← Eesti

1-07-5193\5

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-07-5193

(06231503638)Otsuse kuupäev
  1. oktoobril 2007.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Imbi Kangur-Popova Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Marika Kreutzberg Eva Rivis Kriminaalasi F.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi lühimenetluses Süüdistatav F.V, elukoht: XXX, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötab mitteametlikult ehitusel, varem kriminaalkorras karistatud 4 korral, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada F.V KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata F.V katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 22.10.2007.a. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista F.V-lt tsiviilhagid: -OÜ kasuks 3000,- krooni (XXX); - AS kasuks 8793,- krooni (a/a XXX EÜP, selgitusse märkida kahju nr XXX); -RL kasuks 400,- krooni (XXX). Välja mõista F.V-lt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 5400,- krooni ja kaitsjatasud summas 1628,40 krooni. F.V tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXX või Hansapangas nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitusse: „F.V, 1-07-5193, sundraha ja kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK F.V on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna kes on varem toime pannud vargusi, 24.11.2006.a. ajavahemikul 20.45 – 21.45 üritas kääridega lõhkuda Tallinnas, XXX maja ette pargitud AS-le kuuluva ja OÜ kasutuses oleva sõiduauto XXX reg.nr XXX ukselukke, kui see ebaõnnestus, purustas auto juhipoolse aknaklaasi ja tungis autosse, kust varastas automaki Pioneer KEH – 1940 maksumusega 2000,- krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, 24.11.2006.a. kella 22.25 paiku üritas varguse eesmärgil auto ukseklaasi lõhkumise teel sisse tungida Tallinnas, XXX asuva maja juurde pargitud RL kuuluvasse sõiduautosse XXX reg.nr XXX, kuid ei jõudnud mitte midagi võtta ning ei viinud kuritegu lõpuni, kuna peeti kinni autoomaniku tuttava poolt Seega pani F.V, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, sissetungimisega võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi. F.V esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 22.10.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas F.V, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Tsiviilhagidega oli nõus. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning F.V poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava F.V süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 38 – 42, 77 - 82) ja millest nähtub, et tunnistab ennast süüdi ja selgitas, et 24.11.2006.a. oli tarvis raha, selleks et ära maksta elamise eest sotsiaalmajas, kuna tahtsin vanematest eraldi elada. Otsustasin hamkida raha sellega, et mõned automagnetoolad ning minisugused hinnalised asjad autodest ära varastada. Auto XXX, mille juures mind kinni peeti, oli neist viimane, kuhu ma sisse tungisin. Enne seda olin ma Lasnamäel kahte autosse sisse tunginud. Algul tungisin ma sisse valget värvi veoautosse, mis oli pargitud Priisle kaupluse juurde. Ma ei mäleta, mil viisil ma sellesse autosse sisse tungisin, minu arvates lõin kiviga katki juhipoolse esiakna. Sellest autost võtsin ma automagnetoola Pioneer ning esipaneeli selle juurest, mis lebas uksetaskukeses. Pärast tungisin ma selles samas piirkonnas, kaupluse Priisle juures, sisse heledat värvi sõiduautosse, marki ei mäleta. Kuhu see konkreetselt