Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas U.J süüdistatakse selles, tema varem varguse ja röövimise toime pannud isikuna 18.12.2006.a. kell 15.20 T K-s võttis müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil juuksevärvi „L´Oreal“ väärtusega 139.- krooni, pani selle kilekotti, läbis turvaväravad kauba eest tasumata, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega U.J, varem varguse ja röövimise toime pannud isikuna pani toime varguse katse, so KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteo. Kohtuistungi süüdistatavana üle kuulatud U.J seletas, et on süüdistust aru saanud ja ennast temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Kaubamaja avaldust nr 281/6 seo 18.12.2006 /tl 2/; Tunnistaja T. M ülekuulamise protokolli, kus tunnistaja on andud ütlusi, et 18.12.2006.a. olles, tööl K-s, nägi kuidas noormees musta värvi jope , musta värvi pükste ja musta värvi nokkmütsiga pani kilekotti juuksevärvi L´Oreal, seejärel läks noormees kauba eest tasumata kaubamaja teisele korrusele, läbis turvaväravad, lasteosakonnas peeti noormees turvatöötaja poolt kinni, turvakontrolli käigus avastati noormehe kilekotist juuksevärv. / tl 3/; Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, millisest nähtub kuidas oli U.J riietatud / tl 46/; Kahtlustatava U.J-i ülekuulamise protokolli, kus U.J kinnitab, et vaatas parfümeeria osakonnas ühte karpi, kuid pani karbi riiulile tagasi, teda peeti turvatöötajate poolt kinni ja viidi turvaruumi, kuidas karp tema kilekotti sai tema ei tea.. /tl 18-22 /; Kohus, kuulanud ära U.J-i ütlused ning kontrollitud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on U.J-i süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on kohtualuse käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS §
Karistuse mõistmisel arvestab kohus U.J-i isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. U.J on varem korduvalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest kohtu poolt karistatud. Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad süüteod on ta toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Kuivõrd varaline kahju puudub, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata tema korduvale karistatusele mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana. juhindudes KrMS §173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 3; § 238 lg 2 ; § 256-6 lg 1 p 2 , § 256-6 lg 2 ; § 311 ja § 313 , kohus otsustas Süüdi tunnistada U.J KarS §
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 30 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel antud karistust suurendada 29.06.2004.a. Narva Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta ja 10 kuud ja 8 päeva - võrra ning lugeda liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud ja 8 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata U.J eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.