslane. Nende ütluste kohaselt trepist alla minnes nägid nad esimese korruse seina peal olevast tuletõrjekapist leeke väljumas ning eeldasid, et keldris põleb. Majast välja jõudes nägid nad, et keldri katusest tuleb leek välja ja maja katuse alt tuleb suitsu. Kannatanu M. J. helistas koheselt päästeametisse. Väljakutse tehti päästeametisse 13.10. Kohus avaldas prokuröri taotlusel väljasõidu akti nr.060109 /tl.14/, milles nähtub, et U.O jõudis objektile 11.30 ning lahkus objektilt 12.30. Kannatanu M. J. ütlustest nähtub, et 12.30 käis U.O võtmas väljasõidu aktile allkirja, et külmunud vee torude sulatamine on lõppenud. Sel ajal tundis suitsulõhna kannatanu A. G. , kes küsis allkirja võtmas käinud U.O-lt, kas me põleme. Sel ajal hakkas vingulõhna tundma ka M. J. ning A. P. ja L. P. , kes avastasid, et nende korteri tagumise toa sein hakkas mustaks tõmbuma ja suituslõhn järjest tugevneb. Pärast U.O väljasõiduaktile allkirja andmist umbes 5-10 min pärast läks M. J. uurima järjest tugevneva suitsulõhna tekkepõhjust. Minnes koos korter nr. x ja korter nr. x elanikega majast välja, nägid nad, et maja katuse alt tuleb suitsu. Ja M. J. helistas päästeteenistusse. Selleks hetkeks oli alates allkirja andmisest kuni päästeteenistusse helistamiseni möödunud 40 minutit. Kui kohale jõudsid esimesed üksused anti olukorrale hinnang: kelder ja pööning olid tules, tuli oli ka vahelagedes, vaheseintes, keldri lae ja põranda vahel, laiaulatuslik tulekahju 12
(14)/tl.9/. Kohtuistungil ristküsitletud tunnistaja M. T. ütlused kinnitavad eeltoodut: sündmuskohale jõudes tuli katuse alt paksu suitsu. Ta läks majja sisse ning nägi, et esimesel korrusel vasakut kätt asuva korteri /nr.x/ magamistoa seinast, mis oli korter nr.x ühine vahesein, oli tuli läbi seina tulnud. Ta seletas, et ta kustutas seina ära, aga alt tuli tuld juurde. Seetõttu läks ta keldrisse kustutama. Tunnistaja seletab, et tuli levib üles sekunditega, kuid külgedele minutitega. Tunnistaja ütluste kohaselt kui nad sündmuskohale jõudsid oli tuli juba majasisemusest läbi tunginud, s.t. et tuli oli seinast läbi tulnud, mis tähendab, et tuli oli juba kaua põlenud. Pärast seda kui ta oli seinas augu sisse teinud, tuli veel üks tõrjuja ja tahtis voolikut, ta ütles, et tuli tuleb juba laest läbi. See tähendab, et laealused ka põlesid. Asja materjalide juures olevast tulekahju aktist /tl.9/ nähtub, et teade päästeteenistusele on saabunud 13.11. Tulekustutus-päästemeeskondade ja kiirabibrigaadide sündmuskohale väljasõidu protokoll-arvestuskaardilt on näha, et esimene tuletõrjemasin jõudis sündmuskohale 13.14.37 ning fikseeriti olukord sündmuskohal. Eeltoodud ütlusi analüüsides leiab kohus, et kannatanute ja tunnistaja M. T. ütlused on oma sisult kokkulangevad ning kooskõlas ka muude esitatud tõenditega, mistõttu kohus leiab, et kannatanute ja tunnistaja poolt ristküsitlusel antud ütlused on usaldusväärsed. Antud ütlusi analüüsides ja kõrvutades muude esitatud ja kogutud tõenditega on kohus jõudnud järeldusele, et ajaliselt langeb tulekahju tekkeaeg kokku sulatamistööde tegemise ajaga ning tulekahju levik 40-50 minuti jooksul sellises mahus (tuli on jõudnud läbi majasisemuse-põlevad vaheseinad, vahelaed ja keldrilae ja põranda vahel on tuli) on vastavuses tulekahju aktis fikseeritud olukorraga. Kõike eeltoodut arvestades on kohus jõudnud kindlale veendumusele, et tulekahju tekkis U.O poolt sulatamistööde käigus kasutatud gaasipõleti leegist. Süüdistatav U.O tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku ( edaspidi
) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava U.O vastutust kergendavad asjaolud tema käitumises puuduvad, samuti puuduvad vastutust raskendavad asjaolud tema käitumises. U.O on varem kriminaalkorras karistamata, väärteo korras on karistatud mitmel korral /kriminaaltoimik lk. 132-133/. Kohus leiab, et kohtualusele tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju kohtualusele ka edaspidi, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks edaspidi kohtualust uute süütegude toimepanemisest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut tuleb süüdistatavat U.O
§ 205järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada vangistusega.
Tema karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas - reaalse vangistuse mõistmine ei saavutaks antud olukorras karistamise eesmärki ega hoiaks kohtualust edaspidi uute süütegude toimepanemisest, vaid vangistus tuleb mõista tingimisi. KrMS § 180 lg. 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMs § 175 lg. 1 p. 9 järgi kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus KrMS § 179 lg. 1 p. 2 13
(14)järgi II astme kuriteos süüdimõistmise korral on pooleteisekordne palga alammäära korrutis ( 1,5X3600.- ), s.o. 5400.- krooni. Tsiviilhagid Kannatanu A. G. on avaldanud kuriteoga tekitatud kahju suuruseks koos lammutustöödele tehtavate kulutustega summa 150 000 krooni. Kannatanu K. S. on avaldanud kahjude suuruseks 188 000 krooni koos lammutustööde kuludega. Kannatanu M. J. on avaldanud tekitatud kahju suuruseks 119 850 krooni. Kannatanu L. K. on avaldanud kahju suuruseks 110 000 krooni. A. P. on avaldanud kahju suuruseks 31 710.- krooni /tl.92/. L. P. on avaldanud kahju suuruseks summas 40 350 krooni /tl.94/. OÜ M. esindaja avaldab kahju suurusena 190 000 krooni, mis seisneb eeldatavas korteri müügihinnas. Tunnistajate R.Õ , U. K. ja A. P. poolt kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et Y AS oli X tn. x elamu haldaja ning Y AS-i ja korteriomanike vahel olid sõlmitud hoolduslepingud. Tunnistajate ütluste kohaselt tellis Y AS väljakujunenud tavade kohaselt sanitaartehnilisi töid (kaasaarvatud külmunud torustiku sulatustöid) U.O käest. Tehtud tööde eest tasus U.O-le Y AS. Käesoleval hetkel on tekkinud olukord, kus Y AS, kui isik, kes kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, võib olla vastutavaks isikuks selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Kuna käesoleva kriminaalasja menetlemisel ei ole kohtul võimalik Y AS-i menetlusse kaasata, et tuvastada kas ja millises ulatuses vastutab tekitatud kahju eest ka Y AS, jätab kohus kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Hele Ilisson Kohtunik 11.04.2007.a. 14
(14)