pargitud oli, ma ei oska öelda. Ma ei mäleta, kuidas ma selle auto lahti tegin, võimalik, avasin autoukse kääridega, mis mul selleks spetsiaalselt endaga kaasas olid, et proovida nendega autot lahti teha, või kui see välja ei tulnud, lõhkusin ma sellel autol aknaklaasi. Sellest autost võtsin ma automagnetoola, marki ei mäleta. Peale selle, minu arvates, võtsin ma sellest autost pumba, mis lebas, minu arvates, tagaistmel. Ma leidsin Priisle kauplusest seisva auto pakiruumi alt valge kilekoti, mille oli automagnetoola. Selle magnetofoni võtsin ma samuti endale. Mul oli kaks autodest äravarastatud magnetofoni, üks leitud magnetofon ning autost varastatud pump. Läksin Kärberi tänavale, kus tahtsin mingisugusesse autosse sisse ronida, et sellest mingisuguseid väärtuslikud asjad ära varastada. Ma püüdsin autosse sisse tungida, avanud ukse kääridega, kuid see ei õnnestunud. Sisi võtsin kivi ja lõhkusin autol aknaklaasi ära, kuid sellel momendil haarati mind kinni, püüdsin end lahti rabeleda, kuna ei saanud aru, kes mind kinni haaras. Sisi hakati mind peksma ning peeti enne politsei kohale sõitmist kinni. Kohti, kus autod täpselt seisid, ma näidata ei oska, kuna mäletan toimunut halvasti, seoses sellega, et olin palju rahustavaid tablette „Rivatrin“ ära söönud. Ka: - MK poolt tunnistajana ja kannatanuna antud ütlused (tl. 2 – 3, 17 – 19), OÜ-le kasutuses olev kaubik XXX kuulub Hansaliisingule. 24.11.2006.a. oli meie töötaja JR kasutuses kaubik. Tema parkis selle 24.11.2006.a. õhtul XXXmaja ette. Kell 20.45 ta nägi, et autoga oli kõik korras. Kell 21.45 avastas ta, et kaubiku juhiukse kolmnurkklaas on puruks löödud ning kaubikust varastati automakk Pioneer KEH 1940, maksumusega 2000,- krooni, see on turuhind. Meil ei ole dokumente automakki peale, ostsime bussi juba makiga. Sõiduautos olid järgnevad rikkumised: aknaklaas oli lõhutud, mõlemalt poolt ukselukud olid rikutud, lahti keeratud, seda kasutada rohkem - - - - ei olnud võimalik, esipaneel (armatuurlaud) oli ülespoolt lahti tõmmatud. Meie esitasime dokumente kindlustusfirmale ja kindlustusfirma Seesam peab meile kõik hüvitama, nad ise teevad remondikalkulatsiooni ja teostavad remondi. Kindlustusfirma poolt on vahetatud aknaklaas. Meie firma omavastutus kindlustuslepingu järgi on 3000,- krooni, seega meile tekitatud kahju summas 3000,krooni. Automakk Pioneer kuulus meie firmale, see on mulle tagastatud, aga sellel puudub esipaneel. Sündmuskoha vaatlus (tl. 4 – 8, 49 – 51), vaadeldavaks objektiks valge kaubik XXX reg.nr XXX ja punane sõiduauto XXX reg.nr XXX. Tunnistaja JR ütlused (tl. 12 – 14), sõiduauto XXX reg.nr XXX kuulub Hansaliisingule ja on OÜ kasutuses. Mina olen selle kasutaja. 23.11.2006.a. parkisin sõiduauto XXX maja ette. Lukustasin auto ja ise läksin välismaale. 24.11.2006.a. õhtul helistas mu vend MR, kes elab samuti korteris XXX ja teatas mulle, et mu XXX aken on katki ja autost oli varastatud automakk. 26.11.2006.a. tulin Eestisse ja nägin, et varguse toimepanemise tagajärjel sõiduautos oli katki aknaklaas ja armatuurlaud, see oli ülesse tõstetud. Sõiduautos oli automakk Pioneer KEH – 1940, mis kuulus OÜle. Ukselukud olid terved aga ukseluku südamikud olid rikutud, nad olid seest ära lõhutud. Olid rikutud tagumise ukse lukk ja küljeukse lukk. Sõiduauto oli kindlustatud Seesam kindlustusfirma poolt. Tunnistaja MR ütlused (tl. 15 – 16), sõiduauto XXX reg.nr XXX on minu venna JR kasutuses. 