(RT I 2001, 56, 332) § 4 lg 1 p 1 ja 3, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgiga või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe tegemine, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ning millega jagatakse kaubaturg, sealhulgas piiratakse kolmandale isikule kaubaturule pääsu. 13.09.2004. a. toimus kohtumine R.D ja AS-i E juhatuse esimehe CA vahel eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas Tallinnas. R.D tegi CAle ettepaneku jagada raudtee kaubaveoturg Eestis AS-i E ja AS-i Spacecomi vahel ära ning seejärel tõsta veoteenuse eest küsitavaid hindu. R.D tegevus
lg 1 p 1 ja 3, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgiga või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe tegemine, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja millega jagatakse kaubaturg. 14.12.2004.a toimus kohtumine R.D ja AS E nõukogu esimehe EAB vahel AS-i E nõupidamiste ruumis aadressil XXX, Tallinnas. Kohtumisel tegi R.D EABle ettepaneku, et AS Spacecom ja AS E hakkaksid tegema koostööd, mis seisneks selles, et AS Spacecom ja AS E tõstavad omavahel kooskõlastatud raudtee kaubaveoturul Eestis veo hindu, leppides seeläbi omavahel kokku raudtee kaubaveoturul vedamise hinnad. EAB keeldus sellise kokkuleppe sõlmimisest. Selline R.D tegevus
lg 1 p 1, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgiga või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe tegemine, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind. R.D tegi EABle ka ettepaneku jagada raudtee kaubaveoturg Eestis AS-i Spacecom ja AS-i E vahel ära. EAB keeldus sellise kokkuleppe sõlmimisest. R.D tegevus
lg 1 p 3, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgiga või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe tegemine, millega jagatakse kaubaturg. 17.02.2005.a. – 31.03.2005.a. pidas R.D AS-i E ruumides aadressil XXX, Tallinnas läbirääkimisi ja leppis oma ettekujutuse järgi 31.03.2005.a. AS E juhatuse esimehe CA ja AS E juhatuse liikme RV kokku konkurentsi kahjustavas kokkuleppes järgnevateks perioodideks. Ettepanek kokkuleppe sõlmimiseks ja kokkuleppe tingimuste kohta tuli R.D-lt. Kokkuleppe kohaselt pidid AS Spacecom ja AS E kui raudtee veoettevõtjad jagama omavahel ära raudtee kaubaveoturu Eestis, määrates kindlaks, milliste klientidega tegeleb AS E ja millistega AS Spacecom, samuti piirama kolmandate isikute raudtee kaubaveoturule pääsemist ja püüdma kolmandaid isikuid raudtee kaubaveoturult välja tõrjuda. Kokkuleppe kohaselt pidi järgneva 5-10 aasta jooksul AS-i Spacecom klientideks olema AS T ja AS E. ning AS Spacecom pidi tegema kõik veod ja osutama muid teenuseid, kui tellijaks on AS T ja AS E. Ülejäänud kliendid pidid jääma AS-i E teenindada ning AS Spacecom ei konkureeri AS-ga E ülejäänud klientide pärast raudtee kaubaveoturul Eestis. Kokkuleppe kohaselt piiratakse ning püütakse turult välja tõrjuda konkureerivad ettevõtted AS REja WOÜ. AS Spacecom ja AS Eei osutaks abi AS-le RE, s.t ei anna vedamiseks meeskonda ega depoosid, mis muudaks selle ettevõtte tegutsemise Eesti turul praktiliselt võimatuks. WOÜ saab õiguse vedada vaid kindlaid kaupu, mille sellisel viisil toimimise lubas R.D garanteerida. R.D soovis lisaks, et kui jagatakse raudtee kaubaveoturg eelpool väljatoodud viisil, siis AS Evastuteenena selle eest et, AS-il Eon võimalus suuremas osas veoteenuseid osutada kui konkureerides, rendib vajalikud vedurid AS-ilt Spacecom, mitte aga üheltki teiselt ettevõttelt, et kompenseerida AS-le Spacecom tekkiv kahju, mis seisneks saamata jäänud tulus, seoses sellega, et AS Spacecom ei püüa saada endale rohkem kliente peale AS-i T ja AS-i E. ning ülejäänud klientide teenindamine jääb AS-le ER.Nimetatud tegevusega rikkus R.D Konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p-i 3, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgiga või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe tegemine, millega jagatakse kaubaturg, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda. Kokkuleppe kohaselt pidid AS Spacecom ja AS Epärast kaubaveoturu jagamist tõstma ühiselt ja kooskõlastatult veoteenuse eest küsitavaid veotariife, millise tegevusega R.D rikkus Konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p-i 1, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, ühenduse otsus või kooskõlastatud tegevus, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind. 2 Samuti püüdis R.D AS Eesindajatega kokkuleppida ka selles osas, et AS Evõtab AS-ilt Spacecom väiksemat infrastruktuuritasu, kui teistelt veoteenust osutavatelt ettevõtjatelt, millega R.D rikkus Konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p-i 5, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, ühenduse otsus või kooskõlastatud tegevus, millega võrdväärsete kokkulepete puhul rakendatakse erinevaid tingimusi, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Kuna eelpool toodud R.D tegevus, mis oli suunatud konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimisele, mille tulemusena sõlmitav kokkulepe võiks mõjutada EL liikmesriikide kaubandust, rikkus R.D lisaks Eesti Konkurentsiseadusele ka Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 81 punkti 1 alapunkti a, mille kohaselt on keelatud kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, millega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihinnad või mistahes muud tehingutingimused, ja artikli 81 punkti 1 alapunkti c, mille kohaselt on