1-06-8753\1

(06231400580)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi N.Z-i süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav N.Z Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: AOÜ, elukoht: XXX Varasem karistatus:

1. Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu 08.09.1982 otsusega ENSV KrK § 195 lg 2 järgi vabadusekaotus 2 aastat tingimisi ühes kohustusliku töölesuunamisega;
2. Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu 21.09.1982 otsusega ENSV KrK § 203 lg 1; 197 lg 1 järgi vabadusekaotus 2 aastat;
3. Tallinna Linnakohtu 18.03.1992 otsusega KrK § 203 lg 1 alusel 1 aasta ja 9 kuud vabadusekaotuseta paranduslikku tööd 20% kinnipidamisega töötasust
4. Harju Maakohtu 20.05.1998 otsusega KrK § 139 lg 1 järgi rahatrahv 1680 krooni;
5. Tallinna Linnakohtu 17.01.2005 otsusega KarS § 424 järgi vangistus 3 kuud tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks. Väärteokorras karistatud 4 korda Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON
6. N.Z süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 480 (nelisada kaheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 24 000 (kakskümmend neli tuhat) krooni.
7. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 320 (kolmsada kakskümmend) miinimumpäevamäära, so 16 000 (kuusteist tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas viitenumbriga XXX.
8. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 1600 krooni kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
9. N.Z-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XX Hansapangas, viitenumbriga XXX.
10. N.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 637 (kuussada kolmkümmend seitse) krooni ja 20 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX.
11. N.Z-ilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 120 (ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr XXXSEB Eesti Ühispangas viitenumbriga XXX.
12. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
13. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: N.Z süüdistatakse selles, et tema, olles Tallinna Linnakohtu 17.01.2005 otsusega karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 21.08.2004 ja omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti 13.05.2006 kella 23.30 ajal juhtis Pae tänava ja Laagna tee ristmikul Tallinnas mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Seega N.Z pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav N.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Koopia 17.01.2005 koostatud kohtuotsusest, millest nähtuvalt karistati N.Z 21.08.2004 toimepandud KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo eest 3 kuulise vangistusega, milline karistus jäeti süüdistatava suhtes KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata 18 kuulise katseajaga. KarS § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena N.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks. ( (t/l 3-4) 14.05.2006 koostatud väärteoprotokoll nr AB 812161, millest nähtuvalt N.Z juhtis 13.05.2006 kella 23.30 ajal Pae tänava ja Laagna tee vahel suunaga Laagna tee poole Tallinnas mootorsõidukit XXX, olles alkoholijoobes. (t/l 5) Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1976/251 nähtuvalt tuvastati 14.05.2006 kell 01.05 Wismari Haiglasse toimetatud N.Z kerge alkoholijoove. (t/l 6) 14.05.2006 koostatud menetlusaluse isiku N.Z-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik seletanud, et juhtis sõidukit XXX Pae tänavalt Laagna teele teenindusse, pärast seda võttis 400 grammi džinni. (t/l 9-10) 22.05.2006 koostatud kahtlustatava N.Z-i ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt kahtlustatav seletas, et ta tunnistab oma süüd. Kehtivast karistusest oli teadlik. 13.05.2006 õhtul kella 20.00 ajal tarvitas koos tuttavaga alkoholi. Jõi džinni Long Drink ja kuhugi sõita ei olnud plaanis. Kokku jõi ära kaks väikest purki. Viimase lonksu võttis ära kella 22.00 ajal. Kuskil kella 23.00 ajal talle helistati, et kui ta oma auto teenindusse viib, siis vahetatakse auto mootor paari päeva jooksul ära. Rooli istudes tundis end normaalselt ja mõtles, et on kaine, sest oli joonud vähe. Oli vaja sõita Pae tänavalt Koorti tänavale. Seetõttu kella 23.20 ajal istus rooli ja sõitis autoga XXX registreerimismärgiga XXX. Jõudis roolis olla 5 minutit kui nägi Pae ja Laagna ristmikul, et politseiauto lülitas sisse vilkurid. Lasti puhuda ja politseinik ütles, et on joove. Ootasid liikluspolitseid ja siis viidi Wismari Haiglasse. Oli joobe tuvastamisega nõus, sest kõik aparaadid näitasid joovet. Sooviks rahalist karistust, on saanud väga hea töökoha ja on võimeline tasuma kõik trahvid paari kuu jooksul. Samuti on tal seoses tööga vajalik mootorsõiduki juhtimise õiguse säilimine. (t/l 22-24, 26-27) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud N.Z-i süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja kohtuotsust, asub seisukohale, et süüdistatava N.Z-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on N.Z varem karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on N.Z-i käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatava selgituste kohaselt töötab ta äriühingus autojuhina ning oma tööülesandeid täidab ta isekallutajaga. Muud elukutset tal ei ole ning juhtimisõiguse äravõtmisel kaotaks ta oma sissetuleku, samuti jääks elatusvahenditeta tema kaks alaealist last ja lapsega kodus olev elukaaslane. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on 2006 aasta augustis tasutud suur osa rahalistest sissenõuetest. Süüdistatava väidete kohaselt taotleb ta rahalise karistuse mõistmist, mille tasumine võimaldataks ositi. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatav pani inkrimineeritava teo toime temale määratud katseaja lõpus, siis võib sellest teha järelduse, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise õiguserikkujaga, kellele peaks kohaldama isiku vabadust piiravat karistust ja sellest tulenevalt ka pikemaajalist liitkaristust vangistuse näol. Teda on aastakümneid tagasi vangistusega karistatud hoopis teiselaadiliste kuritegude toimepanemise eest, mistõttu ei pea kohus ka sellest tulenevalt vajalikuks karistada süüdistatavat vangistusega. Väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud rahatrahvidega, millised on nüüdseks tasutud, millest saab järeldada, et süüdistataval on piisav sissetulek ka kohtu poolt mõistetava rahalise karistuse tasumiseks ja tema suhtes võib kohaldada rahalist karistust. Rahalise karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus ei saa olla võrdne või väiksem samalaadse väärteo toimepanemise eest mõistetava karistuse ülemmääraga, vaid peab seda ületama, kuivõrd kuriteo toimepanemine on oluliselt ohtlikum väärteo toimepanemisest. Kriminaaltoimikus süüdistatava sissetuleku kohta kogutud andmed annavad kohtule aluse võtta rahalise karistuse arvestamisel aluseks rahalise karistuse miinimumpäevamäär, so 50 krooni päevamäär. Kohus leiab, et rahaline karistus tuleb määrata ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena, kuivõrd vaatamata eelnevatele karistustele on süüdistatav korduvalt toime pannud samalaadseid süütegusid. Samas, vältimaks süüdistatava lähedaste ilmajäämist ülalpidamisest, ei pea kohus võimalikuks kohaldada teiseliigilist karistust. Kuivõrd süüdistatava igapäevane töö seisneb mootorsõiduki juhtimises ja juhtimisõiguse kasutamine on ainukeseks elatusallikaks, siis peab kohus võimalikuks jätta lisakaristuse kohaldamata, kuivõrd inkrimineeritav tegu on toime pandud sõiduautoga, mitte tööülesannete täitmisel kasutatava sõidukiga, millest võib järeldada, et õiguserikkumine pandi toime töövälisel ajal ja ei ole seotud süüdistatava igapäevase sõidukijuhtimisega. Märt Toming kohtunik