Obsah (5)

§ 428§ 432§ 175§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Vangistuse täitmisele pööramine Määruse tegemise aeg ja koht 06. mai 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Menetlus nr 1-07-7827 Osaliste küsitlemisega lahend

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. Tühistada G.I-le kohaldatud üldkasulik töö ja pöörata
2. septembri 2007 Pärnu Maakohtu otsusega G.I-le mõistetud kandmata vangistus 21 päeva täitmisele, kandmise algusega alates
3. mai
4. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
5. Seoses asja kohtus menetlemisega: 2.1 välja mõista G.I-lt riigieelarve tuludesse kohtukulu 330 krooni 40 senti; 2.2 määruse koopia saata karistusregistrile ja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kriminaalhooldusosakonnale. 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 330 krooni 40 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras
6. Selgitada, et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud G.I on süüdi mõistetud
7. septembri 2007 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi ja karistatud 2 kuu vangistusega ja KarS § 69 alusel asendati G.I-le mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud ning üldkasuliku töö tegemisel G.I allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx . Kriminaalhooldaja on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu ettekande käitumiskontrollile allutatud G.I kohta. Ettekandest nähtuvalt G.I karistuse kandmine Viljandi Politsei arestimajas ei anna Kriminaalhooldusseaduse § 31 lg 5 järgi alust ÜKT tähtaja kulgemise peatamiseks. Kuna üldkasulik töö tuleb sooritada määratud tähtajaks ja G.I ei ole seda teinud, siis kriminaalhooldaja teeb ettepaneku pöörata karistus sooritamata 43 töötunni osas täitmisele.

§ 428

lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

§ 428

lg 2 kohaselt kriminaalhooldusametniku esitatud ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.

§ 432

kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Süüdimõistetu avaldas, et ei vaidle vastu erakorralises ettekandes esitatud asjaoludele ja seisukohale. Süüdimõistetu kaitsja arvamusest nähtus, et tal ei ole võimalik vastu vaielda taotlustele, mis on kriminaalhooldaja poolt kohtule esitatud. Prokuröri arvamusest nähtus, et G.I-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata ja ta tuleb karistust kandma saata. Süüdimõistetu G.I kaitsja Endel Tomson esitas kehtivate advokaadi tasumäärade kohaselt arvestuse, et kulutas kohtumenetluses süüdimõistetu kaitsmiseks s. o tasuna 330.40 krooni. Kohtu põhjendused

§ 428

lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande põhjal. Vastavalt KarS § 69 lg-le 6, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Vastavalt KarS § 69 lg-le 7, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa (kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega). Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Vastavalt KarS § 75 lg-le 4, kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale KarS § 75 lg-s 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. Väidetav asjaolu, et G.I oli ajavahemikul 19.02.-29.02.2008 haige, on dokumentaalselt tõendamata, seetõttu ei saa kohus nimetatud asjaolule tugineda. Süüdimõistetu ei täitnud üldkasuliku töö ajakava, ta ei teinud jaanuaris 32 tundi üldkasulikku tööd ilma mingisuguste põhjendusteta. Kõik kriminaalhooldaja ettekandes esitatud asjaolud on tõesed ja nendes puudub kohtul alust kahtlemiseks. Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest ei ole G.I süstemaatiliselt täitnud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi. Põhjendatud on tühistada G.I-le kohaldatud üldkasulik töö ja pöörata 27. septembri 2007 Pärnu Maakohtu otsusega G.I-le mõistetud vangistus täitmisele.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. G.I kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 330 krooni 40 senti. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kalev Kuningas Kohtunik