1-07-11283\18

(07260200454)Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi N.H süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav N.H Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel-eesti keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 24.03.2000 Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 188 alusel 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, väärteokorras karistatud 10 korral, tõkendiks elukohast lahkumise keeld, kohaldatud 28.05.2007 a Kaitsja Advokaat Maano Saareväli RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.H KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 500 päevamäära, s.o 27 500 (kakskümmend seitse tuhat viissada) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber 4100065035. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta N.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks 6 (kuus) kuuks. Sisse nõuda N.H-lt menetluskuludena riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874: 1) sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni; 2) paljunduskulu 52 (viiskümmend kaks) krooni 10 senti; 1

(5)3) postikulu 150 (ükssada viiskümmend) krooni 50 senti. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. N.H suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates 31. detsembrist 2007.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on N.H-le esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis 25.03.2007 kell 04.40 Jõgevamaal Põltsamaa linnas Pajusi mnt maja 45 juures, mootorsõidukit Volkswagen Golf Variant reg märgiga 700 AXZ isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest 28.12.2006 Korrakaitseosakonna poolt väärteokorras rahatrahviga 14400 krooni, koos eriõiguse äravõtmine neljaks kuuks. Seega tema, pannes toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. N.H ennast süüdi ei tunnistanud, vaid väitis, et oli küll 25.03.2007.a varahommikul alkoholi tarvitanud ja viibis süüdistuses märgitud sõidukis, kuid tema autot ei juhtinud. Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde, palus N.H süüdi tunnistada ja karistada vangistusega, mille kandmisest ta tingimuslikult vabastada. Lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Kaitsja palus N.H õigeks mõista, kuna puuduvad veenvad tõendid, mis kinnitaks N.H süüd, kahtlused tuleb aga tõlgendada süüdistatava kasuks. Lisaks märkis kaitsja, et süüdistuses toodud asjaoludel N.H taolise isiku süüdimõistmise korral ei vastaks prokuröri poolt taotletud karistus KarS § 56 sätestatule. Kohus leidis, et N.H-le esitatud süüdistus on kohtuistungil leidnud täielikult tõendamist ja seda järgmiste tõenditega. Prokurör esitas kohtuistungil koopiad otsusest väärteoasjas 28.12.2006 (t. l 2-3 I kd), väärteoprotokollist 10.12.2006.a AB 833762 (t. l 4 I kd), joobeseisundi tuvastamise protokollist 09.12.2006 (t. l 5-6 I kd), joobeekspertiisi akt nr 84 (t. l 7 I kd), millistest nähtub, et N.H on isik, kes on varem karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, s.o KarS § 424 tähendatud isik. Selle kohta, et 25.03.2007.a varahommikul oli N.H alkoholijoobes, on kohtule esitatud joobe tuvastamise protokoll (t.l 14 I kd), millest nähtub, et N.H tuvastati alkoholijoove 1,07 mg/l kohta, s.o 2,14 promilli, mille alusel koostati väärteoprotokoll (t. l 13 I kd). Kuivõrd isik oli joobes juhtimiselt tabatud teistkordselt, siis lõpetati väärteomenetlus ja alustati kriminaalmenetlust (t. l 23, 1 I kd). Eelnimetatud tõendite osas kohtuistungil vaidlust ei olnud. N.H tunnistas ka ise, et on varem karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja oli ka ööl vastu 25.03.2007.a tarvitanud 2