keelatud kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, millega jagatakse turge ning artikli 81 punkti 1 alapunkti d, mille kohaselt rakendatakse võrdväärsete tehingute puhul erinevaid tingimusi, pannes kaubanduspartnerid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Tegelikkuses ei õnnestunud AS Spacecom juhatuse esimehel R.D AS Ejuhatuse liikme RV ning juhatuse esimehe CAga konkurentsi kahjustavat kokkulepet sõlmida, sest RV ning CAle oli antud Tallinna Linnakohtu poolt luba KarS § 400 lg 1 sätestatud kuriteo matkimiseks. Seega puudus RVja CAl tahtlus konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimiseks. Nimetatud asjaolust R.D teadlik ei olnud. Seega on alust süüdistada R.D kui juriidilise isiku juhatuse liiget süüteokatses rikkuda konkurentsi kahjustava kokkuleppe keeldu, millega ta pani toime Karistusseadustiku § 25 lg 1,2 ja § 400 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (Alates 15.03.2007 on R.D poolt toime pandav tegu kvalifitseeritav KarS § 25 lg 1,2 ja § 400 lg 1 järgi kui süüteokatse sõlmida konkurentsi kahjustav kokkulepe, millega kolmandate isikute suhtes määratakse otseselt või kaudselt kindlaks hind, jagatakse kaubaturgu ning muul viisil kahjustatakse konkurentsi.) AS-i Spacecom süüdistatakse süüteokatses sõlmida konkurentsi kahjustav kokkulepe raudtee kaubaveoturul. R.D on alates 29.04.2003 äriühingu AS Spacecom, (registrikood 10940566, ettevõte Konkurentsiseaduse § 2 lg 1 tähenduses) juhatuse esimees ning seega juhtivtöötaja KarS § 14 lg 1 tähenduses. R.D kui AS Spacecom juhatuse esimees ning seega Spacecomi esindaja püüdis sõlmida konkurentsi kahjustavat kokkulepet AS-i Eesindajatega, et teenida AS-le Spacecom suuremat kasumit, kui konkureerides, seega tegutsedes AS Spacecom huvides. AS Spacecom juhtivtöötajana pani R.D toime järgmised teod, mis olid vahetult suunatud konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimisele raudtee kaubaveoturul Eestis. 2004. a jaanuaris-märtsis, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kohtus AS-i Spacecom juhatuse liige R.D AS-i E juhatuse liikme RS eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas Tallinnas. R.D tegi RS ettepaneku jagada AS-i E ja AS-i Spacecomi vahel ära raudtee kaubaveoturg Eestis selliselt, et piirata kolmandate isikute, kes peale AS-i E ning AS-i Spacecomi, soovivad siseneda raudtee kaubaveoturule, raudtee kaubaveoturule pääsemist. R.D ettepaneku kohaselt tuleks peale turu jagamist tõsta veoteenuse hindu 2 korda. Riivo Sinijärv keeldus R.D poolt tehtud pakkumisest. R.D tegevus
(RT I 2001, 56, 332) § 4 lg 1 p 1 ja 3, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgiga või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe tegemine, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes 3 kindlaks hind ning millega jagatakse kaubaturg, sealhulgas piiratakse kolmandale isikule kaubaturule pääsu . 13.09.2004. a. toimus kohtumine R.D ja AS-i E juhatuse esimehe CA vahel eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas Tallinnas. R.D tegi CAle ettepaneku jagada raudtee kaubaveoturg Eestis AS-i Eja AS-i Spacecomi vahel ära ning seejärel tõsta veoteenuse eest küsitavaid hindu. R.D tegevus
lg 1 p 1 ja 3, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgiga või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe tegemine, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind ja millega jagatakse kaubaturg. 14.12.2004.a toimus kohtumine R.D ja AS E nõukogu esimehe EAB vahel AS-i E nõupidamiste ruumis aadressil XXX, Tallinnas. Kohtumisel tegi R.D EABle ettepaneku, et AS Spacecom ja AS Ehakkaksid tegema koostööd, mis seisneks selles, et AS Spacecom ja AS E tõstavad omavahel kooskõlastatud raudtee kaubaveoturul Eestis veo hindu, leppides seeläbi omavahel kokku raudtee kaubaveoturul vedamise hinnad. EAB keeldus sellise kokkuleppe sõlmimisest. Selline R.D tegevus
lg 1 p 1, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgiga või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe tegemine, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind. R.D tegi EABle ka ettepaneku jagada raudtee kaubaveoturg Eestis AS-i Spacecom ja AS-i Evahel ära. EAB keeldus sellise kokkuleppe sõlmimisest. R.D tegevus
lg 1 p 3, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgiga või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe tegemine, millega jagatakse kaubaturg. 17.02.2005.a. – 31.03.2005.a. pidas R.D AS-i E ruumides aadressil XXX, Tallinnas läbirääkimisi ja leppis oma ettekujutuse järgi 31.03.2005.a. AS E juhatuse esimehe CAga ja AS E juhatuse liikme RV kokku konkurentsi kahjustavas kokkuleppes järgnevateks perioodideks. Ettepanek kokkuleppe sõlmimiseks ja kokkuleppe tingimuste kohta tuli R.D-lt. Kokkuleppe kohaselt pidid AS Spacecom ja AS E kui raudtee veoettevõtjad jagama omavahel ära raudtee kaubaveo turu Eestis, määrates kindlaks, milliste klientidega tegeleb AS E ja millistega AS Spacecom, samuti piirama kolmandate isikute turule pääsemist ja püüdma kolmandaid isikuid turult välja tõrjuda. Kokkuleppe kohaselt pidi järgneva 5-10 aasta jooksul AS-i Spacecom klientideks olema AS T ja AS E. ., ning AS Spacecom pidi tegema kõik veod ja osutama muid teenuseid, kui tellijaks on AS T ja AS E. . Ülejäänud kliendid pidid jääma AS-i E teenindada ning AS Spacecom ei konkureeri AS-ga E ülejäänud klientide pärast raudtee kaubaveoturul Eestis. Kokkuleppe kohaselt piiratakse ning püütakse turult välja tõrjuda