23.11.2006.a. vend läks välismaale, auto parkis ta meie maja XXXette. Kell 20.45 mina läksin kauplusse ja nägin, et sõiduauto oli korras. Kui kell 21.45 mina jõudsin tagasi, nägin, et sõiduauto XXX reg.nr XXX aknaklaas on lõhutud ja tagaukse lukk on lahti. Vaatasin sisse, sees kõik oli segamini ajatud ja sõiduauto salongist kadus automakk. Mina helistasin politseisse ja teatasin juhtumist vennale. Asitõendi vaatlusprotokoll (tl. 20 – 21), vaadeldavaks objektiks on automakk Pioneer KEH – 1940 ilma esipaneelita. Automakk tagastati omanikule OÜ esindajale Margus Kobinile. Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS tsiviilhagiavaldus koos lisadega (tl. 25 – 28), nähtub, et Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS esitab tsiviilhagi summas 8793,krooni ulatuses. Tunnistaja AS ütlused (tl. 30 – 31), olen AS esindaja. 27.11.2006.a. pöördus meie poole avaldusega hüvitise saamiseks RR, kes seletas, et 24.11.2006.a. kell 21.45 lõhuti tema kasutuses oleva sõiduauto XXX reg.nr XXX ukseklaasi, ukselukud ja varastati automakk. 13.12.2006.a. hüvitasime aknaklaasi maksumus 877,- krooni. sõiduauto remondi maksumus on 10 916,- krooni, millest 2211,87 krooni on CD raadio Pioneer maksumus. Sõiduauto omanikule oli tagastatud CD raadio ilma esipaneelita, aga ilma esipaneelita automakk on kasutamiseks kõlbmatu. Sõiduauto omanik annab kindlustusfirmale temale tagastatud automakki välja ja meie hüvitame temale kahju terves summas, 10916,- krooni, sellele lisandub autoklaasi maksumus, kokku 11 793,krooni. sõiduauto omaniku omavastutus on 3000,- krooni, seega Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS kahju on 8793,- krooni. Kannatanu RL ütlused (tl. 46 – 47, 53 – 55), panin sõiduauto XXX reg.nr XXX seisma oma maja ette 24.11.2006.a. kell 22.
  2. minule helistas SK elukaaslane AL ja teatas, et keegi tungis minu autosse. Läksin alla ja avastasin, et minu sõber SK pidas kinni meesterahva. K hoidis teda käest kinni. Kinnipeetu käes olid käärid. Sõiduautos oli lõhutud tagaistme juures paremal pool aknaklaas. Kinnipeetu osutas vastupanu, üritas lüüa K , mina läksin nende juurde ja lõin kinnipeetu paar korda rusikaga keha piirkonda. Politsei tuli kohale. Aknaklaasi maksumus on 400,- krooni, mille kohta esitan tsiviilhagi. - - - - - - Ida PO konstaabli Juri Gavriltšenko ettekanne (tl. 52), olles autopatrullis AP 862 24.11.2006.a. kella 22.00 saime väljakutse aadressil kus pidi olema suur kaklus. Jõudes kell 22.05 kohale selgus, et F.V tahtis sisse murda sõiduautosse XXX reg.nr XXX. Seda nägi pealt LA ja SK. A teatas autoomanikule, kes kohe jooksis koos oma sõbraga NL´ga auto juurde. N sõnul I võttis käärid ning hakkas sellega vehkima. R võttis käärid tema käest ära ning ootasid politsei jõudmiseni. Pidasime Igori kinni. Tema kottis oli 3 automakki ning õhupump. Autol XXX tagumine parempoolne klaas on katki ja seal on näha kääride jäljed. Makid olid Pioneer KEH – 1940, Pioneer KE – 1730 ja Sharp RG – F
  3. Tunnistaja SK ütlused (tl. 56 – 58), 24.11.2006.a. kell 22.20 läksin ma sõbra poole XXX - , maja ees seisis sõbra auto XXX, XXX; järsku nägin, et tundmatu noormees tahab autosse sisse ronida, algul urgitses ta kääridega klaasi, seejärel püüdis autoust avada. Enne seda, kui ta ust avada püüdis, haarasin ma tal käest kinni. Minu tütarlaps AL aga jooksis peremeest RL kutsuma. Tundmatu noormees püüdis minema joosta ning seejuures vehkis kääridega, ning tuli rakendada jõudu, et teda kinni pidada. Tunnistaja AL ütlused (tl. 59 – 61), 24.11.2006.a. tulin koos oma sõbraga S K koju. Kell oli umbes 22.
