lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus E.M isikukood XXX, elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, töökoht: E OÜ, tõkend: elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 22.05.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141¹lg 2 p 2; § 140 lg 2 p 1,3; § 40 lg 1 alusel vabadusekaotus 2 aastat, KrK § 50 alusel vabastatud karistusest seoses käendusele andmisega; 2) 25.05.2007.a Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 4 kuud,
MS §-dest 180 lg 1 ja § 248 lg 1 p 5 o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi E.M
lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 /üks/ kuu.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.05.2007.a otsuse järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa 4 (nelja) kuu võrra ja mõista liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust. 1
lg 5 ja § 69 alusel asendada E.M mõistetud vangistus 5 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub E.M tegema 300 (kolmsada) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat, mille kestel E.M peab järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (XXXX); 2) ilmuma kriminaalhooldaja kontrollile ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks
lg 2 p 1 alusel määrata E.M-ile kohustus hüvitada kannatanu JL`ale kuriteoga tekitatud kahju 10 000.- (kümme tuhat) krooni kohtuotsusele järgneva 10 (kümne) päeva jooksul. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata mõistetud vangistuse täitmisele, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega arvestusega 1 vangistuspäev 2 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldaja määrab E.M-ile üldkasuliku töö tegemise ajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja Kersti Kask (Tartu mnt 85, Tallinn tel 6127758). Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, see on
lg 2 p 4; § 121 järgi nelja kuulise vangistusega 18 kuulise katseajaga ja omades seega kustumata karistust, pakkus septembris 2007.a JL`ale osta kuldkett maksumusega 20 000.- krooni. Kuldketi kättesaamiseks palus E.M teha JLal ettemaks 10 000.- krooni E.M omandis oleva firma OÜ I (registrikood XXXX) arveldusarvele nr XXXX Sampo Pangas. 19.09.2007.a kandis JL 10 000.- krooni tagatisrahana üle OÜ I arveldusarvele. E.M poolt lubatud kuldketti ei ole JL aga tänaseni kätte saanud. OÜ I arveldusarvele laekunud raha on E.M poolt 19.09.2007.a sularahas välja võetud. Seega E.M isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime omastamise, pöörates pangakontol oleva JLale kuuluva vara 10 000.- krooni enda kasuks, milline kuritegu on kvalifitseeritav
Vastavalt 14.12.2007a ringkonnaprokurör Janar Luts, süüdistatav E.M ja tema kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste vahel sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatav E.M karistamist
lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 (üks) kuu.
lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust Harju Maakohtu 25.05.2007.a otsuse järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa 4 (nelja) kuu võrra ja mõista liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 5 (viis) kuud vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 300 (kolmsada) tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 74 sätestatule.
lg 2 p 1 alusel määrata E.M-ile kohustus hüvitada kannatanu JL`ale kuriteoga tekitatud kahju 10 000.- (kümme tuhat) krooni kohtuotsusele järgneva 10 (kümne) päeva jooksul. E.M-ile selgitati otsuse jõustumisel määratud kaitsja tasu ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatav E.M kinnitab, et jääb kokkuleppe juurde. Tunnistab oma süüdi talle esitatud süüdistuses. Väidab, et on kannatanule 10.000 krooni tagasi tema arvele kandnud. E.M kinnitab, et antud kokkuleppe sõlmimine on tema enda vaba tahe. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järeldusele, et E.M enda süüditunnistamine
lg 2 p 1 järgi ning kokkuleppe sõlmimine karistuse osas on süüdistatava tõelise tahte avaldus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on E.M puhtsüdamlik kahetsus. E.M on tahtlikult ja süüvõimelisena toime pannud teise astme kuriteo, õigusvastasust välistavad asjaolud 3 puuduvad. Kriminaaltoimikus esitatud tõendite põhjal on tõendamisese selge ja kuriteole on antud õige karistusõiguslik hinnang
Kohus leiab, et süüdistatav E.M on võimalik kokkuleppe kohaselt karistada. Tsiviilhagi on JLa poolt esitatud 10000.- krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 4,9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha). Vastavalt § 179 lg 1 p 1 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4350.- krooni, seega sundraha teise astme kuriteos 6525.- krooni. Katrin Puhkason Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.