lg 2 p 2),
kokkuleppemenetluses Süüdistatav G.J isikukood XXX, elukoht: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel: vene keel, ei tööta, tõkendit ei ole kohaldatud, varem kohtu poolt karistatud: - 10.05.2005.a Harju Maakohtu poolt
alusel rahalise karistusega 10000 krooni ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3-ks kuuks, korduvalt karistatud väärtegude eest Kaitsja RESOLUTSIOON Marina Leis Eelpooltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 180 lg 1, § 248 lg 1 p 4 Kohus o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi G.J KrK § 143 lg 2 p 1-1 (
2. Tunnistada süüdi G.J
Tunnistada süüdi G.J
järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud ühes lisakaristusega – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks.
lg 1 alusel lugeda kergemad põhikaristused kaetuks raskema põhikaristusega ning liitkaristuseks lugeda 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.
sätteid kohaldades määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui G.J ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning allub käitumiskontrollile.
lg 1,3 alusel jätta mõistetud vangistus 1 aasta ja 2 kuud tingimisi täitmisele pööramata, G.J ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas: XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks
Samuti süüdistatakse G.J-i selles, et tema, olles 10.05.2006.a karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
alusel rahalise karistusega 10000 krooni ja sõiduki juhtimise äravõtmisega 3k mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kehtiva karistuse ajal, 12.07.2006.a kella 03.10 ajal juhtis Harjumaal, Saue vallas, Kiisa – Maidla teel sõiduautot XXXregistreerimisnumbriga XXXomamata juhtimise õigust. Seega G.J hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Samuti süüdistatakse teda selles, et tema, G.J olles 10.05.2006.a karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
alusel rahalise karistusega 10000 krooni ja sõiduki juhtimise äravõtmisega 3k mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti kehtiva karistuse ajal, 12.07.2006.a kella 03.10 ajal olles joobeseisundis juhtis Harjumaal, Saue vallas, Kiisa – Maidla teel sõiduautot XXXregistreerimisnumbriga XXX. Seega G.J juhtides mootorsõidukit, olles joobeseisundis ja omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
K § 143 lg 2 p.11- § 22 lg 3 alusel ( sündmus 21.01.2002.a) aegumisega /tl.209-210/. Vastavalt 17.05.2007.a ringkonnaprokurör Janar Luts, süüdistatav G.J ja tema kaitsja Marina Leis vahel sõlmitud kokkuleppele, mille käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras, nõuab prokurör kohtus süüdistatava G.J-i karistamist KrK § 143 lg 2 p 1-1 (
lg 2 p 2) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1(üks) aasta;
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks: vangistuse 1(üks) aasta; § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks: vangistuse 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud ühes lisakaristusega – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks.
lg 1 alusel palub prokurör kohtul lugeda kergemad põhikaristused kaetuks raskema põhikaristusega ning liitkaristuseks lugeda 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.
sätteid kohaldades määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui G.J ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning allub käitumiskontrollile. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest. G.J-i otsuse jõustumisel määratud kaitsja tasu ja sundraha tasumise kohustust. Kuriteoga otsese varalise kahju tekkimist AS Elumaja ei pidanud vajalikuks hinnata ning tsiviilhagi esitamisest loobus (tl. 250). Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatav kinnitab, et jääb kokkuleppe juurde, on süüdi talle esitatud süüdistuses. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör ja kaitsja jääb kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järelduse, et G.J-i enda süüditunnistamine süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 1¹ (
lg 2 p 2),
, § 329 järgi ning kokkuleppe sõlmimine karistuse osas on tema tõelise tahte avaldus. G.J on toime pannud süüvõimelisena teise astme kuriteod. Kuriteo tõendamiseseme faktilised asjaolud on esitatud tõenditega tõendatud. Kuriteole on antud õige karistusõiguslik hinnang KrK § 143 lg 2 p 1¹ (
lg 2 p 2),
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav on varem kohtulikult karistatud rahalise karistusega. Kohus leiab, et ülaltoodust tulenevalt on süüdistatavat võimalik kokkuleppe kohaselt karistada. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi ei ole esitatud.. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 4, 9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsja tasu sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2007. a on kuupalga alammäär 3600 krooni, seega sundraha II astme kuriteos 5400 krooni. Katrin Puhkason Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.