  4. kui jõudsime – 1 õue, nägime, et minu õe mehe, RL auto XXX reg. nr XXX juures seisab võõras noormees, tal olid käes käärid, ta kriimustas nendega tagumise aknaklaasi. Aknaklaas oli sellest lõhki läinud. Kui noormees nägi meid, ta kohe läks autost eemale ja läks auto teise külje taha, seal ta võttis mobiiltelefoni ja teeskles, et ta räägib mobiiltelefoniga. Meie läksime mööda, kui me kadusime noormehe vaateväljast, ta jälle tuli kääridega auto aknaklaasi poole ja tahtis jälle autoklaasi kriimustada, aga S K tuli ta juurde ja võttis teda käest kinni. Mina läksin mööda ja hakkasin rääkima R fonoluku kaudu, et tema autosse üritati sisse saada. Sergei siis hoidis sissetungijat käest kinni. Noormees vastupanu ei osutanud, ütles, et ta tahab meiega kokku leppida, et me ei kutsuks kedagi. Sel ajal tuli R L välja koos minu venna N L ja V L . Noormees hakkas kääridega vehkima. Siis mu vennad ja R võtsid teda ka käest kinni ja hoidsid teda kuni politsei tulekuni. Tunnistaja NL ütlused (tl. 62 – 63), 24.11.2006.a. õhtul olime kodus aadressil Tallinn, – 1, mina, R L ja V L . Fonolukku peale helistas mu õde, AL, kes teatas, et mingi noormees üritab R sõiduautosse sisse tungida. Mina koos R ja V läksime välja. Nägime, et R sõiduauto punast värvi XXX reg.nr ei mäleta, juures seisab noormees, käes tal olid käärid, millega ta kriimustab parema tagaaknaklaasi. Jooksin noormehe juurde, võtsin tema käest kinni. Tema hakkas kääridega vehkima. Mina, R ja V haarasime teda käest kinni, võtsime tema käest käärid ja panime teda maale pikali. Mina lõin teda paar korda rusikaga vastu selga, et teda rahustada, kuna tema osutas vastupanu. Hoidime noormeest pikali maa peal kuni politsei tulekuni. Tunnistaja VL ütlused (tl. 64 – 65), 24.11.2006.a. olime kodus aadressil Tallinn, – 1 mina, R L ja N L . Fonolukku peale helistas mu õde, AL, kes teatas, et mingi noormees üritab R sõiduautosse sisse tungida. R ja N L läksid esimestena välja. Mina läksin välja mõne minuti hiljem, sest mul oli tegemsit kodus. Kui ma tulin välja, nägin, et R sõiduauto punast värvi XXX reg.nr ei mäleta, juures seisid RL, NL, AL ja SK. Nende kõrval seisid 2 politseinikku ja nende kõrval noormees. NL seletas mulle, et see noormees üritas RL autosse sisse tungida, kääridega üritas aknaklaasi lõhkuda. Kui mu vend ja RL pidasid teda kinni, vehkis ta kääridega. Kui mina kohal olin käärid juba tema käes ei olnud, tema seisis rahulikult politseinike juures. Jälitusprotokoll ja ettekanne (tl. 67 – 72); F.V joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokoll (tl. 76), 24.11.206.a. kell 22.30 toimetati maja eest F.V narkojoobes kainenemisele. Kohtunik asub seisukohale, et F.V on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ja tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning F.V süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik F.V süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. F.V on varem 4 korral kriminaalkorras kohtulikult karistatud. Oma süüd ta tunnistab, kahetseb. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, ta töötab, omab kindlat elukohta ja sissetulekut, seega võib talle mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuriteod on toime pandud 2006.a., peale seda pole ta uusi kuritegusid toime pannud, ta töötab, käesoleval ajal narkootikume ei tarvita, seega võib talle anda veel ühe võimaluse ja määrata talle tingimuslik karistus, anda ta katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla, mida palus ka ta ise teha, kuna kriminaaljärelevalve all olemine pidavat teda distsiplineerima. Tsiviilhagid on esitanud OÜ summas 3000,- krooni, AS summas 8793,- krooni ja RL summas 400,- krooni, mis on ka tõendatud ning kuuluvad väljamõistmisele. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.