1-06-14797\10

Ärakiri 1-06-14797 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-14797 Kohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ülle-Krista Annuk erakorraline ettekanne taotlusega V.I-le (ik xxx, elukoht *) täiendava kohustuse määramiseks
3. jaanuar 2008.a RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk taotlus: 1.
5. määrata KarS § 75 lg 2 p 8 alusel V.I-le täiendav kohustus - osaleda sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ajavahemikul veebruar 2008.a kuni juuni 2008.a.
6. Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule Ü.-K. Annuk’ile ja V.I-le Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 12.12.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-14797 mõistis kohus V.I süüdi KarS § 424 järgi ja karistas vangistusega 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka V.I kainenemisel paigutamise aeg 07.03.2006 ja 06.08.2006, s.o. 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks loeti 2 kuud 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jäeti vangistus V.I suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et mõistetud ära kandmata 2 kuu 28 päevalist vangistust ei pöörata täitmisele kui V.I 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. V.I määrati katseajaks Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu 1 Ärakiri 1-06-14797 talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust - mitte tarvitama alkoholi. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 12.12.2006.a. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 16.01.2008.a saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne V.I kohta. I ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kontrollnõuete mittejärgmine: - Ei ilmu registreerimisele Kohustuste mittetäitmine: - Ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituses võeti arvele 20.12.2006 Pärnu Maakohtu 12.12.2006 kohtuotsuse alusel V.I 18 kuulise katseajaga. Kohtuotsuse alusel on määratud V.I-le kohustus - mitte tarvitada alkoholi. Rikkumise faktid : 1.Politseiameti Karistusregistri andmetel on V.I karistanud 05.08.2007 Lääne Politseiprefektuuri poolt Alkoholiseaduse § 70 alusel 1200.- kr rahatrahviga. Lisainfoks - V.I on karistatud ka 28.06.2007 Lääne Politseiprefektuuri poolt KarS § 262 alusel 600.- kr rahatrahviga .
7. V.I ei täitnud ka korrektselt registreerimisenõudeid novembris ja detsembris 2007, kui ta kriminaalhooldaja oli haiguslehel. Varem ei ole seoses V.I-ga registreerimise nõuete täitmise osas probleeme olnud. II KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Hooldusalune kirjutas seletuskirja 08.01.2008 ja jätkas 09.01.2008 . Registreerimisenõude mittetäitmine ei olnud pahatahtlik, vaid tekkis segadus novembris määratud ajaga, ta ootas ametniku kõnet. Detsembris oli tööd palju ja ta unustas. Praeguseks on hooldusalusele selgitatud, et tema katseaeg ei ole seotud ühe ametnikuga ja kõike võib elus juhtuda ning siis peab ta ise võtma ühendust kriminaalhooldusosakonnaga. Augusti alguse alkoholitrahvi kirjelduse lühiülevaade, mille juhtumist ta tõesti rääkis ka kriminaalhooldajale, aga ta ei olnud kindel, kas talle trahvi ka määrati. Öisel ajal sõitis seltskond autoga mööda Haapsalu, auto läks katki Posti tänaval. Mõeldi, mis edasi teha ja otsiti erinevaid võimalusi. Autos oli laenatud helitehnika ja auto tagant luuk ei käinud lukku, seega autot üksi ei julgenud jätta. Autos istuda oli igav - tarbiti alkoholi ja pandi muusika liig kõvasti mürtsuma. Hommikul 04 - 05 ajal korjas politsei seltskonna kainenema. Seletuskirjas kirjeldatud juhtum, kus helitehnika oligi autost tagasi tulles kadunud, on omamoodi küll õige, aga antud tehnika õige omanik võttis selle lihtsalt ise ära, kuna nägi tänaval autot ja teadis, et see lukku ei käi. Midagi kriminaalset siin ei toimunud. III KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE VÕI ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISELE Kontakt hooldusalusega on tõesti kogu katseaja olnud hea. Ta on alati olnud kättesaadav telefoni teel, muretsenud, kui ei jõua kokkulepitud ajal, elukaaslane on käinud samuti osakonnas informatsiooni andmas muutustes. Katseajal on küll esinenud hooldusaluse poolt mõtlematut käitumist - väärteod, eelmise aastalõpu