konkureerivad ettevõtted AS RE ja WOÜ. AS Spacecom ja AS E ei pidanud kokkuleppe kohaselt abi osutama AS-le RE, s.t ei anna vedamiseks meeskonda ega depoosid, mis muudaks selle ettevõtte tegutsemise Eesti turul praktiliselt võimatuks. WOÜ saab õiguse vedada vaid kindlaid kaupu, mille sellisel viisil toimimise lubas R.D garanteerida. R.D soovis lisaks, et kui jagatakse raudtee kaubaveoturg eelpool väljatoodud viisil, siis AS Evastuteenena selle eest et, AS-il Eon võimalus suuremas osas veoteenuseid osutada kui konkureerides, rendib vajalikud vedurid AS-ilt Spacecom, mitte aga üheltki teiselt ettevõttelt, et kompenseerida AS-le Spacecom tekkiv kahju, mis seisneks saamata jäänud tulus, seoses sellega, et AS Spacecom ei püüa saada endale rohkem kliente peale AS-i T ja AS-i E. ning ülejäänud klientide teenindamine jääb AS-le ER. Nimetatud tegevusega rikkus R.D Konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p-i 3, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgiga või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe tegemine, millega jagatakse kaubaturg, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda. Kokkuleppe kohaselt pidid AS Spacecom ja AS Epeale kaubaveoturu jagamist tõstma ühiselt ja kooskõlastatult veoteenuse eest küsitavaid veotariife, millise tegevusega R.D rikkus 4 Konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p-i 1, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, ühenduse otsus või kooskõlastatud tegevus, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind. Samuti püüdis R.D AS Eesindajatega kokkuleppida ka selles osas, et AS Evõtab AS-ilt Spacecom väiksemat infrastruktuuritasu, kui teistelt veoteenust osutavatelt ettevõtjatelt, millega R.D rikkus Konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p-i 5, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, ühenduse otsus või kooskõlastatud tegevus, millega võrdväärsete kokkulepete puhul rakendatakse erinevaid tingimusi, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Kuna eelpool toodud R.D tegevus, mis oli suunatud konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimisele, mille tulemusena sõlmitav kokkulepe võiks mõjutada EL liikmesriikide kaubandust, rikkus R.D lisaks Eesti Konkurentsiseadusele ka Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 81 punkti 1 alapunkti a, mille kohaselt on keelatud kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, millega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihinnad või mistahes muud tehingutingimused, ja artikli 81 punkti 1 alapunkti c, mille kohaselt on keelatud kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, millega jagatakse turge ning artikli 81 punkti 1 alapunkti d, mille kohaselt rakendatakse võrdväärsete tehingute puhul erinevaid tingimusi, pannes kaubanduspartnerid sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Tegelikkuses ei õnnestunud R.D AS-i Spacecom esindajana AS Ejuhatuse liikme RVning juhatuse esimehe CAga konkurentsi kahjustavat kokkulepet sõlmida, sest RV ning CAle oli antud Tallinna Linnakohtu poolt luba KarS § 400 lg 1 sätestatud kuriteo matkimiseks. Seega puudus RVja CAl tahtlus konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimiseks. Nimetatud asjaolust R.D teadlik ei olnud. Seega on alust süüdistada AS Spacecomi süüteokatses rikkuda konkurentsi kahjustava kokkuleppe keeldu, millega ta pani toime Karistusseadustiku § 25 lg 1,2 ja § 400 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (Alates 15.03.2007 on AS-i Spacecom poolt toime pandav tegu kvalifitseeritav KarS § 25 lg 1,2 ja § 400 lg 2 järgi kui süüteokatse sõlmida konkurentsi kahjustav kokkulepe, millega kolmandate isikute suhtes määratakse otseselt või kaudselt kindlaks hind, _ jagatakse kaubaturgu ning muul viisil kahjustatakse konkurentsi.) R.D nii süüdistatavana kui ka AS Spacecomi – juriidilisest isikust süüdistatava esindajana ei tunnistanud end neile esitatud süüdistuses süüdi. Tema ütluste kohaselt ei ole konkurents kui selline ERturul võimalik, R.D puudusid volitused konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimiseks ning põhilise argumendina tõi R.D esile väite, et initsiatiiviga jagada kaubandusturg raudtee sfääris pöördus tema poole Eselle nõukogu esimehe EABi näol, taolised kokkulepped olid kasulikud vaid ERle ning kõikide sellele järgnenud kokkusaamiste käigus mängis R.D AS-le Ekaasa eesmärgiga võita aega, mil infrastruktuuri tasusid hakkab kehtestama Raudtee Inspektsioon ning AS-ga Epositiivsete suhete tõttu võib viimane nõustuda asendama tsiviilasja raames AS Spacecomi poolt makstud deposiiti summas 83 000 000 krooni panga garantiiga. Hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, jõuab kohus järeldusele, et R.D ja AS Spacecom süü neile inkrimineeritud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud, kohtulikul uurimisel läbi uuritud lubatavate tõenditega. 