lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes
lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendi CD plaadi jätta kriminaalasja juurde mobiiltelefoni Samsung klahvidega IMEI – koodiga xxxxxxxxxxxx, mis kuulus Kuzilenkovi sõnade kohaselt XXle, kannatanu tagasi ei soovi ja palub hävitada. Eeltoodust tulenevalt juhindudes
Kannatanu X1 on esitanud tsiviilhagi summas 865 eurot, millest matmisekulud moodustavad ja matusega seotud sõidukulud. Summa ei sisalda ohvriabi seaduse alusel makstud matusega seotud toetust 448 eurot. Hagiavaldusele on lisatud dokumendid, millest nähtub, et X1 sõidukulud Eestisse seoses matustega olid 41+21+31+21 kokku 114 eurot. Matusekulud 691+ +60 kokku 751 eurot. 751+114 on 865 eurot. Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt on X1le hüvitatud XX matuste korraldamisega seotud kulud summas 448 eurot. Kannatanu X1 kohtuistungil antud 7 ütluste kohaselt täpsustas, et tema arvates sotsiaalkindlustuse hüvitis ei ole sellest summast maha arvestatud. Järelikult summa ei sisalda ohvriabi summat. Arvestades XX ütlusi ja arvetel toodud kulutuste summat on ilmne, et hagiavalduses toodud summast tuleb maha arvata Sotsiaalkindlustusameti poolt X1le hüvitatud 448 eurot. Seega on lõplik hagisumma 865448=417 eurot. Süüdistatav Anton Kuzilenkov end XX tapmises süüdi ei tunnistanud, kuid tsiviilhagile vastu ei vaielnud. Süüdistatav ega tema kaitsja ei ole vaidlustanud arvetel toodud teenuse maksumust ja sõidupiletite maksumust. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui A.Kuzilenkov ei oleks tapnud XXt, ei oleks X1 pidanud sõitma Soomest Eestisse ega kandma ka matusekulusid, mis tähendab, et kannatanule ei oleks sellega seoses ka kulutusi tekkinud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub eeltoodud põhjustel seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud summas 417 eurot ja kuulub selles summas rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava A.Kuzilnekovi kuritegeliku käitumise tulemusena. Seetõttu tuleb varaline kahju summas 417 eurot süüdistatavalt Anton Kuzilenkvilt välja mõista X1 kasuks.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt A.Kuzilenkovilt välja
lg 1 p 1 alusel sundraha 1250 eurot 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsjale tasutud 1242 eurot ja ekspertiisikulud seoses DNA ekspertiisidega Anton Kuzilenkovi süü tõendamise jaoks olulises osas vastavalt 1368 eurot. Ekspertiisi kulu on
lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et
lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu
lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kohus peab süüdistatavalt välja mõistetava sundraha ja menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja
lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega sundraha vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud s.h sundraha ja mentluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik sundraha ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes
S § 113 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 aastat.
lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg alates 17.11.2017 karistusaja hulka ja lugeda karistusaja alguseks 17.11.2017. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista Anton Kuzilenkovilt
lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära 1250 eurot ja
lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4,5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1242 eurot ja ekspertiisikulud 1368 eurot riigituludesse. 9 Kohustada Anton Kuzilenkovi tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, ekspertiisikulu sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 321.66 eurot. ja Sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminior pangas. Makseinfo viitenumbri saadetakse Tallinan vanglasse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Anton Kuzilenkov, kriminaalasi 1-18-1887, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Välja mõista Anton Kuzilenkovilt X1 kasuks 417 eurot (arvelduskonto EExxxxxxxxxxxxxx) Asitõendid CD plaat jätta kriminaalasja juurde mobiiltelefon Samsung klahvidega IMEI – koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxxx (Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasaadressil Tallinn, Rahumäe tee 6/1) konfiskeerida ja hävitada Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 04.06.2018 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Triina Utt Ingrid Siska-Mölder 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.