registreerimisnõude mittetäitmine. Kuid hooldusaluse püüe muutuda ja käituda seadusenorme järgivalt on ka näha. Peaaegu kogu tema sõprusringkond on samasugused mõtlematud noorukid, kes on ka kriminaalhooldusele tuttavad ja koos siis need mõtlematud tead tehakse. Hooldusaluse elukäigult on ta väga varakult iseseisvunud - perekonna toetus on olnud suhteliselt kesine, isal on olnud alkoholiprobleeme, klient alustas iseseisvalt elamist ja töötamist ~ 15 aastaselt Tallinnas; kooliharidust on omandanud vähe sisuliselt lõpetatud 5 klassi , üleviimisega jõudnud 8 klassi nimekirja; palju on olnud elukohavahetusi . Tavaliselt räägib ta ise kohe kriminaalhooldajale kõik juhtumid/ pahandused ise ära. Juuni kuus toimunud 2 Ärakiri 1-06-14797 väärteo selgitus oli hooldusaluse poolt tegemist olukorraga, kus ta õhtusel ajal linnas viibides kuses avalikus kohas põõsa varjus, kuna ei leidnud ühtegi lähedalolevat avaliku tualetti. Positiivseteks asjadeks katseajal on olnud see, et hooldusalune sooritas sõidueksamid ja sai mootorsõiduki juhtimisõiguse. Hooldusalune on Täitisregistri andmetel kohtutäiturile katseajal hüvitanud üle 17 000 krooni. Hooldusalune on pidevalt leidnud ja otsinud endale töökohtasid. Ta on neid küll vahetanud tihti aga eesmärk on olnud see, et leida endale sobilikku nii materiaalses mõttes kui ka pere arvestavat. Mõned töökohad on ta vahetanud ka iseenda huve arvestades, kuna on töötanud koos sõpradega ja peljanud, et tuleb mingeid jamasid, kui kogu aeg ninapidi koos on. Hooldusalune hoolib oma elukaaslasest ja lapsest väga ning hoolitseb nende eest, seda tahab ta kõike teisiti teha, kui oma lapsepõlves koges. Kodus on jõudnud ta ühe toa remondiga lõpuni ja taganud turvalisema elukeskkonna oma lapsele. Ta muretses pidevalt kui ehitus pooleli oli, et kui laps käima hakkab võib kogemata endale haiget teha. Praegu töötab koos isaga Laitses eramaja ehitusel juba mitmendat kuud. Antud töökoht on olnud sobilik palga suuruse ja palga kättesaamise suhtes. Kriminaalhooldaja hinnangul on antud isiku puhul olulisem tema toetamine, teadmiste juurde andmine vabaduses kui kohene karistamine vanglaga. IV KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Määrata täiendavaid kohustusi: - Osaleda sotsiaalabiprogrammis Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku määrata V.I-le toimepandud rikkumiste eest lisakohustus : * osaleda sotsiaalabiprogrammis - " Eluviisitreening õigusrikkujatele " ajavahemikul veebruar 2008 - juuni
8. Hooldusalune on andnud seletuskirjas programmis osalemiseks kirjaliku nõusoleku ja talle on selgitatud programmi olemust. KOHTU SEISUKOHT KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud taotluses toodud asjaoludega. Kriminaalhooldaja on taotluses esitanud väga põhjalik analüüsi V.I senise katseaja kulgemise kohta. Tõendamist on leidnud, et V.I on ühel korral rikkunud kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. V.I on seda ka ise tunnistanud. Samuti ei käinud V.I novembris ja detsembris 2007 kriminaalhooldaja juures registreerimas, põhjendades seda arusaamatusega, kuna tema kriminaalhooldaja viibis puhkusel. Kuid erakorralises ettekandes on kriminaalhooldaja toonud välja rida positiivseid muutusi, mis katseajal V.I-ga on toimunud – töökoha olemasolu, perekonna toetus, võlgade tasumine. Kriminaalhooldaja on jõudnud järeldusele, et V.I puhul on oluline teotamine ja teadmiste juurde andmine, siis kohus nõustub sellega ja leiab, et kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustus kindlasti täidab eelpoolkirjeldatud eesmärki. KarS § 75 lg 2 p 8 näeb ette käitumiskontrolli aegse kohustusena kohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammis. V.I on vastavalt erakorralisele ettekandele nõus võtma endale täiendava kohustuse KarS § 75 lg 2 p 8 alusel – osalema sotsiaalprogrammis. 3 Ärakiri 1-06-14797 Hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele KarS § 74 lg 4 ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel. V.I-le tuleb määrata täiendav kohustus kriminaalhooldusametniku poolt esitatud põhjenduste alusel ja käitumiskontrolli eesmärkide täitmiseks – osalema sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ veebruar 2008.a kuni juuni 2008.a. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4