5 Süüdistuse poole positsioon põhineb peamises jälitustoimingutega saadud tõenditel, millisteks on kuriteo matkimine ja R.D ja tema kaaslaste vahel toimunud vestluste salajane pealtkuulamine, vaatamine ja salvestamine. Kaitsjate vastuargumendid keskenduvad kokkuvõtvalt neljale alusele: kohus on jälitustoimingute teostamiseks loa andmisel rikkunud põhimõtet; jälitustegevus on lubatud vaid faktiliselt toimepandud teise astme kuritegude puhul ning jälitustegevust arutatavas kriminaalasjas tuleb tunnistada ebaseaduslikuks, kuivõrd jälitustoimingutega saadud teave on saadud seaduse nõudeid eirates, mis seisneb advokaadi ja kliendi vaheliste vestluste korduvas pealtkuulamises ja salvestamises ning neljandaks, matkimise näol oli tegemist lubamatu teoprovokatsiooniga. Kohus ei nõustu kaitsjate seisukohaga ning omakorda leiab, et kriminaalasja raames teostatud jälitustegevusega kogutud teavet tuleb käsitleda tõendina. Kaitsja esimese argumendina toodud põhimõtte rikkumine seisneb selles, et kohtu määrused, millega anti luba jälitustoiminguteks on põhistamata, st. kohus ei ole piisavalt kontrollinud ega motiveerinud, et antud konkreetses asjas on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud ehk välistatud igasugune jälitustoimingutega võrreldes põhiõiguse vähem riivav teabe kogumise viis. Tutvunud Tallinna Linnakohtu 10.02.2005.a. ja 24.03.2005.a. kahe määrusega, on kohus seisukohal, et vastav etteheide ei ole asjakohane. Kohtumäärustest järeldub, et kohtunik on jälitustoiminguteks loa andmise üle otsustamisel lähtunud eeldatava kuriteo liigist ja nimelt kahtlustusest, et võidakse toime panna konkurentsi- ja ametialaseid süütegusid. Seega on kohtunik arvestanud taoliste kuritegude liigi spetsiifikat selles aspektis, et nimetatud kuritegude objektiivne koosseis võibki väljenduda vaid konkurentsi kahjustavate kokkulepete võimalikkuse, sõlmimise viisi ja sellele järgneva kooskõlastatud tegevuse printsiipide arutamises, mis on sellise võimaliku kokkuleppe poolte arusaamise järgi ebaseaduslik, seega ei leia kunagi kajastamist dokumentides ning piirdub vaid suuliste vestlustega. Samuti tuleb märkida, et jälitustoimingute teostamiseks antav luba kuulub kaalutlusotsuste hulka olukorras, kus kohtunik, eelnevalt tutvunud prokuröri poolt esitatud materjaliga, selleks ajaks kogutud uurimise andmete põhjal eeldab, et muude menetlustoimingutega koguda tõendeid ei ole võimalik. Arutatavale kriminaalasjale vastavalt olid jälitustoimingute loa saamise taotlemise ajaks üle kuulatud mõned tunnistajad ning raske on mitte nõustuda kohtuniku veendumusega, et antud juhul oli jälitustegevus põhimõttest lähtuvalt vältimatult vajalik. Kohus ei nõustu kaitsjaga samuti selles osas, milliste kuritegude puhul on jälitustegevus lubatud. KrMS § 111 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid. Kui seadusandja oleks soovinud, et jälitustegevusega tõendite saamine peaks ilmtingimata ja eranditult toimuma KrMS-s sätestatud korras, oleks olnud õige kasutada väljendit „käesoleva seadustiku nõudeid“. Seega on võimalik, et kriminaalmenetluses kasutatavaid tõendeid kogutakse ka jälitustoimingutega, mida reguleeritakse Jälitustegevuse seaduses (JTS). Kriminaalmenetluses kasutatavate tõendite saamine JTS-s sätestatud korras tähendab tegelikult nende tõendite saamise lubatavust sellise jälitustegevusega, mis toimub kriminaalmenetluse eelselt. Vastavalt JTS §-s 9 ette nähtud jälitusmenetluse alustamise ajenditel alustatud jälitustegevust peetakse võimalikuks olukorras, kus kriminaalmenetlust alustatud ei ole ja jälitustegevus on õigustatud ja lubatav juba siis, kui tegelikult ei ole veel teada, millise kuriteo laadiga ja millise staadiumiga tegemist on.. Samuti tuleb silmas pidada, et ka süüteokatse on kuriteona karistatav tegu ning põhimõtteliselt jälitustegevuse lubatavuse aspektist ei ole tähtsust asjaolul, kas kuritegu on lõpule viidud või jäi katse staadiumisse. Veel enamgi, Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib oma lahendis 3-1-1-110-04 V.Jegorovi kriminaalasjas (millisele viitab ka kaitsja), et „matkimisele allutatud süüteod jäävad juba olemuslikult peaaegu alati katse staadiumisse ning seda sõltumata sellest, kas tegu on juriidiliselt lõpule viidud. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et matkimise korral on tervikuna esmatähtis süüteo faktiline lõpuleviimine, täpsemalt süüteo lõpuleviimise reaalne e objektiivne võimalikkus (võimalus varastatud esemega 6 ka reaalselt süüteo toimepanemise kohalt lahkuda). Matkimise korral on toimuv jälitusametkondade kontrolli all, isik paneb toime täielikult ühepoolse teo, millel ei ole võimalust realiseeruda kahjuliku tagajärjena“. Seega lähtuvalt Riigikohtu praktikast, ka kuriteo katse puhul on jälitustegevuse läbiviimine õigustatud ja lubatav. On väljaspool vaidlust arusaam, et advokaadi ja kliendi vaheline vestlus on konfidentsiaalne ning selle kaudu saadud informatsiooni ei saa kasutada tõendina. Samas tuleb arvestada, et kohtu luba oli antud R.D ja tema kaaslaste vestluste salajaseks pealtkuulamiseks. Jälitustoiminguteks loa andmisel ei ole võimalik ette aimata, kellega hakkab jälitustoimingutele allutatud isik rääkima. KRMS § 118 lg.1 kohaselt salajasel pealtkuulamisel või- vaatamisel saadud teave salvestatakse ning vormistatakse jälitusprotokollis. Seega ei näe kriminaalmenetluse seadus ette võimalust jälitustoimingu teostavale ametnikule teha omavolilist valikut informatsiooni talletamisel ning tema kohustuseks jääb talletada kogu informatsioon. Küll aga näeb seadus ette piirangud kogutud informatsiooni kasutamisel tõendina ja nimelt ei tohi advokaadi ja kliendi vahelise kõneluse käigus edastatud infot kasutada tõendina. Nimetatud keeld on käesolevas kriminaalasjas täidetud. