lg.2 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: E.K -t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, üritas 17.10.2005 kella 10.10 paiku T-M kauplusest varastada neli pudelit viskit „Red Label“ kogumaksumusega 479.60 krooni (4 x 119.90), pannes pudelid kilekotti ning läbides kassaderivi kauba eest tasumata, kuid tegu jäi lõpule viimata kuna peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega E.K isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg. 2 p.
2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud E.K seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Veljo Viilol asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - OÜ V M kaupluse T -marketi avaldust 17.10.2005.a., millest nähtub, et 17.10.2005 kella 10.10 paiku T-M kaupluses peeti kinni naisterahvas seoses kauba - nelja pudeli viski „Red Label“ kogumaksumusega 479.60 krooni (4 x 119.90) eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega. (t.l. 2); - tunnistaja A. A poolt 17.10.2005.a. antud ütlusi selle kohta, et olles tööl 17.10.2005.a. kell 10.10, nägi ta kuidas kauplusesse tuli naisterahvas pruunis jopes ja kilekotiga. Valvekaamerast nägi ta kuidas naisterahvas pani nelja pudeli viski „Red Label“ kogumaksumusega 479.60 krooni kilekotti ja läbis kassade rivi nende eest tasumata.(t.l. 3 – 3 pö.); - - - Põhja PP Lõuna Politseiosakonna politseiametniku ettekannet millest nähtub, et 17.10.2005.a. kell 10.50 toimetas ta Lõuna Politseiosakonda E.K, , kes 17.10.2005.a. kell 10.10 joobunud olekus olles, sooritas T – M-st summas 479.60.-EEK-i. (t.l. 4); kahtlustatava E.K poolt 17.10.2005 antud ütlusi selle kohta, et jah ta tunnistab seda, et püüdis toime panna vargust ning varastada alkoholi. Täna 17.10.2005.a. hommikul jõi ta alkoholi umbes 1 liitri kanget õlut. Seejärel läks ta oma mehega riidu. Otsustas siis poodi minna. Läks T – M-sse. Esialgu tal ei olnud kavatsust varastada, tal oli natuke raha kaasas. Kuid poes olles mõtles, et varastab. Miks ta selle mõtte peale tuli, seda ei oska ta öelda. Ta oli lihtsalt mehe peale tige. Müügisaalis pani ta neli pudelit alkoholi oma kaasasolevasse kilekotti. Ta ei mäleta, mis alkoholi pudelid need olid. Mäletab kindlalt, et ta varastada tahtis alkoholi. Seejärel möödus ta kassast ja ei tasunud kauba eest. Turvatöötaja pidas teda kinni enne kauplusest väljumist. Kauplusesse minnes oli tal seljas lillat värvi jope ning jalas sinist värvi teksapüksid. Kaupa ta ära ei rikkunud ning see tagastati poele. (t.l. 9 10); jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas OÜ V M kaupluse T -M avaldust 17.10.2005.a., millest nähtub, et 17.10.2005 kella 10.10 paiku T-M kaupluses peeti kinni naisterahvas seoses kauba - nelja pudeli viski „Red Label“ kogumaksumusega 479.60 krooni (4 x 119.90) eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega; Põhja PP Lõuna Politseiosakonna politseiametniku ettekannet millest nähtub, et 17.10.2005.a. kell 10.50 toimetas ta Lõuna Politseiosakonda E.K, , kes 17.10.2005.a. kell 10.10 joobunud olekus olles, sooritas varguse T – M-st summas 479.60.-EEK-i; ning süüdistatava E.K poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, selle kohta, et jah ta tunnistab seda, et püüdis toime panna vargust ning varastada alkoholi. Täna 17.10.2005.a. hommikul jõi ta alkoholi umbes 1 liitri kanget õlut. Seejärel läks ta oma mehega riidu. Otsustas siis poodi minna. Läks T – m-sse. Esialgu tal ei olnud kavatsust varastada, tal oli natuke raha kaasas. Kuid poes olles mõtles, et varastab. Miks ta selle mõtte peale tuli, seda ei oska ta öelda. Ta oli lihtsalt mehe peale tige. Müügisaalis pani ta neli pudelit alkoholi oma kaasasolevasse kilekotti. Ta ei mäleta, mis alkoholi pudelid need olid. Mäletab kindlalt, et ta varastada tahtis alkoholi. Seejärel möödus ta kassast ja ei tasunud kauba eest. Turvatöötaja pidas teda kinni enne kauplusest väljumist. Kauplusesse minnes oli tal seljas lillat värvi jope ning jalas sinist värvi teksapüksid. Kaupa ta ära ei rikkunud ning see tagastati poele; samuti tunnistaja A. A poolt kohtueelsel menetlusel antud süüdistatava E.K süüd kinnitavaid ütlusi selle kohta, et olles tööl 17.10.2005.a. kell 10.10, nägi ta kuidas kauplusesse tuli naisterahvas pruunis jopes ja kilekotiga. Valvekaamerast nägi ta kuidas naisterahvas pani nelja pudeli viski „Red Label“ kogumaksumusega 479.60 krooni kilekotti ja läbis kassade rivi nende eest tasumata. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on leidnud tõendamist, et E.K isikuna, kes on varem toime pannud varguse, üritas 17.10.2005 kella 10.10 paiku T-M kauplusest varastada neli pudelit viskit „Red Label“ kogumaksumusega 479.60 krooni (4 x 119.90), pannes pudelid kilekotti ning läbides kassaderivi kauba eest tasumata, kuid tegu jäi lõpule viimata kuna peeti turvatöötaja poolt kinni, seega E.K isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning E.K süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on E.K käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg. 2 p.
võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. 2 Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat E.K on varem ühel korral kriminaal korras karistatud.(t.l. 13 – 14, 38 - 41). Süüdistatavat E.K on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. (t.l. 15, 16, 38 - 41). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteo. Kohus leiab, et kuna süüdistatavat on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud samalaadese kuriteo toimepanemise eest, kuid viimane endale sellest vajalikku järeldust teinud ei ole, siis tuleb süüdistatavat karistada karistusega, mis on seotud reaalse isoleerimisega ühiskonnast ning nimelt vangistusega, kuid kuna süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, kuriteoga kannatanule varalist kahjut tekitatud ei ole, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 4; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: Süüdi mõista E.K KarS § 199 lg.2 p.
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 /kaks/ kuud. Tõkend – vahistamine, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ära kandmiseni. Karistuse kandmise alguseks lugeda tema vahi alla võtmise päev,s.o. 26.11.2006.a.. Kohaldades KarS § 68 lg.1 sätteid lugeda karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 26.11.2006.a. – 17.01.2007.a.,s.o. 1 /üks/ kuu ja 22 /kakskümmend kaks/ päeva. Seega karistusest kuulub ära kandmisele 8 /kaheksa/ päeva vangistust kohtuotsuse kuulutamise päevast,s.o. 18.01.2007.a.. E.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2524.20.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.