Obsah (6)

§ 189§ 175§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-07-7806 (kohtueelses menetluse

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada D.A süüdi karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 kuu; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega D.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
2. mai 2006.a. otsusega D.A-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistuse 6 kuu võrra ning mõista D.A-le liitkaristus vangistusena 7 kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg
3. aprill 2007 -
4. juuni 2007 karistusaja hulka ja karistusena mõistetud vangistuse alguseks lugeda 30.aprill 2007 ning tõkend vahistamine jätta endiseks. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
5. Kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 välja mõista D.A-lt riigieelarve tuludesse sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035 krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 1288 krooni 55 senti; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1035 krooni 45 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
6. Selgitada: 3.1 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874); 3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on D.A-le mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi vangistus 1 kuu. D.A on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema
2. aprillil 2007 kella 12 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxx viskas väljakutsele sõitnud politseioperatiivsõiduki VW Transporter registreerimismärgiga 361 MGR esiklaasi kivi, lõhkudes selle. Seejärel jooksis ta politseisõiduki juurde, kus istusid ametikohuseid täitvad konstaabel Merit Saarm ja politseijuhtivinspektor Reigo Kool. D.A peksis rusikatega vastu sõidukit ja karjus: “ ………………………………!”. Edasi jooksis D.A eemale, haaras maast kirve ning jooksis uuesti politseisõiduki poole. Samal ajal väljusid sõidukist politseivormis ja ametikohustusi täitnud M. Saarm ja R. Kool, et D.A korrale kutsuda. R. Kool ja M. Saarm nähes D.A agressiivset käitumist ja reaalset ohtu oma elule, võtsid välja teenistusrelvad ning R. Kool tegi sellest hoiatuslasu õhku. D.A see ei peatanud ja ta jätkas kirvega liikumist R. Kooli ja M. Saarmi suunas. R. Kool andis D.A korralduse seisma jääda ning vastasel korral lubas kasutada relva. Seepeale jäi D.A seisma ning lasi kirvel maha kukkuda ning ta peeti kinni. Politseisõiduki klaasi lõhkumisega põhjustas D.A kahju 4740 kr. D.A tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisena seoses tema ametikohustuste täitmisega.
3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1288,55 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035 krooni 45 senti. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. 2

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb D.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1035 krooni 45 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 1288 krooni 55 senti riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392).

1. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus D.A on kahtlustatavana kinni peetud
2. aprillil 2007 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud
3. mai 2007, seega on D.A viibinud eelvangistuses
4. aprill 2007-
5. juuni
6. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Arvestades kohtuotsuse kuulutamise päeva
7. juuni 2007 karistusena mõistetud vangistuse esimeseks päevaks tuleb D.A lugeda kantud karistuseks 1 kuu 20 päeva ja kandmata karistuseks 5 kuud 10 päeva.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 3