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et arutatavas kriminaalasjas läbiviidud matkimise näol oli tegemist lubamatu teoprovokatsiooniga. Kohtupraktikas on välja töötatud kriteeriumid hindamaks, millal on tegemist lubamatu ja millal lubatud teoprovokatsiooniga ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-110-04 on Riigikohus välja toonud seisukoha, et lähtuda tuleb kriteeriumitest nagu süüdistatava vastu esmane kahtlustuse alus (nt allika usaldusväärsus) ja ulatus (nt kas on tegemist kergema- või raskemaliigilise süüteoga), samuti poolt mõju avaldamise viis ja intensiivsus (nt meelitamine suurte rahasummadega, ähvardamine või hoopis käitumisalternatiivide kirjeldus, mis edasise käitumisotsuse jätab provotseeritu enda valida). Arvesse tuleb samuti võtta provotseeritud isiku enda teovalmidust ja tema isiklikul initsiatiivil ettevõetud käitumisakte ehk teisisõnu tema individuaalse osalemise ulatust (peab täitma teatud ülesandeid ilma juhtimise ja initsieerimiseta jne). Seejuures on oluline tähele panna, et tegemist ei ole üksikute iseseisvate hindamiskriteeriumitega, vaid kõik nimetatud asjaolud tuleb asetada üldhinnangusse ja nende alusel võtta kõnealuses küsimuses seisukoht. Vastata tuleb seejuures küsimusele, kas matkija provotseeriv käitumine oli sellise kaaluga, millega võrreldes provotseeritu enda teopanus jääb tahaplaanile. Provotseeritu vastutus on välistatud vaid juhul, kui matkija osakaal on selles tähenduses põhjendamatus ülekaalus. Kui seda ülekaalu ei olnud, siis võib riigipoolselt initsieeritud teo eest ette näha karistuse vähendamise lähtuvalt süü ulatusest. Käesolevas kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajate RS, CA, NL kohtustungil antud ütlustest järeldub üheselt, et veel enne matkimiseks loa andmist tegi R.D korduvalt AS ER esindajatele ettepanekuid turu ehk klientide jaotamise osas kahe firma vahel. Samuti nähtub jälitustegevuse protokollist, et 17.02.2005.a. rääkis R.D AS Eesindajale RV, et eelmisel kokkusaamisel ER esindajatega arutas ta klientide ja „niitide“ jagamisega seotud küsimusi, lisades seejuures, et ta võitleb üksinda selle eest. Samuti väidab R.D, et tuleb kokku leppida mingis hinnas turul, et ta võtab endale kohustuseks kokku leppida teiste firmadega (W , RERS), et viimased ei teeks dumpingut (2 kd, t.l.4 originaalis, t.l.11 eesti keeles). Samuti järeldub jälitustoimingu protokollist, et 10.03.2005.a. rääkis R.D RV, et ta tegi juba ammu ERle ettepaneku kokku leppida kasulikel tingimustel, mida nad varem vastu ei võtnud (2 kd, t.l.21 originaalis, t.l. 53 eesti keeles). Eeltoodu näitab üheselt, esiteks, süüdistatava vastu esmase kahtlustuse aluse olemasolu ja teiseks, R.D poolset teovalmidust ja tema enda initsiatiivi konkurentsi kahjustava võimaliku kokkuleppe sõlmimisel isegi juhul, kui poleks nimetatud küsimuste ja probleemi arutamist poleks matkitud. Erinevalt kaitsja positsioonist ei leia kohus, et arutatava kuriteo matkimine oli suunatud vaid ühe turuosalise huvide tagamisele. Konkurentsialased süütekoosseisud hõlmavad vaba ettevõtluse 7 põhimõtetest tulenevalt konkurentsi kaitset ning õigushüveks, mida kaitstakse, on vaba turu toimimine, et seeläbi edendada majandust ja kaitsta tarbijaid. Seega on seadusandja leidnud, et vaba turu toimimise mehhanismi asendamine ettevõtjate vaheliste kokkulepetega on sedavõrd raske ja oluline asjaolu, et seda on loetud kuriteoks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et arutatava kuriteo näol ei olnud tegemist vähetähtsa kuriteoga, mille puhul oleks matkimine lubamatu. Arutades tunnistajate ütluste tõenditena kasutamise võimalikkust asusid kaitsjad seisukohale, et tunnistajad EWB ja CA on vahendlikud tunnistajad, kelle ütlusi vastavalt KrMS § 68 lg.5 nõuetele saab tõendina kasutada vaid juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Küsimus tekkis seoses olukorraga, et tunnistajate ja süüdistatava kohtumised leidsid aset tõlgi NL osavõtul. Kohus leiab, et kaitsjate viide KrMS § 68 lg.5 nõuetele on antud juhul asjakohatu. KrMS § 66 lg.1 kohaselt on tunnistaja isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Vahendliku tunnistaja ütluste tõendina kasutamise oht seisneb seejuures selles, et tema tajub tõendamiseseme asjaolusid mitte vahetult, vaid läbi teise isiku poolse konkreetse sündmuse arusaamise ja tõlgendamise ning selle tunnistaja sündmuse tajumine on seotud vahetu tunnistaja meelte ja emotsioonidega. Arutatavas olukorras võtsid kokkusaamisest osa nii EWB või CA, kui ka tõlk NL, kelle ülesandeks on tõlkida sõna sõnalt kogu juttu, mis kõlab vestluse käigus ilma, et ta saab sellele lisada oma versiooni või hinnangut. Seejuures isikul, kellega kohtumine toimub, on alati võimalus täpsustada ja üle küsida mistahes öeldut juhul, kui selles jääb midagi arusaamatuks. Seega kohus leiab, et tunnistajate EAB, CAi ja NLnäol on tegemist vahetu tõendiallikaga ning nende ütlusi võib võrdsel määral kasutada tõendina. R.D-le ja AS-le Spacecom on esitatud süüdistus selles, et R.D AS Spacecomi juhatuse liikmena püüdis sõlmida konkurentsi kahjustavat kokkulepet raudtee kaubaveoturul AS E esindajatega. Eesti on Euroopa Liidu liige ning Ekaubaveoturg on osa ühisturust. Kuivõrd Eesti konkurentsiõiguse aluseks on Euroopa Liidu konkurentsiõigus, siis tuleb lähtuda eesti konkurentsiseaduse normide tõlgendamisel Euroopa Komisjoni otsustest ja Euroopa kohtu lahenditest konkurentsiõiguses. Samuti tuleb arvestada, et vastavalt Euroopa nõukogu määruse nr.1/2003 art 3 lg.1 kui liikmesriikide konkurentsiõigusega tegelevad organid või siseriiklikud kohtud kohaldavad siseriiklikku konkurentsiõigust asutamislepingu art 81 alusel keelatud kokkulepete suhtes, peavad nad kohaldama ka asutamislepingu artiklit 