(5)alkoholi. Asjaolu kohta, kes juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõiduautot Volkswagen Golf Variant reg nr 700 AXZ, andsid kohtuistungil ütlusi tunnistajad konstaabel xxxxxxxxxxxxx ja abipolitseinik xxxxxxxxxxxxl, süüdistatav N.H ning tunnistajana tema sõber xxxxxxxxxxxxxxxxx N.H vaidlustas seda, nagu oleks tema juhtinud 25.03.2007 kell 04.40 Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures sõiduautot Volkswagen Golf Variant (xxxxxxxxxxxxxxx. Ta andis ütlusi, et viibis nimetatud autos kaasreisijana. Sõidukit olevat juhtinud xxxxxxxxxxxxxxxx, kes oli võetud kaineks autojuhiks. Sõites Pajusi mnt-l süüdistatava elukoha suunas, oli ta märganud tanklas seisvat politseibussi, kuid ei näinud, et see oleks nende autole järgnenud. Jõudes enda maja ette, lahkusid nad kiirustades mõlemad autost. Ka siis ei olnud nad märganud neile järgnenud politseibussi. Vaatamata selle, ei sisenenud nad majja. xxxxxxxxxxxxxxxx oli jooksnud mööda põldu eemale, nii, et mõni hetk hiljem kohale jõudnud politseinikud teda enam ei näinud. N.H oli sörkinud autost umbes 15 m kaugusel oleva kuuse alla peitu, vaatama, mis edasi saab. Sealt politsei ta leidiski. Süüdistatava ütluste kinnituseks esitati tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx kes kohtuistungil ütlusi andes kinnitas täielikult N.H ütlusi. Kohus leidis, et süüdistatava ja tunnistaja Txxxxxxxxxxxxxxxx ütlusi ei saa tõendina kasutada, kuna need on ebausaldusväärsed ja antud ilmse eesmärgiga N.H süüst vabastada. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel on oluline hinnata lisaks vastuoludele muude tõenditega ka seda, kas ütlused on eluliselt usutavad. Ei ole mõistlikku põhjendust, miks peaks kaine inimene (xxxxxxxxxxxxx) öösel sihtkohta jõudes, nägemata sealjuures kedagi endale järgnemas, põgenema mööda põldu või ka purjus inimene (M. Kangro) kodu hoovi jõudes peituma kuuse alla ja selgitama hiljem politseile, et tuli öösel kell neli prügi välja tooma ja puhkab nüüd puu all. Peale selle seab tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla ka asjaolu, et xxxxxxxxxxxxx väitis end mäletavat täpselt, et viibis süüdistuses märgitud kuupäeval süüdistatavaga koos ja meenutas väga täpselt pisimaidki detaile, samas ei mäletanud ta midagi kõne all olevale kuupäevale järgnenud perioodi kohta. Peale eelnimetatu olid süüdistatava ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlused vastuolus tunnistajate xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx ütlustega, millistest nähtus, et 25.03.2007.a öösel nägid nad sõiduautos VW Golf reg nr xxxxxxxxühte, heledates riietes suuremat kasvu meest, kes oli auto roolis. Viimatinimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx andis ütlusi, millistest nähtus, et 2007.a märtsikuu lõpus oli ta tööl abipolitseinikuna. See on ainuke kord, kui ta on abipolitseiniku ülesandeid täitnud. Ta oli patrullis koos konstaabel xxxxxxxxxx. Vahetuse jooksul said nad Põltsamaalt kaks väljakutset. Teine väljakutse oli öisel ajal ja politseile oli teatatud, et Põltsamaa linnas baari juures kihutab mingi masin. Tegemist oli valge VW Golfiga, mille reg nr oli 700. Nad sõitsid politseibussiga Põltsamaale ja nägid eelnimetatud autot linnas kihutamas mööda kõrvaltänavaid. xxxxxxxxxxxxxxxxxk oli öelnud, et teab, kus selle auto omanik elab ja kuhu ta peaks ilmselt lõpuks välja jõudma, kuna oli temaga mõni aeg tagasi tööalaselt kokku puutunud. Nad sõitsid Pajusi mnt-l olevasse Favora tanklasse, kuhu jäid ootama. xxxxxxxxxx oli parkinud politseibussi tankla sissesõiduteele nii, et bussi nina jäi Pajusi mnt-ga risti