) § 424 järgi käskmenetluses Süüdistatav N.K elukoht: X isikukood: XXX; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud ei ole, väärteokorras varem karistatud viiel korral, kustumata on kaks karistust, sh karistamine 04.01.2007. a Lõuna Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 järgi rahatrahviga 12 000 krooni; tõkend: ei ole valitud Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.K
järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 18 200 (kaheksateist tuhat kakssada) krooni.
lg-te 1, 3 alusel tuleb N.K rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 1820 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend) krooni.
MS § 180 lg-te 1, 3 alusel sisse nõuda N.K-lt menetluskuludena riigituludesse sundraha 5400 krooni, riigi poolt määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 20.80 krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „N.K, 1-07-12582, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „N.K, 1-07-12582, menetluskulud“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. I Süüdistuse sisu N.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Lõuna Politseiprefektuuri 04.01.2007. a otsusega karistatud LS § 7419 järgi mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, 09.08.2007. a kella 22.25 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Kobratu külas juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg. märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani N.K toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb N.K süüditunnistamist
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 18 200 krooni ulatuses.
lg 1 p 1 alusel taotleb prokurör võtta N.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Tunnistaja Gunnar Rätsepuu (tl 3-4) ning süüdistatava N.K kahtlustatavana antud (tl 5-6) ütlused, 09.08.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, ning et teda tuleb selle eest karistada.
näeb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.K tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§-s 58, ei ole.
lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus seda, et N.K on oma süüd tunnistanud ja tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Karistusregistri teatisest (tl 13-14) ja väärteokaristusõiendist (tl 8) ilmneb, et N.K varem kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras on tal kustumata kaks karistust, mõlemad liiklusalaste rikkumiste eest. Karistuseks määratud rahatrahvid on N.K ära tasunud. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on N.K puhul saavutatavad rahalise karistusega alla
Eripreventiivsete kaalutluste kõrval tuleb arvestada sedagi, et tegu oli toime pandud otsese tahtlusega ning et üldpreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab karistus alkoholijoobes juhtimise eest olema tuntav, seega tuleb N.K-le mõista karistus üle sanktsiooni miinimummäära. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga, et otstarbekas on mõista rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses.
lg-te 2, 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuivõrd N.K 2006. a keskmise päevasissetuleku suurus peale ettenähtud mahaarvamiste tegemist oli 182.75 krooni (tl 16), kujuneb temale mõistetava rahalise karistuse suuruseks 18 200 krooni.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus leiab, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb N.K võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi, s.o 1820 krooni kuus otsuse jõustumisele järgneva 10 kuu jooksul. Kohus asub seisukohale, et N.K-le tuleb lisakaristusena kohaldada ka
§-s 50 ette nähtud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlike asjaolude korral saab seda mitte teha 3 (Riigikohtu 12.02.2003. a otsus nr 3-1-1-10-03). Käesoleval juhul erandlikud asjaolud puuduvad. Seega tuleb N.K-lt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 5400 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 20.80 krooni. KrMS § 180 lg-te 1, 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.