← Eesti

1-06-11852\2

Obsah (5)§ 199§ 74§ 75§ 78§ 218

1-06-11852 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08 jaanuar 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-11852 (06231500648) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 199

lg 2 p 4- 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav U.E Varasem karistatus: Väärteokorras karistatud 4 korda Kaitsja Advokaat Mariann Tusti RESOLUTSIOON 1. U.E süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 45 (nelikümmend viis) päeva. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada U.E-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 30 (kolmkümmend) päeva. 3.

§ 74

alusel jätta U.E-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 30 (kolmkümmend) päeva U.E suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et U.E temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Jaama 26, Jõhvis, tel: 33 78 072) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada U.E järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma 1 • •

  1. kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78

p 1 alusel arvestada U.E-le määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 08.01.

  1. U.E suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. U.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1221 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  2. U.E-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
  3. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: U.E süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem varguse toime pannud, uuesti 12.03.2006 kella 19.54 ajal, viibides kaupluses S P, võõra vallasasja äravõtmise ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kaupluse müügisaalist videokasseti Ämblikmees hinnaga 79 krooni ja läks kassast mööda, jättes kauba eest maksmata, kuid ta peeti turvamehe poolt kinni. Seega, U.E, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle vallasaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so pani toime

§ 199lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav U.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 12.03.2006 esitatud kaupluse P P avaldus, millest nähtuvalt samal päeval kella 19.54 ajal peeti kaupluses S P U.E, kelle juurest avastati kauplusele kuuluvat kaupa 79 krooni väärtuses. (t/l 2-3) • 12.03.2006 koostatud tunnistaja F. L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt hakkas tunnistaja jälgima tumedates riietes noormeest, kes oli videokassettide juures ja märkas, et ühel hetkel oli kassett tal käes ja siis enam ei olnud. №ormees suundus kohe väljapääsu poole. 2 • • • Palus teisel turvatöötajal ta kinni pidada ning noormehe juurest leitigi videokassett, mille eest ta ei olnud maksnud. (t/l 4-5) 12.03.2006 koostatud tunnistaja J. P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai tunnistaja vahetuse ülemalt juhise ühe noormehe kinnipidamiseks. №ormees oli jõudnud juba tänavale minna. Kutsus noormehe turvaruumi ja avastas videokasseti, mis kuulus kauplusele ja mille eest noormees ei olnud maksnud. (t/l 6-8) Koopia 04.01.2006 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2440,05,016094, millest nähtuvalt karistati U.E

§ 218

lg 1 järgi rahatrahviga 1200 krooni seoses kauplusest TM varguse toimepanemisega. (t/l 19) 12.03.2006 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas U.E, et oli kaupluses ja tutvus kaubaga, kuid raha kaasas ei olnud. Hakkas meeldima videokassett ja kuna raha ei olnud, siis pani jope alla ja viis välja. Tänaval peeti kinni. (t/l 22-27) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud U.E süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate F. L ja J. P ütlusi, asub kohus seisukohale, et süüdistatava U.E süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on U.E varem väärteokorras varavastase väärteo toimepanemise eest karistatud ning inkrimineeritava teo toimepanemise ajaks ei olnud väärteo eest määratud karistus kustunud, mistõttu on süüdistatav isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Varavastast kuritegu toime pannes asus süüdistatava vahetult ja vastavalt oma arusaamale teost tegu toime panema, kuid süütegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Seega on kohtueelsel menetlusel U.E käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Süüdistatavat on varem samalaadse teo eest väärteokorras karistatud ja seetõttu on ta isikuks, keda tuleb karistada

§ 199ettenähtud kuriteo toimepanemise eest.

Arvestades asjaolu, et süüdistatava poolne rünne oli suunatud väheväärtusliku vara vastu, siis ei ole süüdistatava süü suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuivõrd ka kuritegu jäi katse staadiumisse. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning süüdistatava suhtes võib jätta karistuse tingimisi kohaldamata. Kuivõrd kriminaaltoimikus olevate karistusregistri andmete kohaselt võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks tema elukommete muutumise järelevalve tingimustes, mis on küll tema üle seatud juba alates kaitseväkke võtmisest 2006 aasta oktoobris. Märt Toming kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.