ja bussi esiaknast oleks näha, kui linna poolt auto tuleb. Välisvalgustus oli hea ja samuti põlesid politseibussil tuled. Umbes 5 minuti möödudes tuligi Põltsamaa linna poolt suurel kiirusel eelnimetatud sõiduauto. Kui auto politseiautost mööda sõitis, oli konstaabel xxxxxxxxöelnud, et ongi tema. Sellest sai tunnistaja aru, et konstaabel tundis autojuhi ära. Tunnistaja xxxxxxxxxxdis näha, et autoroolis oli suuremat kasvu mees. Rohkem inimesi autos ei olnud. Nad sõitsid kohe politseibussiga VW Golfile järgi ja nägid, kui auto pööras suure elumaja hoovi. Politsei pööras oma bussiga maja teisest otsast autole vastu. Kui nad maja hoovi jõudsid, siis VW Golf seisis parkla nurgas. Juhiuks oli pärani lahti. Auto juures kedagi ei olnud. Ka ei olnud kuulda ümbruses mingit liikumist. Konstaabel xxxxxxxxoli katsunud auto kapotti – see oli soe ja oli tunda siduri kärsahaisu. Nad võtsid politseibussist taskulambid ja asusid ümbrust kontrollima. Samast lähedalt kuuseheki alt leidsid nad T-särgi väel heleda jope peal lamamas süüdistatava, kes oli selgitanud, et tuli prügiämbrit välja tooma ja nüüd puhkab veidi kuuse all. N.H oli ilmselgete joobetunnustega. Rohkem isikuid läheduses näha ega kuulda ka liikumas ei olnud. 3

(5)Tunnistaja xxxxxxxxxi ütlustega on kooskõlas kohtus uuritud Jõgeva PJ patrullilehe koopia koos lisadega, millistest nähtub, et tunnistaja oli abipolitseinikuna koos konstaabel xxxxxxxxxxxxx patrullis 24.03.2007.a kella 20.00-st alates. Politsei käsižurnaali väljavõttest ja politsei andmebaasi POLIS väljatrükist nähtub, et 25.03.2007.a kella 03.58 ajal on xxxxxxxxxxxxxx helistanud politseisse ja teatanud, et Põltsamaa linnas Fööniksi baari juures on valge VW Caravan Golf 700 AXZ, mis oli teinud teel kahtlasi manöövreid. Teade on registreeritud ja patrull välja saadetud. Politsei pidas kella 04.40 ajal juhina kinni N.H, kelle toimetas politseisse kainenemisele. Tunnistaja väide, et konstaabel xxxxxxx tundis N.H ära roolis olnud isikuna, kuna oli väidetavalt temaga mõni aeg tagasi kokku puutunud, on kooskõlas toimikus olevate väärteomaterjalidega selle kohta, et 10.12.2006.a menetles xxxxxxxxxxxxx N.H väärteoasja seoses joobes juhtimisega (t.l 4, 5-6, 7 I kd). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxe kinnitas kohtus ütlusi andes, et oli teinud 2007.a kevadel ühel ööl väljakutse politseisse, kuna Põltsamaa linnas Lossi tänaval autot juhtides oli äkki tema auto taha ilmunud valge sõiduauto VW Golf 700 AXZ, mis tegi imelikke manöövreid, möödus tema juhitud autost ja sõitis väga suurel kiirusel minema. Autos viibis üks inimene, kes tundus olevat joobes. Tunnistajate xxxxxxxxxi ja xxxxxxxxxxx ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks esitas kaitsja kohtule foto, mis peaks seadma kahtluse alla võimaluse, et Favora tanklas seisvast politseibussist oleks olnud öisel ajal võimalik näha, mitu inimest ja kes konkreetselt oli möödasõitvas autos. Kohus leiab, et esitatud fotot ei saa tõendina kasutada, kuna sellelt ei nähtu ühtegi pidepunkti, mille alusel saaks väita, et see on tehtud kõnealuses kohas. Ka ei ole võimalik kindlaks teha millal ja millistes tingimustes foto on tehtud – kas see vastab süüdistuses märgitud ajale vastavale olustikule. Kohtus kuulati üle tunnistajana ka konstaabel xxxxxxxxxxxxx, kuid tema ütlused on KrMS § 66 lg 2 alusel lubamatu tõend ja tuleb kõrvale jätta, kuna xxxxxxxxxxxxx on sama süüteo menetluse raames olnud väärteoasja menetlev ametnik (t.l 13-19 I kd xxxxxxxxxxxxxx poolt koostatud N.H väärteoasja materjalid: väärteoprotokoll, alkoholijoobe tuvastamise protokoll, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll). Kõige