HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-06-13218
(06231502086)Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuaril 2007.a. Tallinnas Violetta Kõvask Kohtunik Sirje Luga Kohtuistungi sekretär Tõlk Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat №na-Salome Barbo Eva Rivis Kriminaalasi P.I süüdistuses lühimenetluses KarS § 121 järgi Süüdistatav P.I Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada P.I KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 31.01.2007.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada, võtta P.I vahi alla kohtusaalis. KrMS § 179, § 180 lg 3 alusel välja mõista P.I-lt riigituludese sundraha 500,- krooni, ekspertiisitasu 1840,-krooni ja kaitsjatasud summas 2165,30 krooni jätta riigi kanda. Sundraha kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber
- Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole, asitõend – nuga – mis asub Ida politseiosakonna asitõendite ruumis, peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK P.I on lühimenetluses antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema 18.07.2006.a. kella 22.00 paiku korteris, lõi V. L-le vastavalt kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 248 kõhuõõnde mitteulatuva torkelõikehaava keskkõhu eesseinas vasemal, so. Tervisekahjustuse, mis ei põhjustanud ohtu elule. Seega P.I oma tahtliku tegevusega pani toime teise inimese tervise kahjustamise, s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil kinnitas P.I, et on süüdistustest aru saanud, 18.07.2006.a. sündmusi tema ei mäleta, kuna oli tugevas alkoholijoobes, ei mäleta, et oleks noaga kõhtu löönud, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kannatanu V. L kinnitas kohtus, et tol õhtul P.I lõi taskunoaga kõhtu, kuna oli armukade, ta ehmatas ja kutsus välja politsei ja kiirabi, kuna seoses suhkrihaigusega tal veri halvasti hüübib ja ta kartis verest tühjaks joosta. Hiljem mees tema ees vabandas. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava P.I süü kannatanu V. L tervise kahjustamises on täielikult tõendatud : -kannatanu V. L avalduse ja eeluurimisel antud ütlustega, mi solid avaldatud kohtuistungil, kus ta seletas, et 18.07.2006.a. õhtul tuli ta koju, kodus oli P.I, kes oli purjus. Mingil ajal mees ärritus, nende vahel tekkis rüselus ja mees lõi teda taskunoaga kõhtu. Kohale oli kutsutud politsei ja kiirabi. See pole esimene kord, kui mees teda ähvardas noaga (t.l. 2-7, 28-33). -SA Põhja-EEsti Regionaalhaigla poolt väljastatud väljavõtega haigusloost ja patsiendikaardist 36781 (t.l. 46, 47), millest nähtub, et V. L oli toimetatud kiirabi poolt 18.07.2006.a. kella 22.39 paiku kaebusega, et abikaasa lõi teda kodus noaga kõhtu. Oli tuvastatud tervisekahjustus: 1 cm pikkune haav naba kõrgusel vasakul kõhus, mis ei ulatu kõhukoopasse. - P.I eeluurimisel antud ütlustega (t.l.17-21), mille käigus ta kinnitas, et noaga kõhtu löömist ei mäleta: - tunnistaja R. G eeluurimisel antud ütlustega (t.l. 38-42), mi solid avaldatud kohtuistungil, mille käigus ta seletas, et 18.07.2006.a. oli õhtul oma naabrite L-te juures külas, pererahva P.I ja V. L vahel tekkis tüli, tema ei sekkunud, kuid hiljem nägi, et mõlemad olid verised. Aleksandr kuskil ei tööta, käib mööda prügikaste, on kogu aeg purjus, peres on pidevad skandaalid; - asitõendi –noa- vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (t.l. 26-27). Kohtunik asub seisukohale, et kuna kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on P.I süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik P.I isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. P.I on varem küll kriminaalkorras kohtulikult karistamata, kuid ta on aastaid terroriseerinud oma abikaasat, kes on invaliid, kannatanu sõnade kohaselt on P.I viimased 5 aastat kuritarvitanud alkoholi, alkoholi mõju all muutub ta agressivseks, on korduvalt ka varem ärvardanud oma abikaasat noaga, peksnud teda. Ka kohtuistungitele ilmus P.I alkoholijoobes, oli väga agressiivne oma abikaasa suhtes, ka kohtusaalis ähvardas kannatanut. Nagu nähtub Maksuameti tõendist (t.l. 35, 36-37) puuduvad andmed P.I tulude kohta, seega kohtu arvates pole otstarbekas talle määrata rahalist karistust, arvetades, et ta peab tasuma riigituludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest, ekspertsiisitasu ja kaitsjatasud. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et P.I-le tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega. Kuna P.I oma olemuselt ei kuulu ka kriminaalhoolduse alla, siis peab ta karistust kandma reaalselt. Tsiviilhagi pole esitatud. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamisega, kuna menetluskulude täielik hüvitamine ilmselt käiks talle üle jõu. Violetta Kõvask Kohtunik