Obsah (5)

§ 424§ 121§ 74§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg, koht 23.oktoober 2007, Tallinn Kriminaalasja number 1-07-13194 Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Kohtuis

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi ŽANNA MOROZOVA Süüdistatav L.H Isikukood XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht OÜ, elukoht XXX. Varem kohtu poolt karistatud: 07.09.2005.a. Järva Maakohtu poolt

§ 121alusel mõisteti vangistus 3 kuud tingimisi katseaega 1 a 6 k. Kinnipeetud Kr

MS § 217 alusel 21.10.

1. Kaitsja JUGANS GROSSMANN RESOLUTSIOON
2. Süüdi tunnistada L.H

§ 424järgi ja karistada vangistusega 2(kaks) kuud.

2.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus ei kuulu tingimisi täitmisele 18(kaheksateistkümne)kuulise katseaja jooksul, kui süüdimõistetu ei pane selle aja kestel toime uut, tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid

§ 75

lg 1 alusel Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Karistuse pööramisel täitmisele lugeda kantuks kinnipidamine 21.10.2007 – 23.10.2007 so 3(kolm) päeva. 3.

§ 50lg 1 alusel võtta L.H-lt juhtimisõigus 4(neljaks) kuuks.

1. Välja mõista L.H-lt II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 2700,00 krooni riigi tuludesse.
2. Menetluskuludena välja mõista L.H-lt 1292,10 krooni riigi õigusabi kasutamise eest.
3. Sundraha ja menetluskulud kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber XXX. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti menetlusnormide rikkumise korral, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Tallinna Linnakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Esitatud süüdistus: L.H süüdistatakse

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et olles 03.08.2004.a karistatud LS § 74’19 alusel rahatrahviga 9000.- krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, tema taas juhtis 21.12.06.a kella 10.36 ajal mootorsõidukit XXX reg märgiga XXX, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samuti, juhtis 19.04.07.a kella 23.10 ajal mootorsõidukit XXX reg märgiga XXX, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samuti, juhtis 21.10.07.a kella 17.38 ajal mootorsõidukit XXX reg märgiga XXX, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Sellise tegevusega pani L.H toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtumise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud teo eest. Menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava L.H, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatavale

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks 2 kuud vangistust, mida

§ 74

järgi ei pöörata täitmisele 18 kuulise katseaja jooksul kui L.H ei pane toime uut, tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

märgitud kontrollnõudeid.

§50lg 1 alusel võtta L.H-lt mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav L.H tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi, jääb kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et L.H poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid KrMS § 247 - § 250. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel mõistetakse L.H-lt välja sundraha 2700,00 krooni II astme kuriteo toimepanemise eest ning menetluskuludena hüvitis õigusabi kasutamise eest riigi tuludesse. Kohtunik Eda Murak