eeltoodu põhjal leidis kohus, et kohtuistungil on tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlustega, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda ja mida kinnitasid ka eelpool kirjeldatud kirjalikud tõendid, leidnud täielikult tõendamist, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis sõiduautot VW Golf reg nr 700 AXZ N.H. Kaitsja väide, et esitatud tõendite vastuolulise tõttu on tekkinud palju kahtlusi ja tuleks juhinduda KrMS § 7 lg 3 ning tõlgendada tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks ja seega N.H õigeks mõista, ei ole kohtu arvates antud juhul asjakohane. Süüdistatava kasuks ei tule tõlgendada igasuguseid kahtlusi, vaid ainult sellised, milliseid ei ole võimalik kohtuliku uurimise käigus kõrvaldada. Kohus analüüsis eespool, millised tõendid tuleb lugeda usaldusväärseks ja millised mitte ning kohtu poolt usaldusväärseks loetud tõenditega on kõrvaldatud ka kahtlused, millised kaitsja poolt välja toodi. Seega on kohtuistungil leidnud tõendamist, et N.H, olles isik, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis 25.03.2007 kell 04.40 Jõgevamaal Põltsamaa linnas Pajusi mnt maja 45 juures, mootorsõidukit Volkswagen Golf Variant reg märgiga 700 AXZ, olles alkoholijoobes. N.H poolt toimepandu on kohtueelselt õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. N.H on süüvõimeline, samuti ei ole kohus tuvastanud ühtegi tema süüd välistavat asjaolu. Seega on N.H süüdi talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Karistuste mõistmisel juhindub kohus KarS § 56. Karistuste määramisel arvestad kohus eelkõige N.H süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. N.H pani talle süüks arvatava kuriteo toime tahtlikult. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud N.H suhtes puuduvad. N.H on varem kriminaalkorras karistamata, kuid teda on korduvalt karistatud 4

(5)väärteokorras liiklusalaste rikkumiste eest rahatrahviga. Kohus leiab, et ka käesoleval juhul on võimalik N.H karistada rahalise karistusega. Kuid arvestades toimepandud kuriteo raskust, eelkõige seda, et süüdistatava poolt toimepandu tagajärjel on ohustatud paljude inimeste turvatunne, tervis ja elud, ning talle varem väärteokorras määratud karistused ei ole olnud ilmselt mõjusad, tuleb rahaline karistus määrata sanktsioonis ettenähtud maksimummääras. Rahalise karistuse arvestamisel tuleb KarS § 44 lg 2, 3 alusel võtta päevamäära aluseks süüdistatava 2006.a keskmine päevasissetulek, s.o peale mahaarvamisi 55 kr (t.l 42 I kd). KarS § 50 lg 1 p 1 alusel tuleb N.H-lt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. Senini kohaldatud väärteokaristustele vaatamata on ta jätkanud õiguserikkumiste toimepanemist. 28.12.2006.a on teda karistatud joobes juhtimise eest, kusjuures asja materjalidest (t.l 2-3, 4 I kd) on näha, et ta eiras politseisõiduki poolt antud kohustuslikku peatumismärguannet, sõitis politseiautol eest ära ja tekitas korduvaid liiklusohtlikke olukordi. Teda karistati selle eest rahatrahviga ja peatati ka juhtimisõigus, kuid vaatamata sellele jätkas ta juhtimist ja seda ka keeluajal (t.l 38-39 I kd). Eelkirjeldatud käitumine iseloomustab N.H hoolimatut suhtumist kehtestatud normidesse ning talle määratud karistustesse. N.H-le mõistetava lisakaristuse pikkus peaks olema seega seaduses kehtestatud keskmises määras. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse menetluskuludena sisse nõuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400 kr, toimiku paljunduskulu 52.10 kr ja kohtu poolt kutsete kättetoimetamiseks tehtud postikulu 150.50 kr. Kohtunik 5