järgi lühimenetluses Prokurör Kristi Rande Süüdistatav K.J Ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, pensionär, töökoht: OÜ F , elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus: 1) 06.09.1978 Haapsalu Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 197 lg 1 järgi 1 aasta tingimisi, 3 kuud ühes kohustusliku töölesuunamisega; 2) 20.08.1985 Haapsalu Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 115 lg 3 järgi vabadusekaotus 7 aastat. Väärteokorras karistatud 2 korral. Kaitsja Advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON 1. K.J süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 15 (viisteist) päeva. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.J-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta K.J-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud K.J suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses 1 täitmisele pööramata tingimusel, et K.J temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.J järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada K.J-ile määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.06.2007. 6.
lg 1 p 1 alusel kohaldada K.J suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 (üks) aastaks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud tähtaja möödumisel.
Kohtuistungil süüdistatav K.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia 29.08.2006 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2570,06,002311, millest nähtuvalt 19 karistati K.J 06.08.2006 toimepandud väärteo eest LS § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 12 000 krooni. (t/l 3 kr asi 1-07-5648) • 08.11.2006 koostatud väärteoprotokollist nr AB 866666 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 08.11.2006 kell 18.00 juhtis Tallinn-Pärnu-Ikla 14. kilomeetril K.J mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja olles eelnevalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt. (t/l 6 kr asi 1-07-5648) • 08.11.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati samal päeval kella 18.00 ajal K.J alkoholijoove 1,43 mg/l. K.J nõustus tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 7 kr asi 1-07-5648) • 08.11.2006 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt selgitas K.J, et juhtis autot xxx alkoholijoobes mööda Pärnu maanteed Tallinna suunas. Juhtimisõigust ei ole. Enne rooli istumist jõi 200 grammi brändyt Aramis. Tahtis viia sõbra Haapsalu bussi peale. (t/l 8 kr asi 1-07-5648) • 13.12.2006 koostatud kahtlustatava K.J ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et eelmise trahvi osas on püüdnud ühendust võtta kohtutäituriga et koostada maksegraafikut, kuid ei ole jõudnud seda teha. 08.11.2006 kella 14 ajal jõi 200 grammi brändit Aramis ja õhtul kella 18 paiku palus töökaaslane teda viia bussi peale. Arvas, et on kaine ja võib juhtida ning istus temale kuuluva sõiduki rooli et sõita Luigest Laagrisse. Pärnu mnt-l läks töökaaslane bussi peale ja bussipeatuse juures tulid ligi politseinikud ja palusid tulla kaasa Saue politseiosakonda alkoholijoobe kontrollimiseks. Oli alkomeetri näiduga nõus. (t/l 9-11 kr asi 1-07-5648) • Karistusregistri andmetest nähtuvalt on K.J karistatud väärtegude toimepanemise eest kolmel korral rahatrahvidega kokku 22 000 krooni ulatuses ning puuduvad andmed nende trahvide tasumise kohta. (t/l 14 kr asi 1-07-5648) • Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et süüdistataval oli 2005 aastal maksustatavat tulu 14 596 krooni. (t/l 17 kr asi 1-07-5648) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks oli 0 krooni. (t/l 18 kr asi 1-07-5648) • 28.03.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 882734 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 28.03.2007 kell 14.32 peatati Akadeemia tee 38 maja juures 3 • • • • mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xx, millist sõidukit juhtis K.J, kes oli alkoholijoobes ja kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. (t/l 6 kr asi 1-07-7770) 28.03.2007 koostatud tunnistaja Verno Vanatoa ülekuulamise protokollist nähtuvalt oli tunnistaja 28.03.2007 kell 14.32 autopatrullis ja peatati XXX väikebuss registreerimismärgiga XXX, milline sõiduk liikus Kadaka tee suunast Ehitajate tee suunas. „Ristilt“ anti infot, et tegemist võib olla joobes juhiga. Sõidukit juhtis ilmsete alkoholijoobe tunnustega K.J. Kasutatud indikaatorvahendil süttis koheselt punane tuli. (t/l 7 kr asi 1-07-7770) 28.03.2007 koostatud menetlusaluse isiku K.J ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kirjutas K.J omakäeliselt, et juhtis autot Peugeot Boxer alkoholi joobes. Ei ole lube. (t/l 8 kr asi 1-07-7770) 28.03.2007 kell 14.55 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et K.J tuvastati alkoholijoove 1,32 mg/l väljahingatavas õhus, millise tulemusega K.J nõustus ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja alkoholisisalduse määramisest veres. (t/l 9 kr asi 1-077770) 30.04.2007 koostatud kahtlustatava K.J ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et oli 28.03.2007 Niitväljal ehitusobjektil ja lõpetasid objekti ning tarvitas alkoholi. Jõi ära umbes 0,150 liitrit viina ja 1 liitri õlut. Alkoholi tarvitamise lõpetas kella 13.30 ajal. Siis oli vaja Tallinna sõita. Rooli istudes tundis end normaalselt. Kella 14.00 paiku asus rooli ja jõudis sõita umbes 30 minutit kui Akadeemia 38 maja juures kinni peeti. Lasti puhuda alkomeetrisse ja alkomeeter näitas joovet. Oli sellega nõus ja keeldus meditsiinilisest ekspertiisist. (t/1 15-16 kr asi 1-07-7770) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas menetlusaluse isikuna ja kohtueelsel menetlusel K.J kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolle ja otsust väärteoasjas, karistusregistri andmeid määratud karistuste kohta, andmeid sissetulekute kohta 2005 aastal, asub seisukohale, et süüdistatava K.J süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
19 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on K.J varem karistatud LS § 74 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, kuivõrd süüdistatav pani uue samalaadse teo toime vähem kui kolme kuu möödudes karistamisotsuse tegemisest ja määratud rahatrahv oli tasumata. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Samas pani ta toime uue teo ajal, mil eelmise teo suhtes alustatud menetlus oli veel pooleli ja esimese teo eest määratud karistus ei olnud kustunud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on K.J käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud eriliigiliste väärtegude toimepanemise eest ning ükski neist ei ole kustunud, kuivõrd määratud rahatrahvid on tasumata. Samas ei saa tema karistusandmetest teha järeldusi, et ta süstemaatiliselt rikuks liikluskorda. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistatava sissetulek on olnud suhteliselt väike ning tal on senini tasumata suured rahatrahvid, millised on kohtutäiturite menetluses. 4 Samal ajal oli tema keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist 2005 aastal null krooni. Käesolevaks ajaks on ta asunud tööle, kuid alles katseajaga ning puuduvad tegelikud andmed saadavate sissetulekute ja nende alalisuse kohta. Seetõttu, arvestades andmeid sissetulekute kohta ning seniste suurte rahaliste kohustuste olemasolu ja käesolevast kriminaalmenetlusest tulenevate suhteliselt suurte rahaliste kohustuste lisandumist, asub kohus seisukohale, et sanktsioonis ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas, kuivõrd see raskendaks veelgi süüdistatava majanduslikku olukorda ja süüdistataval puuduvad vahendid selle karistuse tasumiseks ning senised rahalised mõjutusvahendid ei ole süüdistatavat mõjutanud loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud teiseliigiliste süütegude toimepanemise eest ning otsustest on möödas üle 15 aasta ning pärast viimase karistuse ärakandmist on teda karistatud vaid kahel korral väärtegude toimepanemise eest, mistõttu võib karistuse määrata ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades süüdistatava kahetsust, samuti seda, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluskorra rikkujaga, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades aga inkrimineeritud teo iseloomu ja kriminaaltoimikust ilmnevaid karistusandmeid, millest nähtuvalt süüdistatav, teades seda, et tal juhtimisõigus puudub, ikkagi juhib mootorsõidukit, asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks selle, et järelevalve tingimustes süüdistatav näitab oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt. Kuigi süüdistataval mootorsõiduki juhtimise õigus puudub ja tal võib sellele vaatamata tekkida soov mootorsõidukit juhtima asuda, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb
ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole küll tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, kuid ühendatud kriminaalasjade materjalidest nähtuvalt on süüdistatav pärast eelmist kinnipidamist ja kriminaalasja menetlemise ajal uuesti toime pannud samalaadse kuriteo, millest saab järeldada, et süüdistatav on oma käitumiselt ohtlik teistele liiklejatele, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata lisakaristuse pikemaks ajaks, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav teistele liiklejatele ohtlik ja ta hoidub mootorsõiduki juhtimisest. Samas aga, asudes juhtimisõiguseta isikuna mootorsõidukit juhtima ajal, mil temalt on kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, paneks süüdistatav temale määratud katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mis tingiks temale mõistetud karistuse täitmisele pööramise. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.