lg.2 p.4- 25 lg.2;
U.Z süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varguse viibides 04.01.2006.a. OÜ V M-le kuuluvas kaupluses, üritas ära võtta võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimlet 2 pudelit Laua Viina maksumusega a´44.50, kokku summas 89 krooni; 4 pakendit kassitoitu „ Friskies“ maksumusega a´4.90, kokku summas 19.60 krooni; ühe pudeli „ Jogis“ jogurtit maksumusega 13.90 krooni ja 1 pakendi „Green Tea „teed maksumusega 14.90 krooni, kokku kauba värtusega 146 krooni ja 40 senti. U.Z pani need toiduained endale kotti ning möödus poe kassast kauba eest maksmata, kuid oli turvatöötaja poolt kinni peetud peale kassadest möödumist. Ka tema jälle isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 22.02.2006.a. kella 09.10 ajal AS A S-le kuuluvas kaupluses P S üritas ära võtta võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt 2 pudelit “ Laua Viina” maksumusega a`44.90 krooni, kokku 89.80 krooni väärtusega. U.Z möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid oli turvatöötaja poolt kinni peetud peale kassadest möödumist. Seega U.Z isikuna, kes on varem toime pannud varguse, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millega pani toime varguse katse ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Samuti süüdistatakse U.Z selles, et tema 18.02.2006.a. kella 19.00 ajal viibides enda elukohas- korteris isiklikul pinnal tekkinud konflikti tagajärjel lõi korteri toas ja koridoris oma täisealisele tütrele J. N-le ühe korra rusikaga näkku ning tiris teda juustest , mille peale kukkus J. N pikali. Siis hakkas U.Z J. N-t peksma rusikate- ja jalgadega keha piirkonda. AS IdaTallinna Regionaalhaiglas fikseeriti N-l peksmise jäljed vasakul sarnaluul. Kehalise väärkohtlemise tagajärjel tekitati J. N-le füüsilist valu. Seega pani U.Z toime teise inimese peksmise ehk kehalise väärkohtlemise, mis on
Tema süüd tõendavad dokumentaalsed tõendid: 04.01.2006.a. toimepandud kuriteoepisoodi kohta: - V M OÜ avaldus alkoholi ja toiduainete vargusest ( t.l. 42) - Õiguserikkumise akt, mille kohaselt , kaup on tagastatud ( t.l. 43) - Tunnistaja V. B ütlused selle kohta, et ta märkas meesterahvas läks kassast mööda tasumata kauba eest ( t.l. 44) 2 - Kahtlustatava U.Z-i ütlused. Tal polnud ( t.l. 53-54) näidata turvamehele tšekki, ka raha ei olnud. 18.02.2006.a. toimepandud kuriteoepisoodi kohta: - Kannatanu J. N avaldus 18.02.2006.a , miklle kohaselt U.Z lõi teda näkku, siis peksis rusikate ja jalgadega ( t.l. 95). - Kannananu J. N ütlused. Tema sõnul isa hakkas teda kätega näkku lööma ja juustest tirima. Ta kukkus ja U.Z lõi teda jalgadega. ( t.l. 97-99) - AS Ida-Tallinna Regionaalhaigla patsiendikaardi koopia sellest et kannatanu J.N vasaku sarnaluul oli valulik peksmisjälg ( t.l. 100) - Tunnistaja V. T ütlused, mille kohaselt tüli tekkis korteri üüri maksmisest ja süüdistatav oli alkoholijoobes ning peksis J.N-t ( t.l.114; 118-121) - Tunnistaja I. P ütlused, mille kohaselt J.N vasemale põsesarnale tekkis U.Z-i löögist verevalum ( t.l. 116; 129-132) - Kahtlustatava U.Z-i ütlused selle kohta, et ta oli ära joonud pool liitrit viina. Tekkis tütrega tüli, mille käigus ta lõi tütart näkku ja jalaga 2-3 korda vastu tema jalgu ( t.l. 104-107) 22.02.2006.a. toimepandud kuriteoepisoodi kohta: - A S AS avaldus ( t.l. 2) laua viina vargusest; - Tunnistaja M. L-i ütlused selle kohta, et ta avastas tema jopes 2 pudelit viina, kaupa oli 89.80 kr väärtuses, kaup oli rikkumata ( t.l. 3) - Konstaabel S.K ettekanne U.Z-i kinnipidamisest ( t.l. 4) - Kahtlustatava U.Z-i ütlused selle kohta, et limonaadi eest ta maksis, aga pudeli viina eest ei maksnud ( t.l.22-24). Kohtuistungi kohtualusena üle kuulatud U.Z seletas, et ta on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises
Ta nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav U.Z kinnitab, et ta omas mitteametlikku töökohta Pirital ning ta ei oska selgitada, miks oli vaja varastada. Ta kinnitab, et ta elab koos 19-ne aastase tütrega Ta lõi teda lihtsalt kuna oli joobes. Kaitsja sõnul tütar pole rahul isaga, kes on enamuse ajast viitnud vanglas, selles peres on tülid vältimatud. Kohus leiab, et süüdistatava vägivalla olemaolu tõendavad tema enda (tl 105-107) ütlused selle kohta, et ta oli tarbinud alkoholi ja kuna tütar J. süüdistas teda selles, et ta liialt alkoholi tarvitab, andis talle mitu kõrvakiilu. Lõi teda lahtise käega vastu nägu, surus ta nurka, kus hoidis kinni teda 20 sek. Kui tütar küünistas ja jalgadega vehkis, lõi U.Z teda enda sõnul 2-3 korda vastu jalgu. Ta ei mäleta, kas rindkere piirkonda ka lõi. AS Ida-Tallinna Keskhaigla Patsiendikaardi 18.02.2006.a koopiast nähtub, et kannatanu J.N vasaku sarnaluul oli valulik peksmisjälg. