2 p. 7, § 328 lg. 1 - § 22 lg. 3 järgi 3 a. 1 k. vangistusega tingimisi 3 a. katseajaga. 16.05.2005 a. Harju Maakohtu määruse kohaselt pöörati mõistetud karistus 2 a. 8 k. 4 p. täitmisele ja 11.04.2007 a. Harju Maakohtu määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega seisuga 24.04.2007 a. ärakandmata aeg 8 kuud 9 päeva katseajaga 1 a. süüdistusasja
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: N.N on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta 11.09.2006 a. Xxx vangla kinnipeetavana omandas narkootilise ainena amfetamiini ning omamata arsti ettekirjutust narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamiseks, tarvitas eelnimetatud narkootilist ainet, mistõttu toimetati 12.09.2006 a. kahtlustatuna narkootilise aine tarvitamises vangla meditsiiniosakonda, kust temalt võeti uriiniproov. 22.09.2006 a. – 26.09.2006 a. läbiviidud isiku kohtukeemilise ekspertiisi akti kohaselt leiti N.N uriiniproovist amfetamiini, mis kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 a. määruse nr. 73 I nimekirja, mille käitlemine Eestis on keelatud v. a. erijuhtudel. Seega N.N pani kinnipeetavana toime narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise ilma arsti ettekirjutuseta s.o.
Samuti N.N oli 20.05.2005 a. karistatud LS § 74 – 19 alusel rahatrahviga 12600 krooni selle eest, et juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Seega olles isikuks, kes omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti juhtis 15.12.2007 a. kella 02.33 ajal Tallinnas Paldiski mnt. 129 maja juures mootorsõidukit XXX reg. nr. xxx ja uuesti juhtis 07.01.2008 a. kella 00.15 ajal Keila linnas Kruusa 11 a maja juures mootorsõidukit XXX reg. nr. xxx, olles alkoholijoobes. Seega N.N juhtides mootorsõidukit, olles joobeseisundis ja omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani toime
Süüdistatav N.N tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et 2006 a. septembris ta oli kinnipeetav Xxx vanglas ja sõber andis talle spordipäeval amfetamiini. Amfetamiin oli pulbriline ja keeratud sigaretipaki foolium-paberisse. Selle koguse ta tarvitas neelamise teel korraga ja üksi. Vanglavalvur järgmisel päeval leidis, et tal on imelikud silmad ja toimetas ta meditsiini osakonda ekspertiisi. Samuti kinnitab ütlusi selles, et 14.12.2007 a. ta viibis Keilas baaris, kus tarvitas 3 klaasi õlut ja seejärel dzinni umbes 6 klaasi. Öösel kutsuti teda Tallinna pidu panema. Taksot ta ei saanud ja otsustas ikkagi Tallinna sõita ja istus oma sõidukisse XXX reg. nr. xxx ning sõitis Tallinna. Tundis ennast hästi. Tallinnas Paldiski mnt-l politseinike märguandel ta peatas sõiduki ning tal tuvastati alkoholijoove. Rikkumisega oli nõus. Samuti kinnitab ütlusi selles, et 06.01.2008 a. hommikul võttis sõber tema sõiduki enda kasutusse. Ta oli päeva jooksul tarvitanud alkoholi ja kella 23 ajal sõber helistas ja teatas, et tagastas auto. Ta läks välja juttu ajama. Seejärel läks koju, et võtta tööriistad ning tekkis tüli naisega. Otsustas end natuke maha jahutada ja istus sõidukisse XXX. Umbes 10 minuti pärast tuli kohale patrull ja kutsuti kohale ka politseioatrull. Tuvastati maas rehvide jäljed ja tehti järeldus, et ta sõitis. tal tuvastati alkoholijoove 0, 69 mg/l. Ekspertiisi ta ei soovinud. Tunnistaja Guido Sihver poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta töötab Xxx vanglas ja 12.09.2006 a. toimetas meditsiini osakonda N.N-i, keda kahtlustati narkootilise aine tarvitamises. Tunnistaja Roza Parfentjeva poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta töötab Xxx vanglas arstina ja 12.09.2006 a. toimetati meditsiini osakonda N.N, kellel esineb näo ja silmade sidekestade punetus. N.N võetud uriiniproov. Tunnistaja Aleksei Veetlev poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ööl vastu 15.12.2007 a. ta oli politseipatrullis ja kell 02.33 pidas Paldiski mnt. 129 maja juures sõiduki XXX reg. nr. xxx, mida juhtis N.N, kellel puudus juhtimisõigus ja oli alkoholijoobes. Tunnistaja AP poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta töötab politseis ja 06.01.2006 a. õhtul ta oli kodus ja nägi aknast, et temaga ühes majas elav N.N istus sõidukisse XXX reg. nr. xxx. N.N puudus juhtimisõigus ja sõitis Kruusa 15 maja poole. Juhtunust teavitas patrulli ja mõne aja pärast kuulis sõiduki mootori müri-nat ja nägi, et sama auto sõitis maja hoovi. Ta teavitas sellest uuesti politseipatrulli ja varsti saa-bus ka patrull ning tuvastati N.N alkoholijoove ja juhil puudus juhtimisõigus. Tunnistaja Aare Korju poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta oli Keila linnas patrullis ja sai teate sõiduk XXX reg. nr. xxx mille juht arvatavasti joobeseisundis. Ta nägi seda autot Kruusa tänaval sõitmas ja sõitis sellele autole järele. Auto peatus Kruusa 11 a maja juures ja juhiks osutus N.N, kellel puudus juhiluba ja suust tuli alkoholi lõhna. N.N-i süü on peale tema enda ja tunnistajate ütluste veel leidnud tõendamist joobeekspertiisi aktiga, isiku kohtukeemiaekspertiisi aktiga, millest nähtuvalt N.N-i uriinist leiti amfetamiini, protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, millest nähtuvalt N.N tuvastati alkoholijoove 0, 55 mg/l kohta ja ta ei taotlenud ekspertiisi läbimist / t.l. 7, 10 – 12, t. II t.l. 2, 8 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, mõistetud rahatrahvide maksmist kohtutäituri kaudu, uue tahtliku kuriteo toimepanemist katseajal, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada N.N
järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust Süüdi tunnistada N.N
järgi ja mõista karistuseks 9 ( üheksa ) kuud vangistust.
1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõista 9 ( üheksa ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust
2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.03.2004 a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 8 ( kaheksa ) kuud 9 ( üheksa ) päeva vangistust ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 ( üks ) aasta 2 ( kaks ) kuud 9 ( üheksa ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada kohtuotsuse jõustumisel vangistuse kandmise ajast s.o. tõkendi – vahistamine –kohaldamise ajast. Tõkend – vahistamine – vangistuse alguse ajast tühistada.
1 p. 1 alusel võtta N.N-ilt 1 ( üheks ) aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise algust arvestada mõistetud vangistuse lõppemisest. 2 Välja mõista N.N-ilt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse. 3 Välja mõista N.N-ilt kaitsjatasu 2035.50 krooni 4 Välja mõista N.N-ilt kohtukuludena ekspertiisitasu 400 krooni. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.