81, kui kokkulepe võib mõjutada liikmesriikide kaubandust. Asutamislepingu art 81 on otsekohaldatav ja vahetu õigusmõjuga,. Kuivõrd raudtee kaubaveoturg Eestis pole seotud mitte eesti siseste vedudega, vaid transiitvedudega, siis on raudtee kaubaveoturg olemuslikult seotud ka liikmesriikide vahelise kaubandusega. Euroopa Liidu konkurentsiõiguse mõistes ettevõtjatevaheliste kokkulepete alla kuuluvad õiguslikult kehtivad kirjalikud lepingud, samas aga hõlmab see ka suulisi kokkuleppeid ja samuti poolte tahteavaldusi, mille käigus jõutakse konsensusele ühise edasitegutsemise kohta. Asutamislepingu art 81 tähenduses on ettevõtjatevahelise kokkuleppena käsitatud nii suulisi lepinguid, lepinguid, mida kunagi ei allkirjastatud, kui ka protokolle, mis peegeldavad pooltevahelise tahte ühtivust või kokkulangevust (kohtuasjad , ja ). Kokkuleppe olemasoluks ettevõtjate vahel piisab, kui ettevõtjad on väljendanud oma ühist tahet teatud viisil turul käituda (kohtuasi ). Euroopa Liidu konkurentsiõiguse tähenduses on kokkuleppega tegemist isegi juhul, kui selles ei ole detailselt kirjeldatud poolte käitumist või kui pooled ei ole kokku leppinud kõigis kokkuleppe tingimustes. Ka nn härrasmehekokkuleppeid, mis õiguslikus 8 mõttes kujutavad endast mittetäielikke kohustusi (viisakohustusi) ning lihtsalt arusaamisi, on loetud ettevõtjatevahelisteks kokkulepeteks, vaatamata sellele, et tegemist ei ole õiguslikult jõustatavate ja siduvate kokkulepetega (kohtuasi ). Vastavalt Euroopa Liidu kohtupraktikas välja kujunenud seisukohale pooltevaheliste läbirääkimiste käigus saavutatud esialgsed kokkulepped, samuti osalised ja tingimuslikud kokkulepped on piisavad, et lugeda poolte vahel saavutatuks kokkulepet asutamislepingu artikli 81 mõttes. Kokkulepe on sõlmitud, kui osapoolte vahel on konsensus tegevuskava osas, mis piirab või võib piirata osapoolte majanduslikku vabadust, määrates kindlaks poolte vastastikuse tegevuse või tegevusetuse turul. Vastavalt esitatud süüdistusele on süüdistatavate tegevus vastuolus Konkurentsiseaduse sätetega ja nimelt; sätestab Konkurentsiseaduse § 4 lg.1, et keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi ja tagajärjega ettevõtjate vaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus, kui sellega määratakse kindlaks otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimustes (p.1); jagatakse kaubaturg, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiratakse või püütakse teda sealt välja tõrjuda (p.3) ja lepitakse kokku erinevate tingimuste rakendamises, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda (p.5). Tunnistaja Riivo Sinijärv ütlustest nähtuvalt R.D pöördus AS Eesindajate poole ettepanekuga, et kuna sellise hinnaga nagu praegu kaupa veetakse, pole võimalik kasumit teenida, tuleb hinda tõsta 2 korda, et rohkem kedagi raudtee kaubaturule ei tuleks. Tunnistaja RV kinnitas kohtuistungil, et R.D rääkis kohtumistel, et tuleb kokku leppida hindade, tariifide ja klientide osas, nimelt jagada raudteeveod ja tõsta tariifid. Tunnistaja NL kinnitas kohtule antud ütlustes, et 13.09.2004.a. CA iga kohtumisel rääkis R.D sellest, et Spacecom on nõus maksma infrastruktuuri kasutamise eest kõrgemat hinda, kui oleks võimalik jõuda kokkuleppele ja vabaneda teistest konkurentidest. Tunnistaja CA samuti kinnitas kohtus, et R.D-ga kokkusaamistel arutas viimane, milline peaks olema tariif infrastruktuuri kasutamise eest, et see oleks kasulik AS-le Spacecom ja siis pakkus välja, et E ja Spacecom võiksid jõuda kokkuleppele kaubaveo turu jagamises. Tunnistaja EWB andis kohtule ütlusi, et R.D tuli välja ettepanekuga, et peaks tegema ERga koostööd mõlema firma hindade osas ja ütles, et hinnad on suure konkurentsi tõttu liiga madalad ja miks ei võiks neid muuta mõlema kasuks. Tunnistajate ütlusi kinnitavad samuti jälitustoimingu protokollid, nimelt jälitustoimingu protokollist 17.02.2005.a. nähtuvalt tegi R.D ettepaneku kokku leppida klientide jagamises, nende „niitide“ jagamises ja W estgate-ga võib ta kokku leppida, et nemad võtavad endale vedusid Kirišist ja rohkem kusagile ei roni, samuti tegi ta ettepaneku kokku leppida mingis hinnas turul, kusjuures tema pakkus näiteks võtta enda peale sellesama Westgate ja RERS-i ja kokku leppida, et nad ei teeks dumpingut (2 kd, t.l. 4-10 originaalis, t.l.11-17 eesti keeles), 31.03.2005.a. (2 kd, t.l.81-124 originaalis, t.l 125-166 eesti keeles) RVja CAiga toimunud kohtumisel tegi R.D ettepaneku kokku leppida mängureeglites ja rääkis, et hoiame turgu kolme vahel; s.o. ER, Spacecom ja T, et tuleb mitte lasta kedagi rohkem sellele turule, selliseid nagu RERS näiteks ja kokku leppida, millised kliendid on Eomad ja millised on Spacecomi omad. Seejuures rääkis R.D, et RERS-il on praktiliselt võimatu tegeleda veokaubaturul, neil ei ole ei meeskonda, ei ruume, ei depood ega võimalusi ja tema arvates lahkub RERS turult, samuti arutas R.D Wvõimalike probleemidega seonduvalt, et nendega on keerulisem, kuid, arvestades et nad on ka kontserni kompanii, siis Spacecon suudab saavutada seda läbi Moskva ja otsus võib olla selline, et nemad veavad Kiriši tehase kogu mahus, mida nad olid ka varem teinud 1997.aastast. Kriminaalasjas kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtumenetluse käigus kontrollitud tõendeid hinnates oma siseveendumuse kohaselt, jõuab kohus järeldusele, et on üheselt tuvastatud 9 R.D ja tema kui AS Spacecomi juhatuse liikme soov ja eesmärk oli suunatud sellele, et saavutada