1-08-842\2

(07231802195)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Julia Zautina Kriminaalasi H.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Prokuröri abi Žanna Mor ozova Tõkend H.I elukoht: XXX; isikukood: XXX: kodakondsus-EV; haridus: 8 klassi; emakeel: vene keel; töökohtAS M; varem karistatud kriminaalkorras: - 19.07.2006.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt, KarS §199 lg 2 p 4 järgi, mõisteti vangistus 40p. elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Milvi Söörd Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H.I KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista H.I ´le 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui H.I ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata H.I Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista H.I´ lt tsiviilhagi katteks YV kasuks 9 080 ( üheksa tuhat kaheksakümmend ) krooni. Välja mõista H.I ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri XXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX Hansapangas märkides viitenumbri XXX. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa H.I süüdistatakse selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna, uuesti 25.05.2007 Tallinnas, aadressil XXX asuvas korteris salaja varastas YV’le kuuluva sularaha – 800 USD ehk 9080,- krooni. Seega pani H.I toime KarS § 199 lg 2p 4, järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohus, kuulanud üle süüdistatava, kannatanu, uurinud toimikumaterjale ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava H.I süü temale inkrimineeritud kuriteos on leidnud tõendamist. Süüdistatav H.I tunnistas end süüdi osaliselt temale inkrimineeritud kuriteos ja on seletanud kohtueelsel uurimisel, et tema kolis 2007.a. mais XXX tänava korterisse YV 2 juurde. Tema küsis raha YV, kuid raha ei saanud, seejärel otsustas ise võtta kapist 350 dollarit. Kappi jäi veel umbes 1000 dollarit. Vahetas raha ära ja kulutas selle oma vajadusteks. Ülejärgmisel päeval helistas temale J ja küsis kas tema on võtnud raha, kuna ei suutnud kokkuleppida raha tagastamise küsimuses, siis lubas J kirjutada politseisse avalduse. Kahetseb puhtsüdamlikult, kohustub võimaluse korral raha tagastama ( t. lk 5-8 ). Kohtus seletas H.I, et ei tea kindlalt kas võttis 350 USD või muu summa, kuna ei mäleta täpselt. Mäletab, et raha vahetas mitmel korral, seega võis võtta ka suurema summa kui 350 USD. On nõus hüvitama kogu kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 9080 krooni. Kahetseb väga. Kohus asub seisukohale, et H.I on andnud kohtueelsel uurimisel ennast õigustavaid ütlusi ning püüdnud oma süüd vähendada. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ütlusi toimunu kohta osas, mis puudutab raha võtmist ainult 350 dollari suuruses summas, kuna süüdistatava ütlused on vastuolulised kannatanu YV ütlustega. Ka kinnitas süüdistatav kohtuistungil, et kuna täpselt ei mäleta, siis võis võtta ka suurema summa, seega tunnistas süüdistatav kohtuistungil end esitatud süüdistuses süüdi. Kannatanu on andnud kohtueelsel uurimisel ütlusi, et H.I elas tema korteris 2007. aasta mai lõpust kuni 15.07.2007.a. Selle aja jooksul keegi külas korteris ei käinud. Öökapi peal liniku all asusid dollarid, seal oli alguses 1450 USA dollarit, mõned kupüürid vääringus 100 ja 50. 15.juulil avastas, et kadunud oli 800 USA dollarit. Seejärel võttis tema Elona rahakoti ja leidis sealt kaks valuutavahetuspunkti tšekki, üks 150 dollarile ja teise 200 dollarile. Elona ütles, et ta võttis 350 dollarit. Ülejäänud raha kohta väitis, et tema ei tea midagi. Elona lubas raha tagastada, kuid ei ole seda teinud. Tsiviilhagi on summas 800 USA dollarit s.o. 9 080 krooni. (t.lk.2-4,19-25). Kannatanu YV on nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtuistungil kinnitanud, et süüdistatav võttis temalt 800 dollarit ning on kindel, et tema juures keegi peale süüdistatava ei käinud ning raha ei võtnud. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu YV ütlustes, kuna põhjus vihavaenuks puudub ning puudub alus arvata, et kannatanu annaks ebaõigeid ütlusi süüdistatava suhtes, millistega on tõendamist leidnud, et süüdistatav varastas kannatanult 800 dollarit. Kannatanu on kohtueelsel uurimisel koheselt kinnitanud süüdistatava poolt 800 dollari vargust ning kohtul puudub alus antud ütlustes kahtlemiseks. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Ka ei soovinud sõna saada kannatanu. Süüdistatav H.I on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. H.I on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. H.I karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada H.I edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et H.I tuleb karistada vangistusega, kuid tema suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Kuriteoga on tekitatud kahju, mis on hüvitamata. Kannatanu YV esitas tsiviilhagi summas 9 080 krooni, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik 3