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tervisekahjustus on U.Z-i tegevuse tagajärg, kui ta 18.02.2006.a lõi tütart oma korteri toas ja koridoris. J.N sõnul isa hakkas teda kätega näkku lööma ja juustest tirima. Ta kukkus ja U.Z lõi teda jalgadega. U.Z väited selle kohta, et J.N ei kukkunud, on ennast õigustavad ja kohtu arvates püüab süüdistatav oma süüd kergendada. Samas ta kinnitab, et kui teda käega lõi, siis tugevalt. Ta kinnitab, et ta ei löönud jalgadega vaid jalaga enda kaitseks. Kohus loeb usaldusväärseks kannatanu ja tunnistajate V. T ütlusi selle kohta, et tüki tekkis korteri üüri pärast, Mark lükkas ta pikali ja lõi teda rusikate ja jalgadega kogu keha piirkonda. I. P ütluste kohaselt J.N vasemale põsesarnale tekkis U.Z-i löögist verevalum. Kohtu arvates on M.№skonov andnud kuriteo kohta isiklike huvidega kohandatud ütlusi, mis on ajendatud soovist kergendada oma süüd. U.Z-i tegu on toime pandud tahtlikult. Kohus jõuab järeldusele, et U.Z võis kannatanule vägivallaga põhjustatud tagajärge mitte soovida. J.N ei ole tsiviilhagi esitanud. U.Z tunnistab oma süüd 04.01. ja 22.02.2006.a toimepandud varguse katses. Tema süüd tõendavad lisaks tema enda ütlustele V M OÜ ja A S AS avaldused, õiguserikkumise akt 04.01.2006.a, tunnistajate V.B ütlused selle kohta, et ta märkas meesterahvas läks kassast mööda tasumata kauba eest ja M.L ütlused selle kohta, et ta avastas tema jopes 2 pudelit viina ja konstaabel S.K ettekanne, millest nähtub, et vargused jäid lõpule viimata. 3 Kohus, kuulanud ära süüdistatava ning kontrollitud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on U.Z-i süü temale inkrimineeritud varavastase ja tervisevastase kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on kohtualuse käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4- § 25 lg 2 ja
Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
lg 1 kohaselt kuriteo toimepannud isikute süüd ja leiab, et nende käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo ning arvestab kooskõlas
lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtul puudub alus U.Z-i karistusest vabastamiseks või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualust karistada reaalse vangistusega. Kohus arvestab, et kuriteoga raskeid tagajärgi ei saabunud. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualust karistada. U.Z-i karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades U.Z-i iseloomustavaid andmeid, et teda on varem kriminaalkorras ja väärteo korras korduvalt karistatud, ta jätkab kuritegude toimepanemist. U.Z ei oma alalist töökohta, ei ole aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest, et tagajärg saabus tema kuritegelikust käitumisest, tema suhtumine teosse on ennast õigustav. Teda on korduvalt karistatud, kuid paranemise teele ei ole ta asunud. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates, leiab kohus, et U.Z-i on põhjendatud ja tarvilik toimepandu eest karistada lühiajalise reaalse vangistusega, kuna vargused jäid lõpule viimata. Kohus leiab, et sellega saavutatakse karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse ka ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist sellisele teguviisile. KrMS § 179 kohaselt kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha 4500 krooni riigituludesse, hüvitamisele kuulub kaitsjatasu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4; §173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 237; § 238 lg 1 p 3; § 238 lg 2 ; § 310; § 311 - 313, kohus O t s u s t a s: Süüdi tunnistada U.Z: 1)
2)
järgi ja mõista talle vangistus 4 kuud.
MS § 238 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada teda vangistusega 6 kuud.
alusel lugeda eelvangistus 04.01.2006 – 05.01.2006; 18.02.2006 - 19.02.2006 ja alates 22.02.2006.a karistusaja hulka, s.o. 3 kuud ja 22 päeva. Ärakandmisele kuulub 2 kuud ja 8 päeva. Karistusaja alguseks lugeda 09.06.2006.a. Tõkend – vahistamine- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista U.Z-ilt 4500.-(neli tuhat viissada) krooni sundraha, kaitsja tasu summa 3009.06 (kolm tuhat üheksa, 06) krooni riigi tuludesse. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, märkides Harju Maakohtu viitenumbri 2800049777. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (sundraha, kaitsjatasu) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsuse peale on õigus KrMS § 318 alusel kohtumenetluse poolel esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutuse soovil teatatakse kohtule kirjalikult seitsme päeva 4 jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik Merike Allkimäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.