AS Eesindajatega omavahelist ühist tegutsemisplaani, millega oleks määratletud, kuidas edasi liikuda ning jõuda teineteisemõistmisele, et tulevikus sellest lähtutaks. Siinjuures tuleb silmas pidada, et Euroopa kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt konkurentsi kahjustava kokkuleppe jaoks ei ole vaja detailselt ja üksikasjalikku kokkulepet. Oluline on vaid see, et sellise kokkuleppega ei lasta turul vabalt kujuneda, kokkuleppe pooled määravad, millistes piirkondades nad tegutsevad ja millise turu osaga keegi neist tegeleb, mis võibki väljenduda klientide kindlaks määramises ja jagamises ja sellega rikutaksegi konkurentsi, et kokkuleppe pooled tegutsevad turul ilma kellegagi konkureerimata. Seega kohus leiab, et olemasolevate tõenditega tõendamist leidnud süüdistatavate poolt ettevõetud toiminguid tuleb lugeda konkurentsi kahjustavaks kokkuleppeks konkurentsiõiguse mõistes. Antud kuriteokoosseisu näol on tegemist formaalse deliktistruktuuriga, mis tähendab seda, et koosseisu realiseerimiseks piisab sellest, et isik on sellise kokkuleppe teinud või püüdnud teha, kuid asjaolu, kas ta on selle ka realiseerinud, ei oma tähtsust. R.D sisuliselt ei ole eitanud AS Eesindajatega läbirääkimiste pidamist teemadel, millised andsid aluse esitada talle arutatava süüdistuse. Tema vastuargumendid seisnevad järgmises: 1. Ekaubaveoturul konkurents ei ole iseenesest võimalik; 2. konkurentsi kahjustava kokkuleppe võimaliku sõlmimise pakkumisega pöördus tema poole Eesindajana EAB; 3. konkurentsi kahjustava arutatava kokkuleppe tingimused olid kasulikud vaid AS-le Ening viimaseks, 4. kõikidel talle süüdistuses etteheidetud läbirääkimistel ei olnud tõsist alust, vaid R.D mängis AS-ga Ekassi-hiiri mängu ja uinutas nende valvsust eesmärgiga sundida nõustuma tsiviilasjas AS-i Spacecomi poolt tasutud kautsjoni 83 000 000 Eesti krooni asendamisega panga garantiiga. Kohe tuleb tõdeda, et esimene vastuväide raudtee kaubaveoturul konkurentsi võimatuse kohta on vastuolus teiste esitatud väidetega. Juhul, kui see oleks nii, poleks vajadust taolistel teemadel konkureeriva firma esindajatega läbirääkimisi pidada ning AS-i Epoolsest huvitatusest selles kohtule rääkida. On väljaspool vaidlust asjaolu, et AS Spacecom ja AS E näol on tegemist konkurentidega ja süüdistatava ütluste suurem osa puudutaski seda, kuidas AS E takistas teiste veooperaatorite tegevust ja püüdis veoteenuseid osutatavaid ettevõtteid turult välja tõrjuda. Samuti rääkis R.D kohtule antud ütlustes, kuidas toimub läbilaskevõime jaotamine Raudteeinspektsiooni poolt näitamaks seda, et pärast läbilaskevõime jaotamist ei või ettevõte talle eraldatud läbilaskevõime osast loobuda ega teisele ettevõttele üle anda. Selle nõude rikkumise korral võetakse läbilaskevõime osa ära ning ettevõte kaotab õiguse edaspidi läbilaskevõime osa saada. Kuid tunnistajate ütlustest järeldub, näiteks rääkisid AS E2005.aastal peajuristina töötanud tunnistaja IO, RERS-i tegevdirektor EH, et tegelikkuses oli võimalik kokku leppida selles, kui palju keegi veooperaatoritest üldse läbilaskevõimet taotleb ja kui palju keegi reaalselt kasutab. Sama järeldub ka jälitustoimingu protokollist 31.03.2005.a. (2 kd, t.l.101 originaalis, t.l 145 eesti keeles), mille kohaselt arutas R.D, kuidas on võimalik aitamata jätta uusi veooperaatorina tulnud ettevõtteid depoode ja meeskondadega ja tunnistajana ülekuulatud RERS-i tegevdirektori ütlustest samuti järeldub, et tegelikkuses nii toimuski. Kuigi E. H ütluste kohaselt AS Spacecom aitas neid veduritega, samuti viitas R.D samale asjaolule näitamaks, et RERS-ile abi osutamisega tahtis AS Spacecom kaubaveoturul konkurentsi arendada, mitte aga vältida, ei lükka nimetatud asjaolu ümber konkurentsi 10 kahjustava kokkuleppe olemasolu. Eelpool mainutud tunnistajate ütlustest järeldub, et RERS oli väga nõrgalt ettevalmistunud ning ei omanud ressursse veoteenuseid osutatava operaatorina turule tulekuks. Sellest oli vaieldamatult teadlik ka AS Spacecom ning mingis osas RERSi toetamine ei saanud tema olukorda kaubaveoturul muuta. Tähtis siinjuures on ka see, et ajavahemikul 2005.aasta veebruar-märts oli vaja tegeleda läbilaskevõime taotluste ettevalmistamisega uueks liiklusperioodiks ning sellest aspektist R.D AS-i Eesindajatega peetud läbirääkimisi hinnates, tuleb arvata, et puudutad teemad oli aktuaalsed ja asjakohased. Süüdistavate väide, et turu jagamise ettepanekuga pöördus esimesena AS ER, ei ole tõendamist leidnud. Ei EWBega NLütlustest ei tulene, et selline ettepanek oleks AS Epoolt tehtud. R.D ütlustest nähtub, et turu jagamise jutuajamise ettekäändeks oli asjaolu, et AS Spacecom aitaks AS-il Elahendada probleemi, mis oli seotud AS E sertifitseerimata vedurite Venemaa territooriumile sissesõidu lubamisega. Samas nähtub R.D ütlustest, et AS-il Spacecom ei olnud selleks võimalusi ning AS Eoli sellega ise kuidagi hakkama saanud. Seega jääb arusaamatuks, mis ajenditel sel juhul jätkas R.D korduvalt AS Eesindajatega samade küsimuste arutamist. Samuti 17.02.2005.a. toimunud kohtumise sisust nähtuvalt seletab R.D R.V, et oleks ta palgatööline, käiks ta hea meelega kohut võõra raha pärast, tema aga on huvitatud rahateenimise võimalustes ja varasemal kohtumisel ei olnud hr.B kompromissiks valmis (2 kd, t.l.4 originaalis, t.l.11 eesti keeles). Sellega on R.D vastuväide ümber lükatud. Asjaolu, et R.D ei pidanud konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise võimalikkust reaalseks, on ümber