1-07-1107\3

Kriminaalasi nr. 1-07-1107 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. veebruaril 2007.a. Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Helve Särgava sekretäri Ülle Karna, tõlgi Imbi Kangur- Popova juuresolekul, prokuröri abi Rainer Amur ja kaitsja Uido Truija osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinna linnas lühimenetluses kriminaalasja E.P, ik XXX, kodakondsuseta, emakeel vene keel, põhiharidusega, elukoht xxx, töökoht OÜ R , varem kohtulikult karistatud; 1) 13.03.2000.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 alusel vabadusekaotusega 3 kuud. tõkend- elukohast lahkumise keeld. süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi. Kohus tegi kindlaks: E.P, 03.12.2006.a. kella 03.00 ajal öösel baar „Mistika“ juures, mis asub aadressil Kotzebue 13, Tallinn, olles alkoholijoobeseisundis, ründas baari ees taksot ootavat PL’i, lüües teda rusikaga keha ja pea piirkonda, kuid ennast kaitstes suutis kannatanu ründajale vastu hakata ning suruda ründaja selili maha, mille käigus lõi ründaja kannatanut veelkord rusikaga 5-6 korda näo- ja keha piirkonda, mille tagajärjel rebenes puruks kannatanu jope, tekitades sellise tegevusega kannatanule varalise kahju, füüsilist valu ja kehavigastusi – otsmikule ja paremale põlvele nahaaluse verevalumi, alahuule marrastuse. Seega E.P pani toime avaliku korra rikkumise vägivallaga, s.o. pani toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil jäi süüdistatav E.P oma nõusoleku juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses. Süüdistatav E.P enda ülekuulamist ei taotlenud ja jäi oma kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde ning kinnitas nende tõele vastavust. E.P on kohtueelsel uurimisel tunnistanud, et 03.12.2006.a. viibis „Mistika“ nimelises baaris, kus tarbis alkoholi. Väljudes baarist märkas ta seal naisterahvast, kes meenutas talle isikut, kes oli temalt varastanud raha ja mobiiltelefoni. Läks naiselt nõudma oma asju, ei mäleta mida naisterahvas talle vastas. Nende vahel tekkis tüli ja kähmlus. Tunnistab, et lõi naisterahvast mitmel korral pea ja keha piirkonda ning tunnistab, et rüseluse käigus võis katki minna ka naisterahva jope. Süüdistatava kaitsja Uido Truija andis arvamuse, et süüdistus on põhjendatud ja toimiku materjalidega tõendatud. Kohtuliku uurimise käigus kohus tegi kindlaks, et kriminaaltoimiku materjalidega on süüdistatava süü talle süüdistusaktis inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendatud. 2 Lisaks süüdistatava poolt süü omaksvõtule ja kohtueelsel uurimisel antud ütlustele tõendavad E.P süüd kriminaaltoimikus olevad kirjalikud tõendid: Kannatanu PL’i ütlused /t.l. 2-3/, et oodates 03.12.2006.a. baari juures tellitud taksot, hakkas teda tülitama keegi noormees. Turvatöötaja ajas noormehe minema, kui peale turvamehe lahkumist noormees tuli tagasi ja hakkas teda ründama, lüües teda pea- ja keha piirkonda. Kannatanu otsustas noormeest kinni hoida politsei saabumiseni ,mida ta ka tegi. Rüseluse käigus oli purunenud tema jope. Miks noormees teda ründas, jäi talle arusaamatuks. Kannatanule tekitatud vigastusi kinnitab ka patsiendikaart /t.l.4/, et kannatanul tuvastati otsmiku ja parema põlve nahaalused verevalumid ning alahuule marrastus. Tunnistaja MP’e ütlustega /t.l. 8-9/, et 03.12.2006.a. ootas baari ees koos oma elukaaslase PL taksot, kui neid hakkas tülitama noormees, kes süüdistas P.L oma asjade varguses. Turvatöötaja juhatas noormehe minema, kuid noormees tuli tagasi ning tal tekkis rüselus P.L . Tunnistaja kutsus politsei ja koos L hoidis kinni ründajat politsei saabumiseni. Tunnistaja Leili Vassilkova ütlustega /t.l. 10-14/, et 03.12.2006.a. olles tööl patrullis, sai kella 03.00 paiku väljakutse aadressile Kotzebue 13, Tallinnas. Sündmuskohal selgus, et tugevas joobes meesterahvas oli rünnanud naisterahvast, rebinud katki naise jope, mille peale naine enesekaitseks surus meesterahva maha ja hoidis teda kinni. Meesterahva, kes osutus E.P-ks ,viisid nad kainenema ja järgmisel päeval esitas kannatanu ka avalduse politseisse. Tunnistaja AB ütlustega /t.l. 15-20/, et 03.12.2006.a. töötas ta baaris administraatorina ja keegi külastajatest teatas talle, et baari ees on kaklus. Väljas nägi ta E.P, keda ta tundis, koos ühe naisterahvaga, naisterahva jope varrukas oli katki rebenenud. Tunnistaja püüdis neid lahutada, kuid E.P tungis uuesti naisterahvale kallale. Peagi saabus politseipatrull ja viis E.P ära. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. E.P vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. E.P pani toime II astme süüteo, E.P töötab, omab alalise elukoha, peab kohus võimalikuks karistada teda tingimisi karistusega. Kannatanu PL’i poolt esitatud tsiviilhagi jope maksumus 650 krooni ja traumapunkti visiiditasu 50 krooni, kokku summas 700 krooni, on põhjendatud ja kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 311 – 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.P KarS § 263 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 /kolm/ kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista E.P-le vangistus 2 /kaks/ kuud. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui E.P ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast 3 lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata E.P Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tartu mnt. 85, Tallinn) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata, otsuse jõustumisel tühistada. Katseaja kulgemist arvata otsuse tegemise päevast, s.o.
2. veebruar 2007.a. Välja mõista kannatanu PL / ik XXX/ elukoht XXX, kasuks 700 krooni. Välja mõista E.P-lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1292,10 ( üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni 10 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777, märkides selgituseks: E.P, 1-07-
3. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Helve Särgava Kohtunik