lükatud esitatud tõenditega. Jälitustoimingu protokollist 17.02.2005.a. on näha, et R.D telefonivestluses tunnistaja A.F räägib viimasele, et E on valmis minema kompromissidele ja läbirääkimistel arutasid nad võimalust kuidagi jagada järgmisel konkursil klientide niite ja lõpetada võistlemine ja mingil viisil kokku leppida ( 2kd, t.l.169 originaalis, t.l.197 eesti keeles). Samuti nähtub jälitustoimingu protokollist, et peale 31.03.2005.a. kohtumist AS E esindajatega kannab O.Ossinoski A.F ja V.B ette, et püütakse kokku leppida selles, milles ei õnnestunud varem kokku leppida K ja S, et hoida turgu, panna see kinni ja kedagi sinna mitte lasta. A.F ja V.B vastusest on näha, et see kõik on ka nende seisukohtadega vastavuses ( 2 kd, t.l.186 originaalis, t.l.214). Seega järeldub, et tegemist ei olnud mänguga, vaid nii R.D, kui ka A.F ja V.B pidasid selliseid kokkuleppeid reaalseteks. Samuti asjaolu, et R.D oli korduvalt ja järjekindlalt arutanud konkurentsi kahjustava kokkuleppe võimalusi ja tingimusi erinevate AS Eesindajatega, annab tunnistust sellest, et tegemist ei olnud palja jutu või mänguga. R.D rääkis kohtuistungil, et turu jagamine selliselt, et AS Spacecomi juurde jäävad tema enda kliendid ja tuleb tariife tõsta enda jaoks, on hullumeelsus, kuna mõlemad ettepanekud oleksid kasulikud vaid AS-le ER. Samas R.D ütlustest järeldub, et veotariifide tõstmine ei omaks tema jaoks mingit tähtsust, kuna T ja EOS on tütarettevõtted, koos AS-ga Spacecom kuuluvad ühele kontsernile ning et R.D sõnade järgi „veame ise ennast“, s. o raha pannakse ühest taskust teise. Seega veotariifide võimalik tõstmine kasvõi kümmekordselt poleks tegelikkuses võinud mõjutada AS Spacecom suhteid oma klientidega ega muuta tema majanduslikku olukorda. On oluline siinjuures ka ära märkida, et konkurentsi kahjustav kokkulepe on vastastikku kasulik ning arutatava süüdistuse mõttes AS E võimalik kasu oli samaväärselt kasulik ka AS-le Spacecom: vastavalt kokkuleppele ei hakka AS Spacecom tegelema teiste klientidega, saab takistamatult tegutseda veooperaatorina kaubavaeturul ja lisaks sellele saab tagasi ka kohtudeposiidi 83 000 000 Eesti krooni. Sama tuleneb ka R.D ütlustest kohtule selles osas, et sellise kokkuleppega, mida AS Etahtis, oleks ka tema tõesti olnud nõus. 11 Vedurite rentimisega AS-i Spacecom poolt AS-le Eseonduvalt tuleb ära märkida, et R.D ütluste kohaselt oli AS E vedurite rendile võtmises AS-lt Spacecom huvitatud rohkem, kui AS Spacecom ise, kuna rendihind oli AS-i Spacecomi omahinnast madalam, samuti, AS-lt Spacecom vedureid rendile võttes AS Spacecomi kauba vedamiseks Venemaa piiri pealt, kasutas tegelikult AS EAS-i Spacecomi vedureid ka omal otstarbel. Samas tuleneb R.D ütlustest, et Eesti ja Venemaa piirikokkuleppe kohaselt kauba vedajaks oli üksnes AS ER, mistõttu AS Spacecom ei saanud oma kaupa piiri pealt saada, AS E rentis aga oma vedureid oluliselt kallima hinnaga, võrreldes AS-iga Spacecom. Sellest lähtuvalt, jõuab kohus järeldusele, et AS Spacecom oli selles küsimuses sunnitud kas maksma kallimat hinda AS-le Enende vedurite rendile võtmise eest või rentima AS-le Eomi vedureid, millistest osa niikuinii neil seisis, isegi tingimusel, et rendihind on omahinnast odavam, seega tegelikkuses oli vedurite rentimine kasulik ka olulisel määral AS-le Spacecom. Sama nähtub ka R.D jutuajamisest 31.03.2005.a. toimunud kohtumisel AS-i Eesindajatega (2 kd, t.l.91-92 originaalis, t.l.134-135 eesti keeles). Samuti esitatud AS Etõend (4 kd, t.l.197) kinnitab asjaolu, et AS Spacecom teenis suuri summasid vedurite rentimisega. Subjektiivsest koosseisust on süüdistatavad inkrimineeritud kuriteo toime pannud tahtlikult, olles teadlikud, et konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimine on karistatav tegu, mida R.D ise korduvalt rõhutas nii kohtus antud ütlustes, kui ka AS Eesindajatega kohtumistel, rääkides sellest, et kui sellisele kokkuleppele alla kirjutada, pannakse nad konkurentsiseaduse järgi istuma ( 2 kd, t.l.5 originaalis, t.l.12 eesti keeles). Seega kohus leiab, et R.D ja AS-i Spacecom süü konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise katses on täielikult tõendamist leidnud ning nende tegevusele on antud õige juriidiline hinnang vastavalt KarS § 25 lg.1,2- § 400 lg.1 ja KarS § 25 lg.1,2 - § 400 lg.1 järgi. Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, tegemist on varem karistamata isikuga, samuti väärib tähelepanu asjaolu, et käesolevaks ajaks on AS Spacecom Ekaubaveoturult lahkunud, mistõttu arutamisele kuulunud küsimused on samuti oma aktuaalsuse kaotanud. Eelpool toodut arvestades, peab kohus otstarbekaks mõista rahaline karistus KarS § 400 lg.1 ja 2 ettenähtud sanktsiooni alammäära piires. Juhindudes KrMS §-dest 306, 309 lg.3, 313, 315 lg.4, kohus 12 Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ja selgitus „Ees- ja perekonnanimi, 1-07-91, rahaline karistus“. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista R.D-lt ja AS-ilt Spacecom menetluskuludena II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha kummaltki summas 5400 krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: Ees- ja perekonnanimi, 1-05-689, menetluskulud. Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: video- ja helisalvestised 4 CD plaadil ja 1 videokassetil – jätta kriminaaltoimiku juurde. Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. KOHTUNIK RAHVAKOHTUNIKUD 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.